Kas saad siit blogist head ja kasulikku materjali? See pole veel midagi.
Blogis sisalduv on jäämäe tipp võrreldes teadmistega, mida saaksid minu internetiturunduse e-kursusest. Sealt saad teada kuidas
- alustada oma internetäri kiiresti ja targalt
- teada mida inimesed tahavad ning kuidas luua oma toode, millele on garanteeritud ostjaskond
- tuua oma veebilehele sadu ja tuhandeid ostjaid - tasuta!
- muutuda oma potentsiaalsete klientide jaoks usaldusväärseimaks nõuandjaks ning seeläbi tõsta müüki lakke
- automatiseerida väga paljud äriprotsessid ja teenida raha ka siis kui magad
- kasutada müügipsühholoogiat oma tulemuste mitmekordistamiseks
... ja palju muud: üle 15h õppevideosid ja 100+ lk internetiturunduse õpetusi. End korduvalt tõestanud internetiturunduse strateegiad ja taktikad on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Vaata kohe järgi.
Viimased 5 postitust
» Kuidas panna e-postiturundus enda jaoks tööle ja kuidas optimeerida oma veebileht müügile» 2012 siin blogis
» Soovin tutvuda Wordpressi guruga
» Parimad äriraamatud 2011
» Viimane päev registreerimiseks
Loading ...
Suurusjärkudes mõtlemisega olen nõus. Üldjuhul püüan ise vältida ja võrrelda täpseid hindu ja hinnata oma võimalusi kuskilt midagi odavamalt saada, kuid on ka vilksamisi vaatamisel tulnud ette informatsiooni teisendamist ja seega juba moonutatud sisu edasi andmist. Enamasti just siis kui ei otsi endale, vaid näiteks igavusest sirvib infokogumit/ lööb ntks elektroonika poes aega surnuks, kui on tekkinud ajakavasse mingi auk. Pärast ntks keegi ütleb, et oh näe 6000 krooni see telekas ja kui see sattus enne silma alla 5999 hinnaga, siis meenub kindlasti, et kuule seal poes maksis 5 midagi. Kui klient sinna juba läheb, siis tõenäoliselt ka ostab.
Tarbijana ma vaatan kah neid hindu alati sellise pilguga, et no on ikka naljamehed — kas nad siis aru ükskord ei saa, et nad ju solvavad sellise “hinnatrikiga” minu mõtlemisvõimet. Samas pannes müüja poolsed prillid pähe, olen nõus ka sellega, et siin on rohkem ja keerulisemaid tagamaid, kui lihtsalt naiivne arvamus, et ostja ise mõelda ei oska.
Unustasin lisada, et internetiärides a’la miskid e-commerce saidid on tõenäoliselt üks olulisemaid põhjusi, miks nii tehakse, see, et jääks oma $99 hinnaga kindlasti otsingutulemuse sisse, kui veebikülastaja otsib toodet, mis mahuks $100 eelarve sisse (< vs <= otsingukriteeriumi turvamine).
Kunagi ühel müügikoolitusel osaledes räägiti seal ka sellist asja, et inimestele meeldivad paaritud arvud millegipärast rohkem, kui paaris arvud. Näiteks tundub paljudele inimestele hind 5300 väiksem kui 4800. Või 9 või 8 krooni. Muidugi ei tundu see väiksem, kui hinnad kõrvuti panna, aga uuringutega olla kindlaks tehtud, et kui hinnasilt on ilma paarisarvudeta, on müük lihtsam tulema.
See on tavaline psühholoogiline hind. Seda räägiti juba keskkoolis majanduse õpetuse tunnis :)
Jah, aga kuhu on jäänud tarbija mugavusele mõtlejad nüüd? Miks ma pean komakohtadega peast arvutama hakkama???
Tegelikult vist “eliitpoodides” seda lollust nii absurdseni ei harrastata, kuid selliseid “rikaste poode” on Eestis vist väga vähe või ei ole üldse… Ja näiteks pole ma sellist lollust märganud vähegi korralikes söögikohtades. Niet tegemist on ilmselt “vaeste” lollitamisega…
Aga mind huvitab nüüd küll see, et mis saab siis, kui meie “suur unistus” eurust teoks saab. Kui kiirelt pärast üleminekut hinnad tagasi sellisele absurdsele süsteemile viiakse? Praegu räägivad kõik (isegi mingid kaupmeeste liidud), et üritatakse nii ausalt kui võimalik ümardada. Aga kuidas siis, kui poes on hinnasildid kahes valuutas, need lollused mõjuvad??? Ja kuna muutub 1499 EEK 99 EUR vastu… mina väidan, et alles siis oleme tegelikult eururaha süsteemis lõplikult sees.
Mina tekitaks siis juba uue küsimuse ning küsiks, et kas on vahet sellel kui panna välja hind 29.95 või nt 29.50 või hoopiski 29.05? Kas tarbija mõtlemise jaoks on siin mingit vahet? Kas siis toimub tal peas ikkagi arvutus, et neis kolmes poes oli kõigil hind alla 30-ne ja tegelikult paneb ka kõik odavamad ühte patta või hakkab juba kaalutlema, et ühes poes oli ikkagi juba pea 0.90-ne eelis?
Internetiäris olen märganud teistsugust hinnapoliitikat – 7, 27, 37, 297, ehk 7ga lõppevad summad. Millest see tingitud võiks olla?
Marius, veidi otsimist:
http://www.warriorforum.com/main-internet-marketing-discussion-forum/5083-prices-ending-7-a.html
Ma ei oska arvata, kuidas digitaal-kellade ajastu inimestel sellega on, aga minul on nüüdseks >25 aasta käe peal olnud osutitega kell ja see põhjustab mulle tegelikult tõsiseid probleeme hindade tajumises:
Kõik suurusjärgud (10, 20, 30) on kui täistunnid, aga ära petab see, et kellal on täistund jagatud 12ks, hind aga jaguneb 10ks. Seega 7 lõppev (mõnevõrra isegi 9 lõppev) hind tundub oluliselt kaugemal järgmisest suurusjärgust kui ta tegelikult on. 7 lõppev hind tundub ju praktiliselt pool suurusjärgust – kellal vaadates on ta ainult ühe ühiku võrra suurem.
Hoopis naljakam on mul praegu bensiini hindadega – need on 13 ja 18 vahel ja kuigi 18 on ju praktiliselt 20 krooni, siis kõiki bensiinihindu tajun ma kui “esimeses pooltringis”, kuna osutitega kella 18 on täpselt poolringi peal. Seega ilmselt enne kui bensiini hind 20 piiri ületab ei taju ma seda õigesti. Aga õnneks varsti on euro lootust.
Võibolla töötavad sarnased suurusjärgud ja täisringi sektorid ka teistel inimestel.
Minu jaoks need 29, 39 ja 19.90, 126 trikid ei mõju. Mul käib juba automaatne mõtlemine, et 30, 40, 20, 130. Väiksemate summade puhul lasen end haneks tõmmata maksimaalselt 7ga lõppeva arvuga. Ehk kui praad maksab 57 krooni, siis see on minu jaoks 57, mitte 60. Kui juba on tegemist 227 krooniga, siis on see minu jaoks juba 230.
See numbriteema üsna keeruline ja tasub ära harjutada teistmoodi vaatama.
Müüsin kunagi maja, mille hinnaks panin 2,1 miljonit. No ei ole ostjaid, mis ostjaid, isegi helistajaid ei olnud. Vähendasin hinda 1999900. Käsirahalepinguni jõudsin järgmisel päeval+ ostjad hakkasid üksteist üle pakkuma. Vihastas aga notar, kes selle summa sõnadega välja pidi kirjutama :)
Artikkel, mis annab ühele küsimusele 2 vastust. 1. et 29,95 ei peta klienti ära ja siis et 29,95 peab inimene hinnaks 30 ja alla kui hinda 30 peab hinnaks 30 ja üles. Ühesõnaga artikel püstitas küsimuse, kuid vastust nagu väga ei kippunud andma :)
@Steve vastupidi, mõlemad argumendid toetavad 29.95 hinna panemist. Esiteks kasutajad peavad seda õiglasemaks hinnaks ja teiseks tundub see ka odavam
Ma olen tähele pannud, et kui küsida e-turunduse teenuse eest 50 000 krooni, siis saadetakse kuu peale või kaugemale. Aga kui küsida 200 krooni iga liidi eest ja tekitada 1000 liidi, siis 200 000 krooni on täiesti aktsepteeritav. Mine võta kinni, mõlemad eelarved tulevad samast rahakotist.
@Marius hindade A/B testid on sageli näidanud, et 7 ja 9-ga lõppevad hinnad müüvad paremini. 37 lihtsalt tundub oluliselt odavam kui 40.
@Mihkel äkki siin on tegemist risk vs kindel värk teemaga. 50k tundub riskante, kas ikka saame tulemusi. 200 kr liidi eest on aga kindel teema.
me ei kasuta oma hinnapakkumistes ümardamist. isegi summades kuni 100 K lisame sendid ja kroonid krooni pealt nagu exel andis.
minu arvates jääb sellest mulje , kui hoolikalt kalkuleeritust ja ei eelda suurt hinnatingimist.. minu arvates toimib
Ma olen kuulnud, et kui lepid kokku kokkusaamise 15.42 siis inimesed hilinevad vähem, kui leppida kokku 16.00 – sest see kommunikeerib sõnumit : Mulle on iga minut kallis ! // Tegelt nendest 19.95 ja 39.90 ja 4987221 hindadest ma ka eriti aru ei saa. 39.90 võiks olla prae hind ja see oleks 40 EEK praega võrreldes alla protsendi odavam, nii et “not big deal”. 4987221 versus 5milj annab sama. Ehk nagu Peep siin mõni aeg tagasi kirjutas, et mis mõte on 3 ja 5 % soodukatel. Lühidalt : osta see mis meeldib ja siis kui vaja !
Olen tähele pannud, et kui on hind 500 eeku, siis esimese asjana mõtlen, et kurat mida kõike saaks selle ostu asemel 500 eeguga veel teha, aga kui on hind 490.50 siis seda mõtet ei tule esimese asjana. Esimese asjana tuleb mõte, et nojah peaaegu 500 :)
Ostu tehes inimene võrdeb, mis ta sama raha eest veel saaks.
Võibolla suurema asja puhul tasub kalkuleerida kas seda ostu on ikka vaja, mõtle mitu töötundi peaks tegema, et seda saada, on see seda ikka väärt.
Minumeelest tuleks rõhutada hinna juures asjade väärtust!!!
500 eeguse spordi t-särgi juures oleks võinud olla silt, et
“See särk ei ole kallis kui Sa hindad oma tervist ja saavutusi!”
Ja ma hakkaks tõsti mõtlema selle peale, et kas ta siis on kallim kui hea tunne sportimisest või äkki tuleks ikka osta, ikkagi oma tervise nimel ju. – Muidugi mis saaks olla kallim kui oma tervis ja ostakski. Aga ei… seal on kirjas vaid hind, selle hinnalipiku peal ja ei midagi muud. Nii igav ja mitteüldse ostule meelitav!
Oleks siis kasvõi mingi komejantki, kasvõi naeratava inimese piltki :) äkki see vähendaks mu tuska, mis tekib kõrget hinda nähes.