Meedias domineerivad halvad uudised heade üle. Õhtulehe ja teiste kollase ajakirjanduse esindajate esikaanelugu on väga sageli mingi skandaal või muidu pahaendeline juhtum. Kuulujutt millestki halvast levib märgatavalt kiiremini kui lugu õnnestumisest. Miks see nii on? Inimloomus on millegipärast selles suhtes vildakas: meid tõmbab halbade uudiste poole.

Kui teepervel on mingi autoõnnetus, siis saavad suuremast osast meist “kummikaelad” ja vahime silmad pungis, et mis juhtus. Me tahame teada. Halvad uudised on kõige huvitavamad uudised. Meediaväljaanded on sellest ammu aru saanud – ega esikaanelugusid juhuslikult valita. Valitakse selle järgi, mis kõige enam silma torkaks ja tähelepanu ärataks.

Laskumata selle inimloomuse aspekti analüüsi, vaataks hoopis mida see ühele turundajale tähendab. “Kummikaelaefekti” on maailmas testitud ja targad turundajad on selle enda kasuks hästi tööle pannud.

Mõned näited:

• E-posti turunduses on väga oluline näitaja “open rate” ehk kui palju inimesi su kirju avab. Kui sa paned oma väljasaadetava e-posti subjektiks näiteks “halvad uudised”, “suur jama” või “appi katastroof!”, siis see avatavate kirjade hulk tõuseb märkimisväärselt.
• Reklaamsõnum, mis ei räägi superpakkumisest või toredate klientide päevadest, vaid hoopis hinnakatastroofist, majanduskrahhist ja sellest kuidas kõik on pees saab rohkem tähelepanu
• Blogipostitus, mis pealkirjas viitab halvale sõnumile, tõmbab ligi rohkem lugejaid

Non-stop halbade uudiste levitamine ei ole tõenäoliselt tulus strateegia, aga vahetevahel tähelepanu tõstmiseks on see taktika kindlasti omal kohal.