Kas saad siit blogist head ja kasulikku materjali? See pole veel midagi.
Blogis sisalduv on jäämäe tipp võrreldes teadmistega, mida saaksid minu internetiturunduse e-kursusest. Sealt saad teada kuidas
- alustada oma internetäri kiiresti ja targalt
- teada mida inimesed tahavad ning kuidas luua oma toode, millele on garanteeritud ostjaskond
- tuua oma veebilehele sadu ja tuhandeid ostjaid - tasuta!
- muutuda oma potentsiaalsete klientide jaoks usaldusväärseimaks nõuandjaks ning seeläbi tõsta müüki lakke
- automatiseerida väga paljud äriprotsessid ja teenida raha ka siis kui magad
- kasutada müügipsühholoogiat oma tulemuste mitmekordistamiseks
... ja palju muud: üle 15h õppevideosid ja 100+ lk internetiturunduse õpetusi. End korduvalt tõestanud internetiturunduse strateegiad ja taktikad on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Vaata kohe järgi.
Viimased 5 postitust
» Markitekt vajab osalise tööajaga turundusassistenti» Panen pillid kotti, teen lõpumüügi
» Kuidas ma oma varastatud sülearvuti tagasi sain (ja kuidas sina saad sama teha)
» Markitekt pakub tööd front-end spetsialistile
» Kuidas panna e-postiturundus enda jaoks tööle ja kuidas optimeerida oma veebileht müügile
Loading ...
Superhea tükk!
Millegipärast (pikkus, süsteemsus, ülesehitusloogika jne) on mul tunne, et see on üks peatükk tulevasest raamatust. Vähemasti võiks see nii olla. Kui nii, siis, Peep, pane mind tellijate nimekirja. Ilma naljata.
Väga hea postitus, 15 minutit peale selle läbilugemist oli mu äriplaanis üks peatükk juures :D See ei olnud üldse raske, kuna unikaalsuse moment on loodavas ettevõttes täiesti olemas, nüüd aga tänu sellele artiklile suutsin ma ideed ja sõnadesse panna. Tänud!
Need “Mõned reaalsed näited unikaalsetest müügipakkumistest:” näited on ebareaalsed ja ei oma minujaoks küll mingit sisu, ise hoian alati sellistest pakkumistest eemale. Võimatu on pakkuda selliseid garantiisid ja keegi reaalselt ei pakugi neid.
Näiteks torumehe näide on väga selline kus ei ole ju võimalik seda aega täpselt paika panna. Juba klient võib ukse 3 minutit hiljem avada ja siis vaidled temaga elu lõpuni…
See artikkel on kuidagi ideevaene ja nõrgalt väljakukkunud, vabandust!
No aga võtame vähima kalorisisaldusega õlu – kas see rohkem sloganina ei kõla . Oletame, et Saku tuleks turule kampaaniaga ” vähima kalorisisaldusega õlu” . Loogilise käiguna tulevad millalgi järgi ka konkurendid ja seejärel kui õlled järjest enam kalorsust kaotavad, siis koos kaloritega kaob ka maitse ning lõpptulemusena saamegi öelda , et eestimaine õlu on ( siia võid ise mõne ropu sõna lisada).
Sinu USP peaks ideaalis olema midagi sellist, mida su konkurendid oma toote/teenuse kohta öelda ei saa – küsitav, kas ükskõik millise asja või teenuse kohta on võimalik leida midagi sellist, mida ükski konkurent Eestist ( ülejäänud maailmast rääkimata) öelda ei saaks . Vastasel juhul me võiksime saada näiteks Eestist hunniku veebifirmasid, mis teevad kodulehti kiirelt,kvaliteetselt ja odavalt . Koolitajaid, kes maksavad ilma küsimusi küsimata raha tagasi kui kliendid nende koolitustega rahule ei jää .
No veebifirmade puhul saaks ju jah väita, et müügimees Ants on lõpetanud Akadeemia Nord doktorikraadiga ( eeldusel, et see on tõsi), disainer Felix on lõpetanud lausa Oxfordi ja Cambridge ülikooli interaktiivse meedia ja veebipõhiste ärimudelite alal . Sekretär Oksana on lõpetanud kiirlugemise kursused ja oskab viite keelt- küsimus oleks aga nüüd see, mis konkreetselt näiteks antud alal või firma puhul see USP oleks . Kas näiteks see, et mitme kõrgharidusega üleõppinud jobud otsivad rakendust , liisingud ja laenud vaja maksta, asjaga on VÄGA kiire?
Ehk siis kui varem kommenteerinud Indrek võttis tekstist torumehe näite ja leidis, et kui klient avab ukse 3 minutit hiljem ( ja isegi kui avab õigel ajal), siis kuidas seda kindlaks tehakse, kes eksib . Kas sedasi, et kui torumehe kaubik sõidab maja ette kell 15.50, tõstab asjad välja ning on seejärel kliendi ukse taga 15.56 ja laseb kella 15.57 . Klient vastab uksetelefonile kell 16.03, et tal läheb pisut aega,kuna ta ärkas ja laseb torumehe seega sisse alles 16.12 . Seega millise aja järgi me võtame – oletades, et kaubikusse on sisseehitatud GPS, mida pole võimalik tagantjärgi häkkida, siis on võimalik tõestada torumehel, mis kell ta kliendi kodu ees peatus – kas ta edasi lindistab ka oma käigud, näiteks teeb kliendi ukse taga fotokaga pilti sellest, kui ta kell 15.57 käe uksekellale pani ja seejärel lindistab diktofoniga kliendi ja enda kõnelusi .
Või kui võtta see Bugs Burger värk ehk siis ebameeldivate putukate tapja, siis jah kindlust võib tõesti lisada, et kui putukate probleem ka aasta pärast on, siis saad raha tagasi ning lisaks makstakse konkurendilt tellitud teenus kinni, kuid probleemiks on ikkagi see, et kas ja kuidas see kindlaks tehakse, et need putukad pole pahatahtlikult sinna hiljem juurde toodud . Ja seda Bugs Burger värki näiteks vee või muude ainetega lahjendatud – eeldusel, et näiteks mingeid klotsikesi või kuulikesi topitakse mingitesse pragudesse . Kui pidada mingit restorani, hotelli jne ning müük ei õnnestu kuidagi, siis on hea 5000 USD lihtsalt välja petta .
Ja kui rääkida vastandumisest ning vastandamisest, siis mis nende mõte oleks . Näiteks Kawasaki öelduist : Lexus: sama hea kui Mercedes, aga 30% odavam . Saame järeldada mitut asja, et 1) Mercedes on ülehinnatud või miks on Mersu 30 protsenti kalim 2) Lexus kõlbab vaestele ja koonritele, kes ei jaksa Mercedest endale osta 3) Nii Lexus kui Mercedes on odavad , võrreldes Maserati või Ferrariga, kuid kui jätate Lexuse või Mersu ostmata, saate endale sama raha eest osta päris mitu väikeautot .
Heakene küll, et Kawasaki ei võrrelnud ei Lexust ega Mercedest kallimate sportautode või odavate väikeautodega, kuid siiski tahaks loota, et mu mõttekäik on arusaadav ikkagi . Ehk siis kas selle USP laiem eesmärk ongi tegelikult meelde jääda,mitte aga mingeid erilisi tulemusi saavutada . Sest kui me räägiksime müüginumbritest, siis ilmselt võimalik ostja küsiks endalt, et kui ta ostab Lexuse või Mercedese, siis võib temast Kawasaki juttu uskudes jääda vot sihuke mulje .
Peebu jutt on õigati õige ja asjakohane.
Eks vastuväiteid leiab, kuid mis siis alternatiiv on? Mitte eritstuda ja olla üks tuhandest samasuguse teenusega?
Ega USP pea olema utoopiline. Eelolevad näited ilmselt olid lihtsalt näitlikustamiseks, et paremini aru saada.
USP võib olla siiras ja aus asi. Näiteks saadame hinnapakkumise 2 tunniga. Suured turul, et tähelepanu saada on muidugi vaja suurt ja võimast USP-d, mis töötaks ka turundusvahendina. Aga eelise väljatoomine tegelikult töötab väga hästi. Ega mõte olegi lubada midagi sellist kokku, mida pakkuda ei suuda, vaid ausalt mingi pisike eelis. Näiteks kui enamus mööblisalonge pannakse kell 7 kinni, siis meie oleme lahti 9-ni vms.
@Indrek Näited pole sugugi ebareaalsed: kõik on võetud eksisteerivatest ja vägagi edukatest firmadest. Näiteks see torufirma, see maksab $5 iga hilinetud minuti eest. Isegi kui jäävad 5 minutit hiljaks, see pole suur raha. Inimestel on aga kindlustunne, et kui nad nt töölt lahkuvad tunniks, et torumees sisse lasta, siis saavad kindlad olla, et tuleb õigel ajal.
USP ei pea sugugi olema garantiis, see saab olla väga paljudes erinevates asjades – nagu olen ka artiklis välja toonud.
Unikaalse väärtuspakkumise mõte on ikka selles, et sul on mingi artikuleeritav ja arusaadav eristuvus / omadus võrreldes konkurentsiga, mis aitab müra seast välja paista ja võib mõnede jaoks olla põhjus sinu firmat valida.
@Agu USPde sõnastused on minu omad, mitte nende. Slogan ja USP võivad kokku langeda, aga oluline on vaid vahet teha, et need pole üks ja sama asi.
See, et suuremal osal firmadel pole selgelt väljendatavat ja arusaadavat eristusmomenti, ongi ettevõtjate võimalus ja selle artikli kirjutamise põhjus.
Garantiide roll on müüki tõsta ja kahtlusi evitada. Kui see garantii nende jaoks ei töötaks, nad poleks üks edukamaid kahjuritõrjefirmasid. Sina räägid hüpoteetilisest stsenaariumist, mina reaalselt töötavast edukast ettevõttest.
Mis puudutab G. Kawasaki näiteid, siis saad lugeda tema mõttekäiku viidatud artiklist ja pikemalt raamatus “Art of the Start”. Asja tuum on see, et enda erinevust selgitades tood võrdluseks brändi, mida inimesed teavad ja tunnevad, aga näitad välja ka oma eristuvuse.
Garantiide pakkumine eeldab ikka klientide usaldamist. Kas ettevõte eeldab, et tema kliendid on ausad või eeldab, et nad on skeemitajad? Võttes torumehe näite, siis mina arvan, et neid inimesi, kes hakkaks seda täpsuspakkumist kurjasti ära kasutama on ikka väga vähe. Ja kui mõned ka on, siis see on väike hind eristumise eest.
Omaette kategooria moodustavad garantiid, mis kõlavad hästi, aga mida on kliendil pärast tüütu kontrollida. Näiteks hinnagarantii stiilis, et kui sama toote mujalt odavamalt leiad, siis saad hinnavahe tagasi või veel mingi muu preemia. Kes see ikka viitsib neid hindu meelde jätta , arveid alles hoida ja pärast asjatada? Aga sõnum jääb paljudele meelde.
Garantiide pakkumine ongi mingi osa julgust ja mingi osa inimeste (klientide) tundmist.
@Märt Täpselt nii!
Olen garantiide teemal kirjutanud ka siin: http://internetmarketing.ee/garantiide-kasutamine-turunduses/
USP on kindlasti väga oluline ja kommentaarides kardetu, et inimesed hakkavad garantiisid kurjasti ärkasutama ei määra rolli, kuna rahulolevad kliendid seda 90-99 % juhtudest ei tee ja need 1-10 % kes teevad on kasuga võrreldes maginaalne kahju
Mul on toode kaalu langetajatele, mis lubab 2 kuu jooksul 100 % raha tagasi anda, kui tulemusi ei ole. Siiani pole aasta jooksul keegi raha tagasi küsinud. Järeldus- toode töötab ja ei ole neid pettureid ka nii palju kui kardetakse.
Tänud selgitavate kommentaaride eest, kuid mulle ikkagi tundub, et meie piirkonda see USP väga hästi ei sobi . Esiteks on meil liiga palju klientidele valetavaid ettevõtteid, isegi suurfirmasid ja teiseks otsivad muidugi ka kliendid massiliselt vaidlusmomente, kuidas teenust tarbides seaduslikult teenuse või kauba eest maksmata jätta . Kindlasti on nii ühest kui ka teisest sordist kliente ja firmasid ka teistes riikides, kuid praeguses kauboikapitalismis paraku võib asi olla omamoodi tüngaks nii firmadele kui ka nende klientidele .
No mida arvata, kui suured telefonioperaatorid müüvad klientidele rikkis telefone ja keelduvad tagasi ostmast või ka ümber vahetamast . Paljukest neid katkise telefoni ümbervahetajaid siis tõepoolest on kuid kisa on selline nagu oleks neid rikkis telefonide ümbervahetajaid kümneid tuhandeid või vast ehk isegi sadu tuhandeid .
Kui aastaid tagasi tehti nalja purunemiskindlate mobiiltelefonide purunemise üle, siis paraku tänaseks ongi purunemiskindlad, kuid śiiski purunevad mobiilid juba omaette reaalsus . Kui uskuda näiteks telesaates ” Kaua võib ” sageli eetris näidatavaid lugusid, siis ühest küljest on taolised lood muidugi ajakirjanduslik pläma stiilis ” suur parasiitlik välismaistele omanikele kuuluv firma tüssab vaeseid ausalt makse maksvaid miinimumpalga eest töötavaid ausaid eestlasi”. Teisest küljest aga tundub samas, et suured firmad nagu Tele2 ja Elisa reklaamivad end küll kliendisõbralikena, kuid tegelikult seda ei olda .
Kliendisõbralikkuse all pean ma silmas seda, et antakse endast parim, et klientide minemajooksmist takistada, kuid selle asemel hoopis keskendutakse uute klientide värbamisele . Las need vanad kliendid olla, kes tahavad, tõmbavad varvast ja kellele meeldib, need las olla . Inimeste kirjadele ei vaevuta vastama ( ilmselt loodetakse, et idikad ei viitsi mingi aja pärast enam nagunii Naksitrallide Muhvi-stiilis iseendale kirju välja saata) . Noh ja kui mõni aktiivne ettevõtja või pensionär võtab vaevaks probleemse firma telekasse rahvale vaatamiseks tuua, isegi siis ei vaevuta midagi arukat kaamerasse lausuda . Midagi sellist nagu ” kahju küll, et jooksutasime teid, kuid jah tõepoolest seal kohas , kus te elate, võivad olla teil andmesidega sellised ja sellised probleemid seoses nende ja nende asjadega” . Ostame teie telefoni tagasi või vahetame välja ja ühtlasi vabandame .
“Võsareporter” on jällegi teise äärmuse lemmik ehk siis inimeste, kes otsivad võimalusi , kuidas hinda alla kaubelda või hoopis ettevõtjat alandades kaup või teenus koguni tasuta saada . NIi et kui näiteks mingi mööblit või ükskõik mida müüv firma paneb oma USP-ks ” saadame KAHE tunni jooksul hinnapakkumise”, siis vaadake, et oleks ikka kõik tingimused konkreetselt välja toodud . Et kas kahe tunni jooksul kehtib alati, vahet pole, kas hinnapäring saadetakse reedel, laupäeval või pühapäeval kell 23.00. Või kehtib ainult esmaspäevast reedeni alates hommikul kell 8.00 kuni näiteks 17.00 ajavahemikus saadetud kirjadele . Muidu kui satud mõne eriti iriseva kliendi või kadeda konkurendi peale ja oled järgmisel päeval üle terve Eesti kuulus kui ettevõtja, kes lubab klientide probleemidega tegeleda “kahe tunni jooksul “, kuid reaalselt venib tegelik kontaktivõtmine päevadeks .
Näiteks saadab klient reede õhtul kell 21.00 hinnapäringu, sina vastad näiteks esmaspäeva hommikul kell 9.00 ja hopsti valevorst missugune . Kui nüüd peaks kaubas või teenuses veel miskeid pisikesi vaieldavaid puudusi olema, siis oledki halva õnne korral telestaar valmis . Muidugi saab ju alati vaielda (terve mõistuse olemasolu) selle üle, et klient oleks pidanud ise aru saama, et veebipood ei võta tellimusi sisse 24/7, kellast ja nädalapäevast olenemata . Noh ja lõpuks polegi vahet, kellel suurem süü on, kuid pärast on aastateks netis lugemist ja vaatamist selle üle, kuidas veebipood kliendile valetas ja lisaks püüdis oma vigu ning saamatust kliendi kaela ajada . Olge nüüd nii head, kallid televaatajad ja ärge ostke midagi ebaturvalistest veebipoodidest, kus ainult teie raha vastu võetakse ja probleemide korral üksi jäüetakse .
@ Agu See on just hea võimalus, kuna on nii palju negatiivseid näiteid on väga lihtne ja kerge positiivselt väljatulla. Kui kõik teeksid hästi siis oleks väga raske eristuda.
Suurte firmade miinus ongi see, et nad on suured, sealt tuleb paljudel vale suhtumine, et mõni klient ei muuda midagi aga tänu sotsiaalsele meediale on see juba ammu totaalne fail. Ei saada aru, et kahju mis tuleb toote kiirest väljavahetamisest on sadu kordi väiksem kui negatiivne imago.
Näide USA-st, seal kasutavad no kuidas öelda, ütleme ida-euroopast pärit inimesed ära just seda kliendisõbralikust. Tean inimesi, kes ostavad teleka ja viivad selle nädala pärast tagasi ja ütlevad, et neile see ikka ei meeldi. Teenindaja vahetab selle kohe teise mudeli vastu välja isegi mitte kasti vaatamata ( kastis on aga pärast mitte tv vaid tellised ). Aga loomulikult nende mõne suli pärast ei muudeta üldist suhtumist klientidesse ja see miinus ei kaalu üles plusse.
See kahe tunni jooksul vastamise probleem on küll väga lihtsalt lahendatav. Ehk tuleb korraks mõelda enne lubaduse andmist ja panna lause: Vastame kahe tunni jooksul ja sulgudesse ( ettevõtte lahtiolekuaegadel ) vms. Kui jätad selle tegemata siis ongi kliendil õigus pahandada. Sina olid loll andes katteta lubadusi, mitte tema
P.S Ja vaielda klientidega pole üldse mõtet, Vabanda ka siis kui endal on õigus. Klient pärast rahunemist saab ise aru, et Sul oli õigus ja Sinu väärtus tõuseb tema silmis, no 90 % juhtudel, mõned “hullud” väljaarvatud :)
No USA on jällegi natuke teine äärmus, kui ostad teleka, viid nädala pärast tagasi ja mingeid küsimusi ei küsita . Ehk siis peaksid asjad olema tegelikult ideaalis sellised, et kliendil ei tekiks süümekaid müüja tülitamise osas garantii asjus, klienti ei koheldaks kui kurjategijast petturit, kes üritab müüjal nahka üle kõrvade tõmmata . Ja lõpuks on sedasi, et klient saab küll uue mudeli, aga firmal jääb teadmata info, mis telekal viga oli . Üks asi on see, kui tagastatava teleka kastis on tellised või muu rämps, teine asi paraku see, kui mõnele kommunistile muutub häirivaks kapitalismi olemus ja on hoopis paar kilo trotüüli .
Eestis jällegi esitatakse klientidele hirmus palju küsimusi, seda mitte aga selleks, et klienti aidata, vaid et kliendile jääks mulje kui putukast, kes üritab tööga hõivatud elektroonikapoe omanikku segada ja firma kasumit vähendada oma meeletu vingumisega .
See kahe tunni jooksul vastamine oli lihtsalt näide, kuidas eespool nimetatud asjalik ettepanek on võimalik nii juriidiliselt kui majanduslikult absurdseks muuta . Kui analüüsida , kuidas mõni ettevõte või isik on meedias sõna otseses mõttes täis lastud, siis on vaja vaid mõnda rahulolematut klienti ja kogu aastate-aastakümnete jooksul rajatud usaldus lendab potist alla . Ehk siis võib rahulolematuid kliente olla näiteks kümme sajast või kümme kümnest tuhandest, kuid kahju tuleb ikkagi võrdselt hull .
Kui võtame näiteks Keila haigla juhtumi, kus ongi läbi käinud kümneid tuhandeid patsiente aastate jooksul, aga piisab sellest, kui sattuda kokku mõne eriti sõjaka patsiendi lähedasega ja intriig hakkab kerima . Kuna erinevatel raviasutustel on igasuguseid kontrolle riiklikul tasandil niigi palju seljas, siis ei ole lihtsalt võimalik asjaolu, kuidas lamavad voodihaiged oma …. sees “ujuvad” . MInu enda vanaisa eest näiteks hoolitseti seal kül vägagi korralikult ja mingeid etteheiteid ei saaks teha . Üsna raskest haigusest toodi välja, mille tõttu oleks võinud ju ka ära surra . Paraku ongi kurb ja mingis mõttes ka naljakas asjaolu, et osadesse haigustesse , eriti kui need on pahaloomulised ja kaugelearenenud, surrakse ka tänapäeval ja pole vahet, kas Keila, Rakvere või Võru haiglas . Isegi rahvusest ja riigist ei olene – sureb sakslasi Eestis ja itaallasi Rootsis .
Rene Poljakov
Äkki 1 artikkel, kuidas käituda pahatahtlike materdajatega koduka kommentaarides? Just sellistega, kes artiklist artiklisse otsivad ja väänavad sõnu ja selgelt üritavad otsida vigu ja neid teistpidi siis keerata :-)?
PS: endal selliseid kokkupuuteid veel kommenteerijatega olnud ei ole.
Küsimus on paraku selles, mida lugeda pahatahtlikkuseks ja materdamiseks . Kõlaks nagu minu kohta, kuid pahatahtlikkusega oleks tegemist ilmselt siis, kui avaldada meelega mingeid valefakte . Ega paljuski on ka ülikoolides ju ka ning diplomitööde kaitsmisega natuke samad lood, et hakatakse või proovitakse sõnu väänata, et näha, kas ja kuidas ” ohver” välja tuleb . Kui võtta ükskõik milline suvaline teadusuuring, siis sõltuvad need peamiselt sellest, kes miski uuringu tellis ja seejärel hakatakse uuringutulemusi “vastavusse viima” soovituga . Näiteks kumb on tervislikum : kas snorgeldamine ookeanis koos haidega või talisuplemine – sõltub maitsest ja katsealuste tervisest . Ilmselt on ohutum siiski snorgeldamine haidega, sest soojas vees on kergem vastu pidada kui jääkülmas vees .
Kui Peebule tema kodulehel olevad kommentaarid ei meeldiks, siis ta ilmselt jagaks kas hoiatusi või kustutaks kommentaare ja blokiks postitajate õigusi kommenteerida .
Keila haigla juhtumiga pole täiesti kursis aga selgelt jäi mulje, et seal oli midagi totaalselt valesti, Sul positiivsed mälestused aga nii see mille üle kurdeti kui ka see kuidas probleemi üritati lahendada ehk eriti nagu ei üritatutki jättis mulje, et seal asjad korras ei olnud. Sinu kaitse Keila haigla poolt, just see suremise ja rahvuse kohta on muidugi demagoogia ekstraklass :)
Ma lihtsalt tõin näite, kuidas on võimalik ajakirjanduslikku vahtu külvata ja mingi organisatsiooni maine täis lasta avalikkuse silmis . Igasuguste meditsiinilugude puhul torkab vägagi silma sageli see, kuidas aetakse segamini vanadekodud, sanatooriumid ja haiglad ehk siis pannakse kisama, kui haigla ei soovi osutada vanadekodu ja sanatooriumi teenuseid . Ja õigesti teevad, sest kui haiglad osutaksid kordades odavamalt nii vanadekodu kui ka sanatooriumi teenuseid, siis oleks tegemist kõlvatu konkurentsiga .
Lihtsalt kohtud ja ka muud uurimisasutused ei saa teha otsuseid vastavalt selle järgi, kuidas võiks rahvale meeldida . Ok, et sai veidi kehva näide võetud, kuid nii palju kui maksad, nii palju saad ka vastu . Huvitav, et nii palju kui ma ise olen haiglatega kokku puutunud, siis halba teenindust või kellegi oma väljaheidete sisse ujumajätmist pole nagu märganud . Tõsiasi on muidugi see, et ilmselt on masu või lootus Haigekassa arvel rikastuda paljudel inimestel närvid tuksi keeranud ja provotseeritakse konflikte .
Või võtame veefiltrite ja tolmuimejate müügiga tegelevad “värdjalikud” ettevõtted, kes müüvad miskeid HIinast või kustiganes toodud tolmuimejaid meil mitmekordse juurdehindlusega . Reaalselt on kaevelnud Tarbijakaitsesse või mõnda meediakanalisse vahest ehk kümmekond inimest, kuid faktiks jääb ilmselt see, et neid tolmuimejaid ja veefiltreid tarvitavad tuhanded inimesed, kellele asi meeldib . Ja siis on häbi või laiskus lihtsalt nii suur, et ei viitsita jamada .
Agu, Sa näed tonti seal, kus seda ei ole!
Vabandan Rene ees, kuid küsimus ikkagi jääb, mida pidada pahatahtlikuseks ja milliseid isikuid pidada pahatahtlikeks kommenteerijateks . Näiteks spordi ja dieedipidamise valdkond ongi paraku selline, et on olemas üle-ja alatreeningud, erinevaid dieeditehnikaid on kümneid kui mitte sadu jne . Ühed peavad õigeks ühte lähenemist, teised teist, kolmandad kombineerivad midagi kokku esimest ja teist tüüpi arvamustest jne .
Ainult matemaatikas ja reaalainetes on täiesti kindel see, et kui segada kokku ühte ainet ja seejärel teist ainet, siis kokku peab tulema ligikaudu niipalju ainet . Kuigi 2+2 on alati 4 nagu ka 2korda2 , siis keemias ja füüsikas paraku see alati päris nii ei ole – kõik hakkab sõltuma igasugu temperatuuridest, vahekordadest, suhetest . See on umbes sama nagu on dopinguna klassifitseeritavaid aineid pruukivate rammumeeste ja ilma dopinguta jõutõstjate vaheline duell .
NIi et nõustun Peebu soovitusega, et jätta need rumalad või lihtsalt pahatahtlikud kommenteerijad lihtsalt sinnapaika, muidu jääd veel vahest ise lolliks, kui peaks kuidagi hiljem selguma, et keegi sinu meelest lollakas kommenteerija on võib-olla selles, mida ta kommenteeris ja sina lolluseks pidasid, sinust endast oluliselt haritum .
Agu, ma puhtast uudishimust küsin, kui tohib. Kas oled ka ise ettevõtja?
Kui nüüd vaadata teema pealkiria, siis see, millest sina siin räägid Agu ei lähe teps mitte kokku teemaga. Sa räägid nagu poliitik, räägid, räägid, räägid…aga mitte midagi asjaliku nagu ei tule. Meenutad kangesti ühte linnapead, kes on kõva demagoog. Mul on lihtsalt tunne, et sa oled sattunud valesse kohta. Ära siis pikka viha pea, eesmärk ei olnud kindlasti sind solvata.
Unikaalne müügipakkumine on vajalik ja oluline ilmselt siis, kui teenusele/tootele on madal nõudlus. Samas kui pakud midagi, mille järgi on nõudlus suur, peaks energia pigem tootmisesse suunama. Selge on ka see, et Eestis on enamus valdkondades pidev ülepakumine ja USP on lausa hädavajalik, et sellest massist eristuda. Ideaalis võiks teenuse või toote unikaalsus iseenesest tulla, orgaaniliselt, sundimata. Sinu teenusele ei peaks USP´d otsima, sinu teenus ise peaks USP olema:)
See artikkel meenutab mulle Michael Porteri juttu strateegiast,
et asja tuum on selles, mida mitte teha.
Aga seleta palun, mismoodi see on, kui Porsche teeb maastureid
kas siis sellepärast, et see, kel juba Carrera on, ostab teiseks
autoks niikuinii dzhiibi ja see võiks olla siis Porschelt ?
Samas ju unikaalsus on just sportautodele keskendumine.
Mulle tundub, et suured gigandid teevad seda libastumist seetõttu, et neil on savi,
nad haaravad suurema turuosa. Väiksemad firmad aga võimlevad, et kui klient täna
kingi ei soovi, no okei, teen pükse. Kvaliteet pole küll suurem asi, aga noh,
laseme hinda alla. Tulemuseks on käkk ja vaesus. Aga vat kohe see nish leida ja
kirvena sügavale minna, see on kunst ja õnn!
Agule väike reaalne näide elust enesest. Kui tollane Hansapank tõi turule kindlustustoote, siis teadsid nad, et 5-10% inimesi võib tahtlikult tegeleda kindlustuspettusega. Neil oli kaks valikut.
A) Vaadata igale sisseastuvale kliendile silma arvates, et ta on pettur ja visata talle hull patakas lepinguid nina alla.
B) Eeldada, et 90% klientidest on ausad ja teha leping võimalikult lühike, et seda oleks kiire ja mugav täita.
Valiti variant B ja tehti esimesel aastal üle 40 milj krooni (kui nr nüüd õigesti mäletan) kasumit.
No Timo, aga milline on siis antud juhul see unikaalne müügipakkumine . Kas variant A või variant B või mitte kumbki ?
Mis puudutab aastaid 2009-2010, siis oli mõistetav, et ABSOLUUTSELT kõik kindlustused, pangad jne tegid väiksemaid lepinguid, et kliendid jumala eest endale krabada ja vanu kliente hoida . Nii et selles mõttes pole see lepingute lühisus küll vähemalt minu hinnangul mingisugune UNIKAALNE MÜÜGIPAKKUMINE , vaid lihtsalt turusituatsioonist tulenev/tuletatud paratamatu käitumine .
Ma saaks aru näiteks sellisest asjast, kui Hansapank või ükskõik milline krediidiasutus teeks kokkuvõtva võrdluse stiilis – MEIE versus ÜLEJÄÄNUD . Meie panga,kindlustuse lepingud on 2 lehekülge, aga konkurent kindlustustel kõigil vähemalt 6 kuni isegi 18 lehekülge . Nii et valige, kas kiirus või mugavus .
Ega küsimus pole ju tegelikult lepingute mahus, vaid usalduses ja seda nii kliendi kui panga poolt vaadatuna . Kas arvad tõesti, et väiksem leping muudab kliendi silmis panga usaldusväärsemaks – selles mõttes ehk tõesti, et väiksemat lepingut on kergem allkirjastada ?
Probleeme aga tuleb sellegipoolest, sest siis on võimalik pangal väljamaksetest keelduda ettekäändel ” aga seda või toda polnud ju lepingusse sissekirjutatud” . Mahuka ja paksu lepingu puhul on aga kergem kohtus oma õigusi taga ajada, sest igasuguseid asju on võimalik ühte ja teistpidi käänata . Ja kui ähvardada veel ajakirjandusse minna, siis saad väljamaksed nagunii .Nii et see väide nagu oleks teenitud kasum ainult mingisuguse lühikese lepingu “süül” kipub olema paraku ka üsnagi teoreetilise maiguga .