Väga paljusid meist hoiab tagasi hirm läbikukkumise ees. Parem on leppida keskpärasusega ja olla varjus, kui et proovida ja kukkuda läbi. Parem elada vaikselt ja kära tegemata kui riskida sellega, et keegi mind kritiseerib. Parem mitte midagi alustada kui riskida sellega, et inimesed ümber ringi naeravad minu üle. Kas sa oled vahel nii tundnud? Hirmu läbikukkuda, saada kritiseeritud, olla naerualuseks? Ma arvan, et kõik me kardame vahel. Oluline on endale seda teadvustada ja siis teha asju hirmust hoolimata. Eestis me armastame rääkida, et eestlase lemmikeine on teine eestlane. Kas see võib olla põhjuseks miks Eestis ettevõtlikkuse tase on madalamaid Euroopa Liidus ja kordi väiksem kui Ühendriikides?

Kui sageli sina ei ole alustanud mõnda projekti seetõttu, et kartsid, et see ei õnnestu? Mis selle läbikukkumise hirmu taga on? Sageli pole see teadmine, et mingi projekt ei õnnestunu sul, vaid hoopis see, et sa kardad, et sind kritiseeritakse. Mõistetakse hukka. “Vaata seda lolli, proovis oma ettevõtet luua! Oleks pidanud ikka omade liistude juurde jääma!”. Keegi meist ei tahaks selliseid sõnu kuulda. Me oleme emotsionaalsed olendid ja sõnadel on võime haiget teha.

Mõned ettevõtjad teevad oma asja tasakesi, vaikselt – et iga hinnaga hoida ära võimalust, et asi läheb suure kella otsa ja siis keegi võib neid kritiseerida. Nad ei pingutagi, et oma äri skaleerida ja viia see suureks – hirm potentsiaalsete tagasilöökide eest on lihtsalt nii suur. Ma kohtan pidevalt inimesi, kellel on ideid (headest ideedest ei ole puudus), aga kes ei võta midagi ette, sest arvavad juba ette, et “Oh, mis nüüd mina… Mis mu tuttavad veel ütlevad. Kuidas ma sinna kooli kokkutulekule lähen kui nad lehest lugesid, et ma kukkusin läbi.”

3 mõtet läbikukkumise hirmu teemal ja kuidas sellest üle saada

1. Enamik kritiseerijad on tühikargajad

Olgem ausad – suurem osa inimesi, kes tulevad sulle rääkima, miks su idee ja ettevõte on jama, miks su toode ei tööta ning miks sa võiksid kohe alla anda on need, kes pole ise mitte midagi teinud. Kõvahäälseid seletajaid on liigagi palju. Kritiseerida on nii lihtne, teha aga raske. Seetõttu on ka negatiivsete nootide loopijaid nii palju. Võta Delfis lahti ükskõik milline artikkel ükskõik millise ettevõtja kohta ja leiad sadu kommentaare “idioot!”, “varas”, “pettur” ja muud loosungid lendavad. Hollywoodi staarid tunnistavad üksteise järel, et nad ei loe internetis kommentaare enda kohta, sest need on nii haavavad. Ja need on inimesed, keda imetlevad miljonid (ja teenivad miljoneid)!

Teadvusta endale, et põhjus miks nad kritiseerivad on just see, et nende elus pole mitte midagi muud. Nad ei ole tegijad, vaid tühikargajad. Konstruktiivne tagasiside on sinu sõber – ja seda võta alati vastu avasüli. Niisama tatipritsimine on aga täiesti mõttetu ning alati kohtle seda vastavalt.

2. Mis on halvim, mis võib juhtuda?

Mõtle oma hirmu sisu läbi. Kui sind kritiseeritakse mingi projekti (ettevõtte, uue teenuse vms) loomise eest, siis mis sellest reaalselt tuleneb? Kas su perekond ja sõbrad hülgavad sind? Kas su nimi on igaveseks rikutud ja sa ei saa enam kuskilt tööd või ei saa enam ühtegi projekti iial alustada?

Tõenäoliselt need ohud ei realiseeru. Tõenäoliselt ainus asi mis juhtub on see, et su tundeid riivatakse.

Kui sa võrdled seda paha tunnet ettevõtlusest tulenevaid kasudega – nagu millegi tegemist, mis on tõeliselt vinge ja huvitav, mis annab su tegemistele mõtestatuse – siis kui tähtis on see mõrumaik sellega võrreldes? Kui sa saavutad selle, et su äri pannakse tähele ja sellest räägitakse, siis see juba on midagi. Tähelepanuväärne olemine on fun, põnev ja kasumlik. Ja halvad sõnad ununevad.

3. Kui sind kritiseeritakse, sa paistad välja

Enamik (väike)ettevõtjad teevad oma asja nii väiksel skaalal, et keegi ei märkagi neid. Või siis nad teevad keskpärast asja keskpärase hinna ja kvaliteediga ning ka nende osaks saab nähtamatus.

Kui su internetiäri on igav ja su toode mittemidagiütlev, siis tõepoolest sa ei saa mitte mingit kriitikat. Keegi ei räägi sinust. Loo tooteid ja teenuseid, mis on väärt sellest rääkimist.

Kui keegi võtab vaevaks kirjutada pikk kritiseeriv või hukkamõistev kommentaar, siis see näitab, et sa teed midagi efektiivset. Sa paistad välja halli massi seest. Väga tubli. Jätka!

Lõppsõna

Juba vanasõna ütleb, et tegijal juhtub nii mõndagi. Sellel, kes ei tee mitte midagi ei juhtu midagi. Kui sa teed midagi uut, midagi lahedat, midagi mis rikub “nii nagu tavaliselt asju tehakse” reegleid, siis alati on sellele mingi vastuseis. Aga sa oled ju parem kui hall mass.