Kas saad siit blogist head ja kasulikku materjali? See pole veel midagi.
Blogis sisalduv on jäämäe tipp võrreldes teadmistega, mida saaksid minu internetiturunduse e-kursusest. Sealt saad teada kuidas
- alustada oma internetäri kiiresti ja targalt
- teada mida inimesed tahavad ning kuidas luua oma toode, millele on garanteeritud ostjaskond
- tuua oma veebilehele sadu ja tuhandeid ostjaid - tasuta!
- muutuda oma potentsiaalsete klientide jaoks usaldusväärseimaks nõuandjaks ning seeläbi tõsta müüki lakke
- automatiseerida väga paljud äriprotsessid ja teenida raha ka siis kui magad
- kasutada müügipsühholoogiat oma tulemuste mitmekordistamiseks
... ja palju muud: üle 15h õppevideosid ja 100+ lk internetiturunduse õpetusi. End korduvalt tõestanud internetiturunduse strateegiad ja taktikad on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Vaata kohe järgi.
Viimased 5 postitust
» Markitekt vajab osalise tööajaga turundusassistenti» Panen pillid kotti, teen lõpumüügi
» Kuidas ma oma varastatud sülearvuti tagasi sain (ja kuidas sina saad sama teha)
» Markitekt pakub tööd front-end spetsialistile
» Kuidas panna e-postiturundus enda jaoks tööle ja kuidas optimeerida oma veebileht müügile
Loading ...
Loo moraal on ka see, et freelancer.com’i pole mõtet tööd otsima minna. :D
Selge see. Globaalsel turul võistled globaalsete numbritehga.
Freelancerite portaale on väga palju, see freelancer.com on odava hinnaklassiga. Elances on näiteks teine hinnaklass.
Töö maksumuse väärtus kasvab koos vajaliku oskustaseme vajalikkusega. Andmete otsimine ja Exceli tabelisse panemine ei nõua erilist oskust (küll aga kiirust).
Ei tea, kas nad oleksid nõus paarikümne euro eest eesti keele selgeks õppima ja mulle siin laiaulatusliku turuuuringu koostama. :) Tegelt ka, kui palju neist siis kasu on kui projekt pole rahvusvaheline?
no selge, et projekti sisu peaks olema ingliskeeles
Nojah, eks katsu Eestist leida sama odava hinnaga esmatarbekaupu kui Hiinas või Indias.
Samas on Eesti elanik on juba nii mugavaks muutunud, et ei viitsi (teinekord ka põhjendatult – pole vajadust) oma aega odavalt müüa.
Hinnavahe on muidugi suur, aga me ei peakski indialasega võistlema odavalt töö teostamise peale, pigem leidma oma ideele teostaja sealt.
Muidugi. Point ongi see, et kui sul miski lihtne, aga suuremahuline töö, siis osta see sealtkandist sisse.
Tere Peep – äkki sa võiksid kirjeldada ka seda, et kuidas nendes freelancer-portaalides ja foorumites usaldusväärsuse ehk credibility asja testitakse . Kui sa näiteks just praegu registreerid, siis millise tõenäosusega inimesed ühendust võtavad . Päris kindlasti on ju nendes foorumites ja infoportaalides ka “ülelaskjaid” ehk inimesi, kes ei maksa neile esitatud teenuste eest . Ja ka neid “häkkereid”, kes tegelikult loodavad tellija rumalusele ning teevad oma töö kas halvasti või copy-pastevad kuskilt midagi selliselt, et kõik on näha stiilis copyright by CNN .
Mis muidu konkreetselt sinu ” raisatud” 65 dollarisse puutub, siis vähemalt mina oleks võinud sulle asja ka sõna otseses mõttes 0 dollariga ära teha, kui oleks olnud paigas kiirus ning töö iseloom . Nojah ja kuna tasuta teenuseid pole tegelikult olemas, siis vastutasuks töö eest oleks soovinud näiteks 5-aastast tasuta ligipääsu nii Videoraamatute kui ka internetiturunduse e-kursusele . On ju kõik mingis mõttes suhteline – nii raha väärtus kui selle kulutamine/investeerimine .
Samas ei oska ma peast öelda, kas 5 aastane tasuta ligipääs jääb kuskile sinna eestlaste hinnapakkumiste vahele või ületab seda. Point on selles, et näiteks sinu puhul , kes sa oled oma blogisse ja loetud raamatute tutvustamiseks kulutanud aega ilmselt kümneid kordi rohkem kui mingi andmebaasi koostamine aega võtaks. Ja vahest isegi sadu kordi – siis oleks kaup ju lihtsalt vorst vorsti vastu . Puhas naturaalmajandus, kus taolist räpast asja nagu raha ei tunta – nii või teisiti võiks ühele osapoolele jääda mulje nagu ta oleks ” tünga saanud” .
Ja üldiselt võib ju kindel olla selles, et nii sina Peep kui vahest mõned teised blogijad võivad ju propageerida välismaise tööjõu kasutamist – stiilis “maksad neile paarkümmend eurot ja nad raisad on oi kui rahul – kodumaised parasiidid ja liigkasuvõtjad nõuavad juba 100-200 eurot ainult selle eest, et arvuti lahti teevad” .
Kui rääkida raha kokkuhoiust, siis võiks ju poed näiteks juustu,jäätise,suhkru ja kindlasti veel paljude toiduainete müügi lõpetada, sest Soomes,Rootsis,Lätis, Venemaal jne on need kaubad palju-palju odavamad . Samuti on Saksamaal,Inglismaal,Hiinas nii tehnika kui riidekaup vägagi tuntavalt odavam – nii et isegi tollimaksuga tehnika või parfümeeriatoodete puhul tuleb kordades odavam . Ometi avab igal aastal uusi tehnikakauplusi ennast nii reaalis kui virtuaalis – huvitav kas asi on inimeste laiskuses, teadmatuses või hoopis mugavuses, sest mugavam on asju ajada kohalikega kui välismaalastega pagan teab millisest Aasia või Aafrika riigist .
Freelanceris on usaldus hinnatud scooridega. Iga kord kui sa too vastu votad saad hinnata seda inimest kes selle tegi.
Mis teeb asja turvaliseks (eriti toovotja seisukohalt) on see, et seal saab kysida “milestone payment”i mis tahendab, et makse too eest laheb eraldi accounti mille yle otsustab Freelancer.com. Selle makse saab siis “release”ida kui oled tooga rahul voi “dispute”ida kui ei ole. Kui kokkulepet ei saavutata, siis otsustab Freelancer.com kui palju makstakse.
Olen kasutanud seal saidil enamasti kirjutajaid (content writing) oma saitide jaoks. Tase on taiesti seinast seina. Voib leida vaga haid kirjutajaid, kuid on ka taielikku crappi. Igal juhul saab juba paris kvaliteetse teksti katte $5- 500 sona kohta. Textbrokeris voib vabalt maksta $20 dollarit sama too eest.
Mida ma soovitan teistele on see, et proovida lasta alati proovitoo teha, ja alles siis valida pakkuja. Muidugi see varjant sobib ainult teatud toode puhul.
Ja kui oled leidnud kellegi kellega koostoo sobib siis kasutada ainult yht ja sedasama inimest.
Ja unustasin muidugi mainida, et kui keegi laseb tellida mingit kirjutise sealt, siis tuleks see kindlalt copyscape’ist labi lasta. See garanteerib, et asi oleks ikka orginaalne ja ei oleks kuskilt tommatud.
Kuigi moned soovitavad lihtsalt loike copy/pastida googlisee, ei ole ma sellega paris nous. Nimelt saab seda teha ainult lyhikeste loikudega ning see on vaga aeganoudev.
Olen korduvalt avastanud teksti seest lihtalt mingeid 2-300 sonalisi loike, mis on peaaegu sona sonalt kuskilt weebist voetud, ja sellised loike pikast tekstist ilma copyscapita yles leida eriti ei onnestu…..
Sama loogika kehtib ka keerulisemate teenuste puhul, sellisel juhul tuleb lihtsalt tegija tausta hästi teada.
Kasutasime just hiljuti esimest korda ühe India out-source firma teenuseid, et disainida ja progeda membership site. Eestist saime pakkumise ainult disainile €600, Indiast disaini koos progemisega 390 US Dollars. Lõpptulemusega oleme täiesti rahul – tõõ tehti valmis 7 päevaga ja tüübid teadsid, mis teevad. Disain ei olnud vast küll nii high-end nagu Eesti tegija oleks teinud, kuid membership keskkonna jaoks täiesti piisav, nii et oleme rahul.
Edu-võtmeks oli siin isiklik kontakt India firmaga – ehk teadsime tegijaid isiklike tuttavate kaudu, mis tagas teatud usaldusväärsuse. Paar sõpra on kasutanud veebilehe disainil vabakutseliste portaale ning on kokkuvõttes rohkem aega ja raha kaotanud, kui asi väärt oli.
Minu küsimus oleks selles, kuidas on võimalik kindlaks teha, et sulle müüdav info oleks originaalne, mitte aga kuskilt ” tõmmatud ” . Oletame näiteks, et minu erialaks on magamise uurimine ja nii ma siis kirjutangi midagi sellist ” Magamine on inimese füsioloogiline vajadus, millega lõdvestatakse lihaseid ” .
Kas taoline avastus oleks originaalne või koperitud, sest fakte ei saa paraku autoriõiguse alla panna – seega võ’isin ma taolise lause välja võluda nii teadmiste, kuskilt kopeerimise või ka lihtsalt loogilise mõtlemise abil . Sest kui läheneda asjale ka teistpidi – kui midagi ei saa netist või entsüklopeediatest järgi kontrollida, siis võib tekkida küsimus, kas taolist asja on üldse olemas .
Massiivne töö?
Eesti keeles öeldakse suuremahuline, massiivne tähendab eesti keeles midagi muud, erinevalt ingliskeelsest [mitte inglisekeelsest].
Näide on muidu väga hea ja töö odavus isegi ehmatav.
Edu!
Orginaalne interneti (st. otsingumootorite) moistes ja orginaalne tavainimeste moistes on kaks taiesti erinevat asja. Ma raakisin kyll esimesest. Kui tekst ei ole varem mingis varjandis otsingumootorite poolt leitud, siis ongi ta nende jaoks orginaalne tekst. Samas kui keegi trykib ymber loigu mingist raamatust mida onlainis avaldatud pole, siis see tavamoistes orginaalne tekst ju pole, aga samas otsingumootorite jaoks on, sest seda teksti nad kuskil varem nainud pole.
Seda teist varjanti kontrollida on jah suht keeruline ja monikord voimatu….