Kaasturundus – võimalus ettevõtetele
Kaasturundus (affiliate marketing) on internetiturunduse viis, kus teised inimesed või ettevõtted promovad sinu tooteid ja teenivad komisjoni iga müügi pealt. Mujal maailmas on see väga levinud ja seda võib pidada omamoodi tööstusharuks – sel teemal antakse igal aastal välja sadu raamatuid, toimub tuhandeid konverentse ja teenitakse miljoneid. Eestis on aga vaikus. Kas asi on teadmatuses?
Internetis toimib see reeglina nii, et registreeritud kaasturundaja saab oma unikaalse koodi, mida lisab viidetele, mis viib ettevõtte veebilehele. Näiteks kui müüd koolitusi ja viide müügikoolituse lehele on www.klts.ee/myyk.php, siis kaasturundaja poogib sellele oma koodi külge: www.klts.ee/myyk.php&aff_id=keegi – ning kõik sellise viite kaudu tulnud külastajate poolt tehtud ostud lähevad selle kaasturundaja müügi alla. Kaasturundaja eesmärk on siis võimalikult palju külastajaid saata sellele veebilehele oma koodi kasutades.
Kaasturundusprogrammid maksavad tavaliselt 5% kuni 50% toote hinnast välja komisjonitasuna. Komisjonitasu protsendi suuruse määrab eelkõige see, kui palju on sinu kasumimarginaal toote pealt ja kui palju sellest võid komisjonina välja maksta, et ikka olla kasumlik. Kui sa oled lihtsalt edasimüüja, siis kahtlemata ei ole sul hinnaga ja protsendiga suuri mängimisruume.
Kui on tegemist on teenuse või sinu enda loodud tootega, siis on su mänguruum suurem. Mida suurem on see protsent, mida sa komisjonina välja maksad, seda suurem on kellelgi motivatsioon sinu tooteid promoda. Kui sa annad 5% toote hinnast komisjonina ja su toode maksab 100 krooni, siis see potentsiaalselt teenitav 5 krooni pole väga motiveeriv.
Ma olen aga küllalt näinud, et kui protsent ja summa on atraktiivne, siis inimesed turundavad kellegi teise tooteid väga agaralt: promovad oma blogis, foorumites, sõpradele, seavad üles spetsiaalseid veebilehti ja investeerivad isegi raha reklaami (Adwords jmt).
Tasu ei pea alati olema rahas, see võib olla ka toodetes-teenustes, kupongides, kinkekaartides jne.
Võimalus Eesti ettevõtetele (majanduslanguse tingimustes)
Ma ei tea Eestis mitte ühtegi(!) ettevõtet, kes kasutaks kaasturundust. Mulle sosistati, et kaasturunduse kehv (puuduv) eksistents Eestis on meie reklaamifirmade konspiratsioon – nemad on huvitatud kalli massimeedia müümisest (ja vahelt teenimisest) ning ei soovita ettevõtetel kaasturundusega tegeleda. Kas see on tõsi või mitte, ma ei tea. Igatahes on kaasturundusega tegelemine väga hea idee ilma mitte ühegi tagasilöögita.
Meil on hetkel majandusolukord, kus ettevõtetel on vähem raha ja iga reklaami investeeritud kroon loeb. Samuti on küllalt inimesi, kes soovivad kas teenida lisa või peale koondamist sootuks elatist teenida. Mõlemad osapooled saavad teineteist aidata.
Kaasturunduses pole raisatud raha – ettevõtte maksab ainult komisjonitasu tehtud müügi pealt. Mingeid “võib-ollasid” siin pole. Ja pole ka mingit põhjust karta osa müügikasumist anda kaasturundajatele: põhimõtteliselt on tegemist tasuta rahaga. See on sissetulek, mida sa ilma selle programmita poleks saanud nagunii.
Esimene Eesti ettevõte, kes oma kaasturundusprogrammiga välja tuleb saab seda ka korralikult meedias kajastada ja sõna levitada. Esimene olemise võimalus on muidugi veel eraldi olemas igas valdkonnas ja nishis.
Sobib laialdasele hulgale toodetele
Maailma kuulsaim kaasturunduse näide on Amazon Associates – ja Amazon müüb väga palju erinevaid asju. Seda võib edukalt kasutada ka koolitustoodete puhul – keegi, kes on koolitusel käinud ja oli rahul, soovitab seda sõpradele edasi ja teenib iga sõbra pealt nt 20% koolituse hinnast. Iga päev teenivad inimesed suuri summasid kaalulangetamis- ja treeningprogrammide promomisega. Kui su toode on suunatud lõpptarbijale, on sellise programmi loomine tark mõte.
Näitks hambaravikliinik võib oma patsientidele pakkuda programmi, kus patsiendid soovitavad seda kliinikut oma tuttavatele ja võõrastele, ning teenivad krediiti oma tulevaste protseduuride suunas.
Ma näen miljoneid võimalusi, kuidas saaks mingi tasutamissüsteemi läbi ükskõik mida promoda.
Kaasturundusvõrgustikud
Kuna läänes on seda tüüpi turundus väga levinud, on ka tekkinud paljud suured kaasturundusvõrgustikud, kus saavad siis kokku nii ettevõtjad kui need, kes tahavad kellegi tooteid turundades lisa teenida. Suurimatest võiks välja tuua Clickbank, Comission Junction ja PayDotCom. Need on suunatud (peamiselt) inglisekeelsele turule, et Eesti-kesksete toodetega sinna asja pole.
Kuidas oma kaasturundusprogrammi luua ja seda turundada katan rohkemas detailides järgmine nädal startivas internetiäri kursuses.
Tweet
Loading ...
järgi mind Twitteris
Jah, see on väga hea idee, aga kas see mitte ei tee sinu ettevõtet/toodet nö. maha kui mingid võõrad reklaamivad seda igal pool?
Reeglina mitte – sest need, kes seda reklaamivad, on huvitatud sellega teenimisest ja nende huvides pole ka, et seda halvasti vastu võetaks.
Kui on vastav hirm, siis seda saad ennetada mitmel viisil:
1) Luua (lihtsad ja meeldejäävad) reeglid kaasturundajatele, mida nad peavad järgima sind reklaamides. Kui sa tabad neid teolt, siis nende konto tühistatakse ja mingit raha maksmist ei toimu.
2) Anda turundajatele juba valmis bannerid, reklaamtekstid ja muud vahendid sinu promomiseks. Nii saad kontrollida täpselt, mida nad sinu toote kohta ütlevad.
Väike ääremärkus affiliate marketingi teemal. Antud postitust on väga mõnus ülesse ehitada sissejuhatusega, et asi on maailmas väga popp, aga Eestis sellega eriti ei tegeleta. Tekitab kohe huvi ja tahtmist ise asjaga tegelema hakata, umbes samas stiilis toimisid ka artikliturundusega. Samas päris suur üldistus, eriti kui asjad nii pole.
Tegelikult on mõlemaga nii, et Eestis nendega tegeletakse juba mõnda aega (artikliturundusega väga kaua), aga paljude jaoks on see lihtsalt üks turunduskanal, mitte peene nimega Lääne moeröögatus.
Mis puutub kaasturundusse (partnerlusturundusse), siis tean isiklikult päris mitmeid internetiettevõtteid, kes Eestis seda rakendavad. Vähe sellest, sama mudelit kasutavad aktiivselt ka offline tegelased. A la mina müün oma poes ka sinu kinkekaarte ja sina annad minulle iga müügi pealt väikest komisjoni. Ma ei ole 100% kindel millist mudelit kasutavad R-Kiosk/Eesti Post ja kiirlaenupakkujad või IIZI kindlustus ja Server, aga loogika ütleb, et ka seal oleks partnerlusturunduse mudel tavalisest müügipinna maksust parem ja intelligentsem.
Seega Eesti pole midagi nii perifeeria, lihtsalt paljud inimesed ei nimeta asju nii nagu neid teooria tasandil kirjeldatakse, sest see ikkagi üks suur turundus.
Tere Martin, aitäh asjaliku kommentaari eest.
Ma olen sinuga nõus. Millest mina siin postituses eelkõige rääkisin oli selline kaasturundusprogramm, millega igaüks tänavalt (eraisik) saaks liituda (läbi ettevõtte kodulehe). Selline programm, mille eksisteerimist ettevõte aktiivselt tutvustaks ja teeks pingutusi, et saaks võimalikult palju inimesi sellega liituda.
B2B maailmas kahtlemata igasuguste diilide tegemine on levinud ja ettevõtted on enamasti valmis kellegagi mingit partnerlust tegema, kui sealt raha võimalik teenida.
Minu isiklik arvamus Eestis puuduva kaasturunduse programmi kohta on lihtne. Hästi toimivaid e-teenuse ja kaubanduse keskkondi saab kokku lugeda kahekäe sõrmedel, millel võiks olla kaasturundus programm. Samas napib ka(WOW!)tooted mida turundada. Peamiseks takistuseks on Eestlane ise oma kidura e-ostuga (2007a andmetel 7-10% interneti kasutajatest).
Tere!
Kaalujдlgijad ei eksisteeri rohkem ?
Eestis mitte, aga erinevaid kaalulangetamisprogramme on 100 miljonit.
Hei!
Lugesin su artiklit ja mul tekkis küsimus.
Oletame, et ma loon mingi e-raamatu või sarnase digitaaltoote. Tahaksin nüüd seda turgu paisata. Kuid kuidas ma kaitsen oma e-toodet erineva copy eest. Arusaadav ju, et kui on mingi toode mida saab tasuta kopeerida – siis seda ka saab tasuta kopeerida. Ükskõik kes.
Tootele tekib 20 uut erinimelist autorit kes müüvad neid asju edasi ilma erinevate Partnerlusprogrammideta. See on ikka parajalt suur probleem. Miks peaks suller tahtma toote eest 47% kui ta võib vabalt kõik 129% saada sama vaevaga.
Kas ainus lahendus selleks oleks patent? Aga see oleks ju absurd.
Pealkirja muudatus ja natuke sisu muutmist muudavad juba autoriõigused kehtetuks.
Parimate soovidega!
Intellektuaalse omandi seadused on ikka paremad kui vaid pealkirja kaudu funkavad.
Hirmul on suured silmad ja 100% ei saa sa kunagi end kaitsta. Ükski laulja ei saa kaitsta, et teised sarnast laulu ei teeks ja ükski filmimees ei saa kindel olla, et sarnast filmi ei tehtaks. Fakt on aga see, et seda juhtub üliharva. Statistiliselt vaid 5% elanikkonnast üldse kunagi proovivad kätt ettevõtluses, neist õnnestub väike osa.
Tegemine on raske. Kui keegi kopeerib kellegi toodet, siis on see selge märk, et nad on piisavad lollid, et oma toodet ei suuda luua. Kui seda ei suuda, ei suuda müüa ka. Toote loomine on see lihtne osa, turundamine on raske.
See on pseudoprobleem, mille peale ei tasu mõelda.
Tuleb siis välja, et need pseudoprobleemid ongi põhjuseks miks paljud e-businessi ei aja.
Aga tänud vastuse eest!