Internetiturundus

Veebikujundus on eduka internetimüügi olulisimaid komponente. Visuaal loob või hävitab mainet ja võib otsustada kogu su edu. Siin 10 soovitust, mis sinu šansse eduks parandavad.

1. Vormi kujundus

Erinevad liitumisvormid on oluline veebilehe osa – seda nii kasutajaks registreerimisel kui postiloendiga liitumisel. UX Matters uuris efektiivsete vormide kujundamist ja leidis järgmised tõed:

• Pane sisestuslahtri kirjeldus lahtri peale, mitte kõrvale. See on inimeste jaoks lihtsaim
• Kui sa mingil põhjusel ei saa neid lahtri peale panna ja tahad kõrvale panna, siis vähemalt joonda tekst paremale (align right)
• Rasvast kirja on raskem lugeda, tee vormi tekstid tavalised
• Kui kasutad rippmenüüd, siis vali kasutaja eest juba vaikimisi väärtus ära (ehk ära jäta esimest valikut tühjaks)

2. Inimesed reageerivad nägudele

Inimestele vist inimesed meeldivad, sest nähes inimese nägu veebis, meie silmad lähevad kohe selle pildi peale – nagu tõestab see uuring. See teadmine aitab meiljuhtida tähelepanu olulisele, pannes tähtsa elemendi kõrvale inimese näo.

Oluline teadmine on ka see, et kui pildil olev nägu vaatab vasakule, siis ka kasutaja vaatab instinktiivselt vasakule. Seepärast on hea mõte panna pildil olev nägu vaatama suunda, kus on meie jaoks oluline asi veebis (mingi tegevuse tegemine).

3. Hea disain on usaldusväärsuse alus

Usaldusväärsus on kõige tähtsam asi. Kui kasutaja sind ei usalda, ta sinu käest ei osta. Usaldusväärsuse loomist veebis on uuritud põhjalikult (eriti Stanfordi Ülikooli poolt) ja üks olulisimaid faktoreid selle loomiseks on hea veebidisain. Inimesed hindavad raamatut kaane järgi.

Maitsed võivad olla erinevad – sulle meeldib sinine ja mulle punane – aga kujundus peab vähemalt piisavalt hea välja nägema.

Näiteks ma ei ole Basecampi kasutaja (pildil), aga nende veeb jätab päris kobeda mulje.

4. Inimesed ei keri esmakülastusel

Kui kasutaja satub su lehele esimest korda, siis ta ei kasuta kerimisriba ja näeb vaid seda, mis hetkel ekraanil (allikas: Jakob Nielsen). See tähendab, et peaks suutma kõik olulise enda kohta öelda lehe ülaosas. Kasutaja peaks saama vastused küsimustele ‘kus ma olen?’, ‘mis ma siin teha saan?’ ja ‘kuidas see mulle kasulik on?’ 5 sekundi jooksul – ja seda ilma kerimisriba kasutamata.

5. Tee lingid siniseks

Ma ise eksin selle vastu siin blogis, aga reeglina on linkide jaoks parim värv sinine. Inimestel on veebiga tekkinud teatud kasutusharjumused. Eeldatakse, et link on sinine ja joon on all. Eeldatakse, et logo on ülal vasakus nurgas ja sellele klikkides saab avalehele. Sellised harjumusi on palju, võta need arvesse.

Sinine link pole muidugi kohustuslik – aga see vähendab linkide eristamise aega. Kõige olulisem on see, et lingid oleks muust tekstist kergesti eristatavad, teist värvi kui põhitekst ja näiteks alla joonitud.

6. Otsingukasti pikkuseks 27  tähemärki

Jakob Nielsen leidis, et enamik otsingukaste veebis on liiga lühikesed, vaid 18 tähemärki. Pikem otsingufraas ei mahu ära. Test leidis, et ideaalne on 27 tähemärki.

Näiteks kõrval Postimehe otsingukast on selgelt liiga lühike.

7. Tühi ruum parandab arusaamist

Head veebidisainerid tunnevad white space’i tähtsust. Tühi ruum erinevate veebielementide ümber parandab arusaamist, loetavust ja annab üldist hingamisruumi.

Vastavad uuringud näitavad, et näiteks tekstiosa äärtesse tühja ruumi jätmine parandab loetavust 20%. Väldi tihedalt kokkusurutud veebikujundusi ja servast-servani tekste.

8. Veebi testimine ei pea olema mahukas

Uut veebi arendades on alati hea mõte lasta seda enne avalikkusele avamist testida. Paljud ei tee seda, kuna see tundub liiga suur ja mahukas ettevõtmine. Pole tõsi.

Kasutatavuse liider Jakob Nielsen leidis, et juba 5 kasutajat leiavad üles 85% probleemidest ja 15 inimest iga viimase kui probleemi. 5 inimese leidmine ei tohiks olla kellelegi keeruline.

9. Lõhu tekst lõikudeks

Miski pole keerulisem lugeda, kui üks pikk joru. Tee tühi rida iga 3-4 tekstirea järel. Kui sul on rohkem kui 4 lõiku, lõhu teksti veelgi ja lisa rasvases kirjas alapealkirju. See tõstab tegi loetavust märkimisväärselt.

Väidetavalt on vasakule joondatud teksti lihtsam lugeda kui justified (nagu siin blogis), aga ma isiklikult ei kannata vasakule joondatud teksti ja mulle tundub, et ma pole ainus ;)

10. Informatiivsed tooteinfo leheküljed

Sa müüd veebis paljusid erinevaid tooteid. Mida sa peaksid tegema: lisama iga toote juurde maksimaalse hulga infot. Testid näitavad, et 10% kasutajaid lahkub kohe kirjeldust leidmata ja üleüldiselt moodustab puudulik tooteinfo 8% kõikidest kasutatavuse probleemidest. Inimesed tahavad infot ostu sooritamiseks!

Ahjaa, lisa igale tootele pilt ka. Garanteeritud kasv müügile. Keegi ei taha osta põrsast kotis.

11. Inimesed ei näe reklaami ja reklaamisarnaseid asju

Jakob Nielsen räägib, et bänneripimedus on üldlevinud ja valdav osa kasutajaid bännereid ei märka.

Oluline teadmine on siin, et inimesed ei märka ka bännerisarnaseid asju. Näiteks kui sa oma veebis teed mingi graafilise viguri, millega annad midagi teada, aga mis näeb välja nagu bänner, siis on lood kehvad.

Näiteks Estonian Air räägib eripakkumistest läbi bännerite paremas servas. Nende nuppude tulemuslikkus paraneks, kui nad näeksid välja vähem kui bännerid ja rohkem kui sisu.

NB! Vaata ka postitust Kuidas panna veebidisain müüma

Kuna paljud pärivad järjepidevalt, et kas ma loobun koolitamisest ja internetiturundusest – siis siin on must-valgel: ei. Kursus, mille jaanuari alguses müügilt maha võtsin, oli lihtsalt oma aja ära elanud.

Kui see juba jutuks tuli, siis juba lähiajal on oodata uue, 2010 versiooni väljatulekut. Tegelen selle kokkupanekuga hommikust õhtuni iga päev. Uus kursus võtab üle eelmisest kursusest parima, aga saab olema mahukam kui varem, veelgi parem, sisukam, kasulikum ja mitu korda lahedam. Kursuse e-õppekeskkond tuleb Traindomi platvormi peale.

Kui sul on kindlaid soove, et mida sooviksid sellest uuest kursusest leida, siis asjalike ja põhjalike soovituste peale annan boonuseid. Kirjuta mulle peep@internetmarketing.ee.

Mõned päevad tagasi, 29. jaanuril leidis aset AIESECi korraldatud Eesti Noorte Foorum 2010, teemaks “Maailm on suurem kui Eesti”. Korraldajad kirjutasid ürituse kohta nii:

Minu käest tihti küsitakse, et “soovita head äri alast raamatut”. Olen varem kirja pannud 2009 ja 2008 parimad lugemised. Kuna möödunud nädalal sain õige mitmeid kirju selle küsimusega, siis otsustasin teha pildi oma viimase aja lugemistest + mõned, mida kohe lugema hakkan.

Isegi kui püüame teadlikult olla väga produktiivsed, kipub ikka asi käest ära minema. Teeme hoolikalt to-do ehk tegemist vajavate tööde nimekirja, aga see ei kipu kunagi lõppevat. Vahel on probleeme motivatsiooniga, sest lõppu ei paista kuskilt. Mida siis teha, et saada iga päev rohkem tehtud?

Küsimus on eelkõige struktuuris. Oled kindlasti tähele pannud, et näiteks kodus oled lohakam ja asjad pilla-palla, aga töö juures on sul asjad paremini korras ja organiseeritud? Või vastupidi? See vahe tuleb struktuurist ja mitte üldse sinu isikust. Kõrgema produktiivsuse saavutamiseks on meil vaja luua parem struktuur.

Siin on 5 nippi efektiivse tööstruktuuri loomiseks:

1. Üks asi korraga. Kõige halvem asi üldse on see, kui kaotad fookuse ja teed paljusid asju korraga. Efektiivsuse saavutamiseks sa pead seadma piire ja üks olulisimaid piire on see, et teed vaid ühte asja korraga. Keskendud ühele tegevusele, teed seda õigesti ja liigud edasi järgmise tegevuse juurde on meetod, mida kõige edukamad inimesed on kogu aeg kasutanud.

Vähem edukate probleem pole see, et nad ei tee midagi. Sageli vastupidi – nad võtavad ette liiga palju ja püüavad neid teha korraga. Tulemuseks ei suuda nad piisavalt tähelepanu pöörata tegevustele ning ei suuda neid seetõttu lõpuni viia. Fookus!

(Vt all ka viidet postitusele, kus juttu multitaskingu negatiivsest mõjust tulemuslikkusele).

2. Vähe ja sageli. Meie mõistus töötab efektiivsemalt, kui teeme midagi vähe korraga, aga sageli. See printsiip on ka hästi levinud koolitusmaailmas. Inimesed on suutelised väheses koguses infot vastu võtma palju paremini kui suures koguses. See kehtib nii keele õppimise puhul, uute oskuste koolitamisel jne. Seega ka tegevuste puhul saavutame paremaid tulemusi, kui töötame mingi asja kallal natuke korraga, aga tihti.

Rakenda seda tehnikat nii, et tee iga suurem tegevus paljudeks väikesteks. Näiteks raamatu kirjutamisel ei oleks to-do listis mitte “raamatu kirjutamine”, vaid “sisukorra loomine”, “esimese peatüki mõtted” jne. Tõlgi iga suurem tegevus nii paljudeks väikesteks juppideks kui võimalik.

3. Pane paika ajalised limiidid. Tavajutt loomingulisuse tõstmisest räägib, et “mõtle kastist välja”, mõtle suurelt. Fakt on aga see, et mida suuremad on ette antud piirid, seda paremaid lahendusi meie mõistus välja mõtleb. Tegevuste efektiivseks tegemiseks on hea tehnika anda igale tegevusele ette konkreetne ajalimiit, mis ei ületa 1,5 tundi.

Teadlased on tõestanud, et inimene ei suuda efektiivselt keskenduda üle 1,5 tunni. Peale iga sellist tsüklit tuleks võtta 10-20 minutit pausi, kus ei tegele üldse tööasjadega. Selle aja jooksul meie aju taastub ning oled jälle valmis 1-1,5 tundi keskendunult ja efektiivselt töötama.

4. Suletud nimekirjad. Iga päev tööpäeva alustades kirjuta üles, et mida sa tänase päeva jooksul ära teed, koos ette antud ajalimiitidega. Kui see valmis, siis see nimekiri läheb lukku. Enam midagi juurde panna ei saa.

To-do nimekirjadega on suur probleem see, et tegevused ei lõpe iial otsa. See pärsib meie motivatsiooni ja me ei saa rahuldust, et nüüd saime valmis. Lahenduseks ongi see, et tehtavate tegevuste nimekiri on suletud ja kogu päeva jooksul midagi sinna lisada ei saa.

Kõik päeva jooksul esile kerkivad tegevused lükkad homsesse ja teed järgmine hommik uue nimekirja.

5. Vähenda segavaid faktoreid. Suurimaid vaenlasi efektiivsele päevale on juhuslikud vahelesegajad. Sõber saadab naljapilte, töökaaslane emailiga mingi lingi, ema helistab, tüütu kolleeg tuleb räägib uusimat klatši, Facebook tiniseb ja MSN heliseb. Teadlased on tõestanud, et kui sind mingi tegevuse ajal segatakse, siis võtab 20 minutit aega, enne kui suudad end viia tagasi sellesse keskendumisfaasi, milles olid enne segamist. Kui sind segatakse sagedamini kui 20 minuti tagant, siis ei saagi midagi tehtud.

Me ei saa välistada kõiki segavaid faktoreid, aga saame neid viia miinimumini. Pane töö ajal kinni kõik chati ja sotsvõrgustikega seotud asjad (v.a. juhul kui see on su töö), lülita välja uue maili teavituse helinad,  määra ette kindlad ajad, mil loed emaili ja palu kolleegidelt rahu.

Varem sel teemal:

• Produktiivsus, isiklik efektiivsus ja multitasking
• Isikliku energia juhtimine on võti kõrge produktiivsuseni

Millised on sinu nipid kõrgemaks produktiivsuseks?