Mõelda lihtne, teha raske. Kes meist poleks seadnud endale eesmärke, mida me pole saavutanud. Tõenäoliselt on lõviosa sinu eesmärke jäänudki vaid pelgalt eesmärkideks.

Kui võtaks tänavalt 100 paksu ülekaalulist inimest ja annaks neile valemi, mida järgides saaksid nad garanteeritult 12 kuuga viimasepeal füüsilisse vormi ja kauni keha, siis mitu inimest aasta lõpuks saavutaks soovitud tulemuse? Hea kui üksainuski.

Vaadates iseennast, inimesi mu ümber, mu konsultatsioonikliente ja vastavaid uuringuid, on peamised saavutamatuse(?) põhjused just sellised:

1. Teadliku pingutuse puudumine

Lihtne on süüdistada tulemuste puudumises geene, majandust, abikaasat, konkurente või ilma. Sagedaseim süüdlane on aeg – “mul pole aega”.

Aega saad alati teha, see on prioriteetide küsimus. Selle asemel, et iga päev X tundi telekat vahtida, Y tundi Facebookis jõlkuda ja Z tundi mänge mängida, saaksid aega allokeerida oma eesmärgi saavutamisele. Ajapuudus ei ole vabandus.

Sa peaksid olema teadlik sellest, et mida sa teed. Näiteks Wisconsini Ülikooli teadlased tegid katse 43 inimesega, kes pidid iga kord tegema foto oma söögist enne selle söömist. Nii olid katsealused ise teadlikumad, et toidukorras sisaldusid pakk krõpse, suur šokolaad ja päts saia. Mis juhtus oli see, et olles nüüd väga selgel arusaamal sellest, mida nad endale sisse ajavad, siis nende toiduportsjonid muutusid väiksemateks ja tervislikumateks.

Kuidas sa saaksid olla teadlik oma tegevusest või selle puudumisest? Näiteks kirjuta iga päev üles, et mida sa täna tegid oma eesmärgile lähemale jõudmiseks ja kui palju aega sellele pühendasid. Nii oled otseselt teadlik sellest, et kas sa teed ka midagi või vaid unistad.

Nike+ tiimi andmetel läheb 5 kirjapaneku korda andmete kogumise ja jälgimise harjumuse tekitamiseks.

2. Suur tükk ajab suu lõhki

Suur ja ambitsioonikas eesmärk on küll inspireeriv, aga samas kahe teraga mõõk. Inspiratsioonitulv on sageli mööduv nähtus ja kui esmavaimustus vaibub, siis liiga suur eesmärk võib hoopis halvata.

Ma näen seda pidevalt oma e-kursusega liitunute puhul. See kursus annab kõik vajalikud teadmised eduka äri loomiseks, aga kuna kursuse maht on nii suur, siis teadmiste hulk sageli lämmatab ja viib tegevusetuseni.

Piltlikult öeldes peab iga eine jagama parajateks suutäiteks. Kui eesmärk on kirjutada raamat, siis see võib kohutada. Kui eesmärk oleks hoopis kirjutada lehekülg päevas, siis see on palju tehtavam. Kui ikka liiga palju, siis kuidas oleks lõik või lause päevas?

Vähe ja sageli viib sihile. Kui sa tahad olla suuteline joosta 10 kilomeetrit, siis ära alusta kümnest kilomeetrist. Proovi enne saada 1 km jooksmine lihtsaks. Võta pinge maha ja keskendu tehtavatele väikestele eesmärkidele.

3. Mõõdikute puudumine

Miski ei ole motiveerivam kui progress. Kui sul pole paika pandud selgeid mõõdikuid eesmärgiks, siis on väga raske aru saada, et kas jõuad eesmärgile lähemale või mitte. Kui su eesmärk on “olla terve ja ilus”, siis seda on võimatu mõõta. Keha rasvaprotsent oleks palju objektiivsem ja selgem.

Alameesmärke võib sul olla muidugi mitmeid. Näiteks internetiäri puhul lõppeesmärk võib olla teha X raha mahus käivet aastas, aga alameesmärgid võivad olla registreerimised, postiloendiga liitumised, külastused jne. Nii saad ka väikesest progressist rõõmu.

4. Võistlusmomendi puudumine

Kas sa töötaksid kõvemini, et teenida 1000 eurot või vältida oma taskust 1000 euro väljamaksmist kellelegi? New Yorki Ülikooli teadlaste andmetel on kaotushirm selgelt tugevam motivaator.

DailyBurn, toitumise ja treeningute jälgimise keskkond veebis, võimaldab liikmetel omavahel võistelda – kes võtab enam kaalust alla? Nende andmetel võtavad võistlejad keskmiselt 2,7 kg enam alla võrreldes nendega, kes vaid sooloüritust teevad. Mis veel – kui konkurente on kolm või enam, siis motivatsioon on veelgi suurem.

Seega hea mõte on leida kaasvõitlejaid, kellega koos eesmärkide poole rühkida ja rinda pista. Mingi rahaline kaotustrahv võib su šansse veelgi tõsta.

5. Hirm teadmiste ja oskuste puudumise ees

Mõned ei alusta tegevusega, sest tunnevad, et veel ei tea piisavalt palju või ei oska mitmeid vajalikke asju. Nii ongi mugav lükata asju teadmata kaugusesse, et “kui see on selge, küll ma siis teen”.

Oluline pole mitte see, et kuidas sa alustad, vaid kuidas sa lõpetad. Pea meeles, et tünnis ujuma õppida on väga raske. Meelespea:

• Sul ei olegi võimalik kõike ette teada ja ette näha,
• Tõelised väljakutsed ja probleemid (ning ka lahendused) tulevad tegutsedes ,
• Kõige kiiremini õpid tegutsedes,
• Asjad ei lähe kunagi plaanipäraselt, mistõttu pikk planeerimine on mõttetu.

6. Vastutuse puudumine (boonuspõhjus)

Personaaltreeneriga trenni tegijad saavutavad paremaid tulemusi kui kodused üksiküritajad, isegi sama heade teadmiste olemasolul. Põhjus on lihtsalt selles, et kui sul on treener, siis sa annad kellelegi aru. Inimesed tegutsevad kõvemini, kui peavad kellelegi raporteerima oma tegevustest, kui peavad vastutama.

Nii on ka ettevõtete puhul, kui juhatus peab nõukogule või mingile nõuandvale kogule aru andma.

Sama kehtib avalikult oma eesmärkidest rääkimise kohta: kui igal pool on pasundatud, et sa nüüd üritad saada tulemust X, siis avalik surve on see, mis paneb sind tegutsema.

Hangi endale personaaltreener oma valdkonnas, kes võib olla ka mentori rollis, aga kes eelkõige jälgiks, et sa teed mida lubad. Või pane endale kokku isiklik nõuandev kogu, kellega kohtud kord kuus või nädalas, et seada eesmärke ja anda aru nende saavutamise kohta.

Eesmärgiseadmine on vaid esimene samm. Paraku liiga paljud jäävad lõpptulemust vaid soovima ja ei asu konkreetseid samme tegema selle saavutamiseks. Hästi elluviidud keskpärane eesmärk annab elluviimata jäänud perfektsele plaanile jalaga makku.

Järgmine kord kui eesmärki sead, siis võta need 5 punkti arvesse, et kindlustada selle saavutamist.