Vaatad telekast oma lemmikseriaali. Iga teatud minutite tagant tuleb vahelesegav reklaamijada, mis sind üldse ei huvita, nii et pead põgenema kööki või vannituppa. Loed Delfist artiklit, aga enne kui saad selle kallale asudagi, hüppab näkku suur bänner ning pead kulutama mitu sekundit, enne kui leiad koha, kust seda kinni toppida. Ja nii edasi. Kõik me puutume kokku vahelesegamisturundusega, ja paljud meist vihkavad seda. Vahel kandub viha sellist tüüpi reklaamide vastu üle ka reklaamitavale tootele või ettevõttele. See vist on pisut vastupidine reklaamiostjate eesmärkidele.. ja üldsegi Eesti kuulsaim raha maha viskamise koht ongi vist Delfis reklaami ostmine. Miks? Sest selline vaheletrügimisreklaam on oma aja ära elanud. Kui sul pole EMT ja Swedpanki stiilis kvadriljon krooni massireklaamile kulutamiseks, siis hoia eemale.

IAB ja teised otsivad lahendusi internetireklaami “parandamiseks”, panemata olulist tähelepanu millelegi väga olulisele. Reklaamispämmi ja teistele ootamatult selga lendamise asemel peaks reklaam (selle üldises mõistes, toodetele ja teenustele tähelepanu juhtimine) alustama ja arendama vestlusi, looma kogukonda ja pakkuma väärtust.

Reklaam on ka omamoodi mõõdupuu, et kui palju ettevõte oma kliendist siiralt hoolib (vs kui palju puhtalt oma rahakoti pärast). Mis hoolimisest me saame rääkida kui kliendiga suhete loomise ja väärtuse pakkumise asemel (veel enne kui asi üldse rahani jõuab!) hüpatakse selga ja visatakse bänneriga karjudes “osta mu kraami”. See on lihtsama vastupanu teed minemine. Suhete loomine on ju aeganõudev tegevus, väärtust pakkumine enne raha küsimist pole ju (otsekohe) kasumlik.. palju lihtsam on visata oma eelarves sisalduv reklaamisumma bänneritesse, masspostitusse ja muudesse kanalitesse ning oodata kuni keegi ostab.

Mis moodi reklaami läbi väärtust luua ja hoolimist näidata? Võimalusi on lugematul hulgal. Populaarsemaid viise on blogimine, seda eriti, kui sa müüd ekspertiisi. Kuidas ma tean, et sa oled oma ala tegija, kui sa ei tee suud lahti ja ei räägi? Blogimine on ka äärmiselt efektiivne viis usalduse tõstmiseks. Näiteks inimene, kes ei tee vahet megapikselil ja megabaidil, see saab väärt infot Photopointi blogist ning kui tekib vajadus uus kaamera soetada, siis tõenäoliselt ostab ta selle just sealt, sest usaldab neid ja on neilt palju kasulikku nõu saanud. Digitarga lugeja võib eelistada arvutivärgi ostmist just Elioni poodidest, kuna saab sealt head nõu.

Admiral Markets organiseerib tasuta seminare valuutaturgude toimimisest ja nende kasutamisest – pakkudes informatsiooni ja harides osalejaid ning muidugi lõppeesmärk on kasutada nende platvormi selle tegemiseks. Sama teeb LHV sageli investeerimisseminaridega. See on ka kõik reklaam, aga enne seda kui küsitakse ostu, pakutakse mingit väärtust juba ette ära (ja ostmiskohustust pole).

Facebook ja Twitter on põhimõtteliselt sama teema. Kui Priit Dreamgrowst hõikab maha viite mingile kasulikule artiklile, siis see töötab ka kui reklaam, aga see pole pähe määrimine. See loob huvilistele väärtust ja tõstab usaldust.

Sellist laadi sisu ja infoga klientide võitmine ei ole üleöö rikkaks strateegia, aga toob pikas perspektiivis palju rohkem tagasi. Kujuta oma suhet potentsiaalse kliendiga kui pangakontot. Iga kord, kui sa lisad prospektile mingit väärtust, siis sa justkui paneks kontole raha juurde. Iga kord kui sa küsid müüki või muul moel tülitad inimest, on see justkui pangakontolt raha väljavõtmine. Sinu ülesanne on hoolitseda selle eest, et kontol oleks palju raha, et kui on aeg väljavõtmise juures, siis seal ka on, mida võtta. Ning kindlasti vaata, et su konto miinustesse ei läheks.