Aga valmimas on variant, et kaasturunduses saab osaleda iga juba minu kaalulangetamisprogrammiga liitunu.

Rene

Aga tänud vastuse eest!

Hirmul on suured silmad ja 100% ei saa sa kunagi end kaitsta. Ükski laulja ei saa kaitsta, et teised sarnast laulu ei teeks ja ükski filmimees ei saa kindel olla, et sarnast filmi ei tehtaks. Fakt on aga see, et seda juhtub üliharva. Statistiliselt vaid 5% elanikkonnast üldse kunagi proovivad kätt ettevõtluses, neist õnnestub väike osa.

Tegemine on raske. Kui keegi kopeerib kellegi toodet, siis on see selge märk, et nad on piisavad lollid, et oma toodet ei suuda luua. Kui seda ei suuda, ei suuda müüa ka. Toote loomine on see lihtne osa, turundamine on raske.

See on pseudoprobleem, mille peale ei tasu mõelda.

Lugesin su artiklit ja mul tekkis küsimus.

Oletame, et ma loon mingi e-raamatu või sarnase digitaaltoote. Tahaksin nüüd seda turgu paisata. Kuid kuidas ma kaitsen oma e-toodet erineva copy eest. Arusaadav ju, et kui on mingi toode mida saab tasuta kopeerida – siis seda ka saab tasuta kopeerida. Ükskõik kes.

Tootele tekib 20 uut erinimelist autorit kes müüvad neid asju edasi ilma erinevate Partnerlusprogrammideta. See on ikka parajalt suur probleem. Miks peaks suller tahtma toote eest 47% kui ta võib vabalt kõik 129% saada sama vaevaga.

Kas ainus lahendus selleks oleks patent? Aga see oleks ju absurd.
Pealkirja muudatus ja natuke sisu muutmist muudavad juba autoriõigused kehtetuks.

Parimate soovidega!

Kaalujдlgijad ei eksisteeri rohkem ?

Ma olen sinuga nõus. Millest mina siin postituses eelkõige rääkisin oli selline kaasturundusprogramm, millega igaüks tänavalt (eraisik) saaks liituda (läbi ettevõtte kodulehe). Selline programm, mille eksisteerimist ettevõte aktiivselt tutvustaks ja teeks pingutusi, et saaks võimalikult palju inimesi sellega liituda.

B2B maailmas kahtlemata igasuguste diilide tegemine on levinud ja ettevõtted on enamasti valmis kellegagi mingit partnerlust tegema, kui sealt raha võimalik teenida.

Tegelikult on mõlemaga nii, et Eestis nendega tegeletakse juba mõnda aega (artikliturundusega väga kaua), aga paljude jaoks on see lihtsalt üks turunduskanal, mitte peene nimega Lääne moeröögatus.

Mis puutub kaasturundusse (partnerlusturundusse), siis tean isiklikult päris mitmeid internetiettevõtteid, kes Eestis seda rakendavad. Vähe sellest, sama mudelit kasutavad aktiivselt ka offline tegelased. A la mina müün oma poes ka sinu kinkekaarte ja sina annad minulle iga müügi pealt väikest komisjoni. Ma ei ole 100% kindel millist mudelit kasutavad R-Kiosk/Eesti Post ja kiirlaenupakkujad või IIZI kindlustus ja Server, aga loogika ütleb, et ka seal oleks partnerlusturunduse mudel tavalisest müügipinna maksust parem ja intelligentsem.

Seega Eesti pole midagi nii perifeeria, lihtsalt paljud inimesed ei nimeta asju nii nagu neid teooria tasandil kirjeldatakse, sest see ikkagi üks suur turundus.

Kui on vastav hirm, siis seda saad ennetada mitmel viisil:

1) Luua (lihtsad ja meeldejäävad) reeglid kaasturundajatele, mida nad peavad järgima sind reklaamides. Kui sa tabad neid teolt, siis nende konto tühistatakse ja mingit raha maksmist ei toimu.
2) Anda turundajatele juba valmis bannerid, reklaamtekstid ja muud vahendid sinu promomiseks. Nii saad kontrollida täpselt, mida nad sinu toote kohta ütlevad.