Jan 15, 2009
Pildid pildipangast.. mõtle hoolega
Väga levinud viis oma veebilehele pilte pannes on pöörduda pildipankade (nagu iStockphoto, Fotolia jm) poole, kust saab kõrge resolutsiooniga fotosid. Kuigi teatud juhtudel on see kindlasti hea mõte, siis väga palju pannakse siin ikkagi mööda. Kahtlemata on igaüks meist näinud erinevatel veebilehtedel selliseid standartseid pilte nagu umbes need:
Tuleb tuttav ette? Probleem on selliste piltidega see, et mitte keegi ei usu neid. Nad ei ole siirad. Nad ei ole reaalsusele vastavad. Tulemusena ei aita nad kaasa sinu usalduse tõstmisele (pigem vastupidi) ega sinu müügitulemustele. Sellistele piltidele on reeglina madal reageerimismäär.
Lõplikku pildipanga piltide mõju saab ainult testimise teel selgeks teha (mingis nišis võib ju töötada), aga alati on parem tee: pane üles “päris” pildid. Fotokad, mis teevad ilusaid pilte, pole teab mis kallid. Saad ju ka fotograafi tellida. Pane üles fotod sinu töötajatest, kontorist, tegemistest. Pane üles pildid mis on siirad, ausad ja kommunikeerivad just seda, milline sa päriselt oled. Ei mingit võltsi ega valskust.
Fotod, mida kasutad, peavad olema kindlasti seotud sellega, mida sa teed. Kui sinu peamine toode oled sina ise (nt oled koolitaja, advokaat, nõustaja vmt), siis kindlasti ära kasuta mingeid muid nägusid peale iseenda näo. Ma olen näinud küllaga lehti, kus koolitaja justkui promoks iseennast, aga leht on täis pildipangast leitud võltsnägusid.
Fotod on suurepärane viis suhestuda külastajaga, edasi anda mingisugust tunnet ja emotsiooni – aga kasuta loomulikke pilte.
Tweet
Loading ...
järgi mind Twitteris
Õige! Nii palju ikka võiks vaeva näha, et teha ise pildid, sest eriti halb olukord tekib veel näiteks ka siis, kui keegi otsib koolitajat ja siis erinevate pakkujate juures on samad pildid (loe:koolitajad) :D
Pildipanga pildid täidavad suurepärselt eesmärki, kui neid kasutada illustreerival eesmärgil. Ent selleks, et Sinu toode müüks, läheb teinekord tarvis midagi enamat. Räägin siin vaid kitsalt fotondusest. See -kaamera on odav, tee ise – skeem on tihtipeale-paraku sama “ämber” mis valesti kasutatud pangapildi puhul, kui mitte veelgi hullem. Ebakvaliteetne foto Sinu webilehel võib hetkega, kliendi silmis, tõmmata vee peale tervele Sinu “pühale üritusele”. Inimesed tihtipeale ei tea mis on fotonduses kvaliteetne-mis mitte, ent kui panna need kaks kõrvuti osatakse sõrm hetkega kvaliteetsele suunata. St. see kvaliteet millest Sina ise olid vaimustuses, muutub teinekord mittemillekski,kuna võrreldes konkurendi kvaliteediga, kes kasutas professionaalset lahendust jääb Sinu kvaliteet lihtsalt kodukootuks, ning seesama võrdusmärk tõmmatakse ka Sinu teenuse/kauba mõõdupuuks. Seepärast on minu soovituseks kõik imagoloogiline pool professionaali poolt välja töötada. Mis sest et Sa ise tunned photoshopi pisut, oled kasutanud freehanda, oskad joonistada, omad peegelkaamerat. vmv. Sina oled professionaal omal alal ja tead täpselt, et Sinu alal on olemas valdkondi mida saab teada vaid nö. Asjas sees olles. Sama kehtib ka kujunduste, fotograafia jne. valdkonna osas. Niiet ole väga ettevaatlik niisuguste – do it yourself asjadega.
Tänan kommentaaride eest.
Ma olen kahe käega selle poolt, et professionaale kasutada.
Mina arvan vaid. et näiteks tellides fotosid proffi poolt tuleb selle eest hoolitseda, et teatud elemendid – nt loomulikkus – oleks olemas. Fotograaf ei ole turundaja ja suurem osa väikeettevõtteid ei jaksa endale lubada brändingu ja imagoloogia teenust. Kuigi foto võiks teha proff, mõelda tuleks ise kaasa.
Lisan siia ühe toetava iva, mille kuskil kõrvataha panin… reklaamipsühholoogia loengus äkki, et tehti katse kuidas mõjub inimestele šampoonireklaam siis kui kasutati tippmodelli ja siis kui kasutati tavalist kena välimusega naist.
Tulemuseks oli see, et tavaline naine mõjus inimestele usutavamalt kui tippmodell. Suurem osa inimesi ei suutnud ennast samastada tippmodelli ülikauni iluga. Tema kaunid juuksed ei tundunud reaalselt saavutatavad pelgalt šampooni kasutamise tulemusena.
Nii et üldse ei imestaks kui kuskil fotostuudios turundusspetsid pilte valides peavad tõdema “Ei, teda ei saa kasutada, liiga ilus, keegi ei usuks” :)
Absoluutselt. Näiteks Dove Campaign for the Real Beauty oli ju megaedukas. Just seetõttu, et kasutati “päris” naisi fotodel, mitte supermodelle.
ärge unustage vastuvõtja vanust. inimene hakkab alles teatud vanusest “oma” otsima, enne seda toetub ta oma elukeskkonnast saadud kujunditele. mõni aga ei otsi üldse mitte. sestap on ka photoshopi-korsetiga reklaamitüdrukutel oma kindel nishh.
fotodest – ka oma inimeste pildid võivad olla võltsid, sõltuvalt ettevõtte õhkkonnast ja töökultuurist. kas see müügi seisukohalt tingimata halb on, ei saa vist üheselt öelda. on ju kliente, kes ootavadki naeratavat pärlvalget hambarivi 24h7. (õnneks siiski on eestis süvenema hakanud tendents töötajaga arvestava töökultuuri suunas.)
isetehtud piltidel on üks võimalik eelis (õigemini eripära) proffi tehtud piltide ees – nimelt on inimesed oma pildistava kolleegi suhtes avatumad ning pildis kajastub töötajate omavaheline läbisaamine. eriti, kui oma piltnik on viitsinud oma kolleege pildistamisega harjutada pikema aja vältel. muidugi, kompa ja valguse kasutamine peab samuti käpas olema.
pildipanga modellidest veel – kunagi ilmus üks artikkel, kus sooviti ühte konkreetset inimest endale tööle saada. tohutu töökogemusega inimene. sest paljude firmade veebisaitides surfates võis tema pilti näha võtmeinimestest rääkivatel lehtedel.
Igavesti huvitav arutelu. Selles mõttes, fotode kasutamisel on mitu tahku. St kui on vaja mingit eset või panoraami – siis on vast targem võtta fotopangast, kui et hakata ise porgandeid pildistama : ) Samas, ettevõtte tutvustus kui selline peab ikka päris töötajaid kujutama. Mitte mingeid ladinaameerika yuppie`d.
Siis on veel isikuandmete kaitse seadus, mida saab mitmeti tõlgendada. Samas mõjurina toimib üks pilt kindlasti paremini kui mistahes tekst. Huvitav on pildi/teksti suhe sihtrühma määramisel. St kadunud Just`i lugeja on sihtrühmana midagi muud kui The Economisti oma.
Õige jutt.
Kuid tahaks siin tähelepanu hoopis juhtida millelegi muule- nimelt need fotograafid kes toodavad istock-i ja teistesse microstock-tüüpi keskkondadele neidsamu fotosid, elavadki blogi päises oleva moto järgi – ehk siis teenivad raha internetis ja elavad kuidas tahavad. Minu arvutuste järgi on võimalik parimatel teenida ca 30 000 krooni päevas, ilma et nad ööd ja päevad selle nimel rabama peaksid. “Kaastöötajaks” pääsemine on iseenesest imelihtne: laed üles kümmekond fotot ja kui need läbivad ispektsiooni, siis ole aga mees ja hakka pilte üles laadima ja raha teenima. Hoiatuseks olgu märgitud et standardid on viimasel ajal päris karmid – suvalisi udupilte ei aksepteerita.
Kui paljud inimesed jaksavad ja viitsivad luua endale müügikeskkonda ja jännata selle haldamisega? Lihtsam on liituda webikeskkonnaga, mis viib lõpptarbija ja tootja otse kokku. Jääb ära muretsemine marketingi, serveriruumi jms pärast ja saab rahulikult tegeleda lisaväärtuse tootmisega. Kas siis pildistamise või mingi muu tööga, mida siis vastavas webikeskkonnas müüa saab.
Olen ise esimesed sammud microstockindusses astunud ja ei kahetse.
Viskan siia postisappa mõned lingid ka. ehk annab aimu selle haru tegemistest:
http://www.microstockdiaries.com/getting-started
http://www.arcurs.com/
http://www.microstockgroup.com/
Käsitöölised-nobenäpud myyvad oma tooteid etsy.com-is
Üks teistmoodi müügikeskkond on ka http://www.cafepress.com
Hei
Parimad ehk teenivad nii palju, aga absoluutne enamik virelevad. Keskmiselt teenib fotograaf ainult mõnikümmend USA senti iga foto müügi pealt läbi microstock pildipankade. Makstav summa pildi pealt on lihtsalt nii väike. Peab müüma kosmilisi koguseid, et teenida arvestatavat sissetulekut.
http://photocritic.org/microstock/
Internet on täis vastavaid teemasid.
Tere,
Absoluutne see enamik küll pole, kuid kui sul on portfolios alla 100 foto, siis suurt midagi ei toimu jah. Kui see microstock nii trööstitu oleks, siis ma poleks viitsinud viimased 1.5 aastat ka vaeva näha :)
Kuigi jah , pean mööndusega märkima, et tegelen ise stock-videoga, mitte fotoga.
[...] kindlasti väldi imalate pildipanga piltide kasutamist, kus ülikonnastatud mehed annavad terekätt või telemarketingu neiu naeratab, headset peas. [...]
Pildipankadest võib leida kaugelt enamat, kui standardseid klantspilte. Võib-olla polegi probleem alati pildis, vaid pigem selles, mis pildi kõrval. Kui ülikonnas ameerikaliku naeratusega veidi idamaiste näojoontega noormehe kõrval on kirjas “Ka Jaanile meeldib meie toode”, siis ei kõla see eriti veenvalt tõesti. Kõik mis eelnevalt koolitajate promomise kohta käis peab ka muidugi paika. Kui ennast või oma oskusi müüa, siis veebi külastaja eeldaks tõesti näha pigem “kaupa” ennast. See on selge. Mööblidisaineril ei sobiks oma firma lehel demonstreerida pildipangast ostetud nikerdustega köögimööbli pilte. Samuti pole fotopanga pildid kohased, kui rõhutatakse seda, kui hästi teatud kaup Eesti inimestele sobib või meeldib. Siis eeldaks piltidel näha ikkagi Eesti inimest. Aga muudel puhkudel tundub pildipangaagentuuride töö päris tänuväärne. Suhteliselt väikese hinnaga on disaineril vägagi kiiresti võimalik üles leida just selline puuduv foto oma disaini jaoks, mille puhul kaamera järgi haarates ja fotosessiooni korraldades kuluks palju rohkem aega ja energiat. Selge on see, et kui firmal on vähegi ressursse, siis tasuks palgata profifotograaf. Aga töökaaslasele Juhanile, kes kuuldavasti oma uue nutitelefoniga väga ägedaid pilte teeb, eelistaksin ma ise siiski pigem pildipankade teenuseid.
Müstiliste teenimisvõimaluste teema on muidugi täiesti omaette teema. Lisaks Jurile ja Andresele on terves maailmas võib-olla veel sadakond tegijat, kes mikropildipankade fotograafina oma perele leiva lauale toob. Enamik teeb seda ikka muu fototöö kõrvalt ja paljudele on see lihtsalt hobi. Aga hobifotograafi varustuse võib pildipangandus aidata kinni maksta küll. ;)