Jan 21, 2010
Enne kui asud oma veebilehte ümber kujundama
Mõned aastad tagasi tegi üks vahva veebifirma sulle veebilehe. Just sellise nagu koolipoisist disaineril hetkel pähe tuli. Koos selle sinise värviga, mis su abikaasale kangesti meeldib. Veebi struktuuris järgisid mudelit, mida kasutavad konkurendid ja su sõbrad – tegid lehed “meist”, “kontakt” ja “teenused”. Nüüd aastaid hiljem oled targem ja saad aru, et vaja oleks midagi enamat.
Millele mõelda enne oma veebi ümber kujundamist? Siin on 7 küsimust, millele peaksid suutma enne uue lahenduse üle otsustamist vastata.
1. Millised on probleemid praeguse veebiga?
Ära paranda seda, mis pole katki. See, et sa oled oma praegusest veebikujundusest väsinud, ei tähenda seda, et su kliendid oleks. Uuri oma klientide arvamusi. Kui praegune veeb teeb müüki väga hästi, siis võib-olla pole vaja seda näppida.
Kui siiski otsustad plaaniga edasi minna, siis pane kirja kõik asjad, mis praeguses veebis pahasti on või võiks paremini olla ja hoolitse selle eest, et uus veeb adresseeriks kõike neid punkte.
2. Mida sinu kliendid su veebilehe kohta räägivad?
Vahel toob disaini muutus kaasa klientide protesti, kellele vana kujundus armsaks saanud. Hea mõte oleks teha väike küsitlus klientide seas enne otsuse langetamist. Kui otsus kindel, siis uuri välja, et mis neid praeguse veebi juures häirib, millisest funktsionaalsusest nad puudust tunnevad ja mida nad sooviksid uues veebis näha.
Muidugi lase kogu tagasiside läbi filtri, sest mõni klient võib tulla välja väga lollide soovitustega. Ära hakka radikaalseid otsuseid tegema ka pelgalt ühe kliendi tagasiside põhjal.
Samas su veebileht on sinu klientidele, et nende kaasamine protsessi on väga oluline.
3. Mis on ümber kujundamise eesmärk? Mida tahame saavutada?
Jätkates punktist 1, siis küsi endalt, et mis on su veebilehe eesmärk? Kui tegemist on äriettevõttega, siis eesmärki mõõdame rahas. Külastatavus, veebilehel viibitud aeg ja lehevaatmiste hulk ei tähenda midagi, kui see sul sissetulekut ei tõsta.
Mõtle läbi kuidas konkreetselt su veebileht su ärieesmärkidele hakkab kaasa aitama.
4. Äkki polegi täielikku ringi tegemist vaja?
Kui peamine probleem on selles, et külastatavus on madal, siis ehk polegi täielikku ümber tegemist vaja ja piisab vaid otsingumootoritele optimeerimisest? Või siis lihtsalt lisa blogi?
5. Kuidas mõjutab uus ülesehitus külastatavust otsingumootoritest?
Sinu kujundaja räägib, et sul võiks olla tiitelleht, kus vinge flash animatsioon tähtede sõjast ja lendavatest kassidest. Sellega tõmbad endale aga vee peale, mõtle ringi. Ära ohverda otsingumootorite sõbralikku struktuuri kujunduse nimel.
6. Kui lihtne saab mu klientidele uue veebilehe kasutamine olema?
Kui su sihtgrupp kasutab su veebi pidevalt ja nad on seda teinud juba aastaid, siis neil on teatud kasutusharjumus. Muutes kogu värgi ringi, põhjustad frustratsiooni. Mõtle oma uue veebi kasutatavuse peale ja ära siin looda oma kujundaja peale. Mida odavam sell teeb, seda vähem ta on üldse kasutatavusest kuulnud (kohustuslik kirjandus: Don’t Make Me Think).
Kui kliendid on harjunud su menüüd aastaid vasakult leidma, siis võib olla targem see sinna ka jätta.
7. Kuidas ma mõõdan oma veebilehe edu?
Me saame parandada vaid seda, mida saame mõõta. Kui sa ei sea oma veebilehele konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke, siis me ka ei saa teada, et kas uus veeb üldse on parem või ei ole. Eesmärgid peaksid olema seotud konkreetselt sinu ärieesmärkidega. Eesmärk võib olla 100 müügikontakti saamine läbi veebi iga kuu, eesmärk ei ole “loevad enamat infot”.
Mida soovitaksid sina läbi mõelda enne uue veebi tegemist? Mida on sul oma kogemustest jagada?
Tweet

järgi mind Twitteris

Asjalik postitus. Selle “Don’t Make Me Think” kohta uurisin just paar päeva tagasi. Tollel tüübil teine raamat ka ilmunud, mis räägib testimisest.
Kindlasti tuleks disaini juures mõelda ka Gutenbergi diagrammile ja panna tähtsaimad komponendid sinna, kuhu inimese tähelepanu suunatud on. Kindlasti oleks vaja välja mõelda 1 peaeesmärk, mida veebileht täitma peaks ja seejärel sellele üleskutse nähtavale tuua suure kirja, suure nupu või eristuva värviga.
Kas kuskil on mingeid uuringuid esilehel kasutatavate videode suhtes – kas kasutajad parema meelega vaatavad pilti või loevad teksti? Näiteks, kas selline paigutus oleks okei või teie hinnangul liiga pealetükkiv: http://www.sisekosmos.ee
Kaido
Kasutatavusest – nõus, oma klientide-külastajate väljakujunenud harjumustele tuleb mõelda. Lisaks tuleks arvestada, et kasutatavus = kõik see, mida täna internetis tavaliselt tehakse. Keskmise külastaja harjumused on tugevamalt mõjutatud sellest, mida tehakse mujal online-meedias. Sinu veebi külastaja veedab 99,999% ajast mujal internetis, mitte sinu veebis. Kui sa just Delfi pole :)
Lisaks üks soovitus – vali platvorm, mille arenduskompetents on leviud. Paljud hädad siinmal toodetud veebidega on olmelised – tarkvara ei tööta / veebipartner ei suuda arendada või supportida. Ja kuna enamike kohalike CMS’idega seotud oskusteave on kinni ühe õnnetu firma või programmeerija kolba taga, siis tähendab arenduspartneri vahetus ka tavaliselt tehnilise platvormi väljavahetust (tavaliselt teise samasuguse vastu :)).
Seda reha saad vältida, valides tarkvara, mille arenduspraktika on turul levinud. Kodumaisest kommertsist Saurus, rahvusvahelistest vabavarast nt WordPress.
@Kaido http://internetmarketing.ee/video-utleb-rohkem-kui-1000-pilti/
Hea artikkel Peep!
Hea kommentaar Sven!
Tõepoolest head punktid. Muide Krugi raamatut saab lugeda ka meie iganeljapäevases raamatuklubis -soovitan!
Sven, sõna “kasutatavus” on üks väga halb tõlge usability kohta, kuna sellel on juba enne olemas üks teine tähendus eesti keeles, mis inglise keelde tõlgituna on “usage”.
Reegel on see et lõpuni ei maksa isegi seda uskuda, mida sinu veeblehe kasutajad kobisevad: võta alati tõsiselt nende probleeme, aga ära kunagi võta tõsiselt nende poolt pakutud lahendusi!
@ap: ‘usage’ on ‘kasutus’, ‘kasutusviis’. ‘Kasutatavus’ on täiesti okei tõlge ‘usability’ jaoks. ‘Kasutuskõlblikkus’ oleks liiga pikk. ‘Usable’ – ‘kasutatav’, ‘kasutuskõlblik’.
Usability on juba aastaid eestis kinnitanud kanda kasutatavuse sõna all ja see on üldaktsepteeritud. Mis siin enam leiutada.
Arvutikasutaja sõnastik annab vihjena näiteks “kasutuslikkus”. Nii hea asja jaoks nagu “usability” on see küll liiga keeruline sõna :).
Kasutatavus on juba tegelikult juurdunud ja igapäevaselt kasutusel. Ligipääsetavus (vahest käibel ka näiteks veebi käideldavusena) on teine selline igapäevasem sõna, mis viitab paremini sellele, millega tegu :).
Peebu artikkel aga ise mõnus lugemine ja vägagi tõsi.
Kasutatavusest saab muidugi lugeda juurde meie blogist http://www.usabilitykitchen.com