Internetiturundus

Veebikujundus on eduka internetimüügi olulisimaid komponente. Visuaal loob või hävitab mainet ja võib otsustada kogu su edu. Siin 10 soovitust, mis sinu šansse eduks parandavad.

1. Vormi kujundus

Erinevad liitumisvormid on oluline veebilehe osa – seda nii kasutajaks registreerimisel kui postiloendiga liitumisel. UX Matters uuris efektiivsete vormide kujundamist ja leidis järgmised tõed:

• Pane sisestuslahtri kirjeldus lahtri peale, mitte kõrvale. See on inimeste jaoks lihtsaim
• Kui sa mingil põhjusel ei saa neid lahtri peale panna ja tahad kõrvale panna, siis vähemalt joonda tekst paremale (align right)
• Rasvast kirja on raskem lugeda, tee vormi tekstid tavalised
• Kui kasutad rippmenüüd, siis vali kasutaja eest juba vaikimisi väärtus ära (ehk ära jäta esimest valikut tühjaks)

2. Inimesed reageerivad nägudele

Inimestele vist inimesed meeldivad, sest nähes inimese nägu veebis, meie silmad lähevad kohe selle pildi peale – nagu tõestab see uuring. See teadmine aitab meiljuhtida tähelepanu olulisele, pannes tähtsa elemendi kõrvale inimese näo.

Oluline teadmine on ka see, et kui pildil olev nägu vaatab vasakule, siis ka kasutaja vaatab instinktiivselt vasakule. Seepärast on hea mõte panna pildil olev nägu vaatama suunda, kus on meie jaoks oluline asi veebis (mingi tegevuse tegemine).

3. Hea disain on usaldusväärsuse alus

Usaldusväärsus on kõige tähtsam asi. Kui kasutaja sind ei usalda, ta sinu käest ei osta. Usaldusväärsuse loomist veebis on uuritud põhjalikult (eriti Stanfordi Ülikooli poolt) ja üks olulisimaid faktoreid selle loomiseks on hea veebidisain. Inimesed hindavad raamatut kaane järgi.

Maitsed võivad olla erinevad – sulle meeldib sinine ja mulle punane – aga kujundus peab vähemalt piisavalt hea välja nägema.

Näiteks ma ei ole Basecampi kasutaja (pildil), aga nende veeb jätab päris kobeda mulje.

4. Inimesed ei keri esmakülastusel

Kui kasutaja satub su lehele esimest korda, siis ta ei kasuta kerimisriba ja näeb vaid seda, mis hetkel ekraanil (allikas: Jakob Nielsen). See tähendab, et peaks suutma kõik olulise enda kohta öelda lehe ülaosas. Kasutaja peaks saama vastused küsimustele ‘kus ma olen?’, ‘mis ma siin teha saan?’ ja ‘kuidas see mulle kasulik on?’ 5 sekundi jooksul – ja seda ilma kerimisriba kasutamata.

5. Tee lingid siniseks

Ma ise eksin selle vastu siin blogis, aga reeglina on linkide jaoks parim värv sinine. Inimestel on veebiga tekkinud teatud kasutusharjumused. Eeldatakse, et link on sinine ja joon on all. Eeldatakse, et logo on ülal vasakus nurgas ja sellele klikkides saab avalehele. Sellised harjumusi on palju, võta need arvesse.

Sinine link pole muidugi kohustuslik – aga see vähendab linkide eristamise aega. Kõige olulisem on see, et lingid oleks muust tekstist kergesti eristatavad, teist värvi kui põhitekst ja näiteks alla joonitud.

6. Otsingukasti pikkuseks 27  tähemärki

Jakob Nielsen leidis, et enamik otsingukaste veebis on liiga lühikesed, vaid 18 tähemärki. Pikem otsingufraas ei mahu ära. Test leidis, et ideaalne on 27 tähemärki.

Näiteks kõrval Postimehe otsingukast on selgelt liiga lühike.

7. Tühi ruum parandab arusaamist

Head veebidisainerid tunnevad white space’i tähtsust. Tühi ruum erinevate veebielementide ümber parandab arusaamist, loetavust ja annab üldist hingamisruumi.

Vastavad uuringud näitavad, et näiteks tekstiosa äärtesse tühja ruumi jätmine parandab loetavust 20%. Väldi tihedalt kokkusurutud veebikujundusi ja servast-servani tekste.

8. Veebi testimine ei pea olema mahukas

Uut veebi arendades on alati hea mõte lasta seda enne avalikkusele avamist testida. Paljud ei tee seda, kuna see tundub liiga suur ja mahukas ettevõtmine. Pole tõsi.

Kasutatavuse liider Jakob Nielsen leidis, et juba 5 kasutajat leiavad üles 85% probleemidest ja 15 inimest iga viimase kui probleemi. 5 inimese leidmine ei tohiks olla kellelegi keeruline.

9. Lõhu tekst lõikudeks

Miski pole keerulisem lugeda, kui üks pikk joru. Tee tühi rida iga 3-4 tekstirea järel. Kui sul on rohkem kui 4 lõiku, lõhu teksti veelgi ja lisa rasvases kirjas alapealkirju. See tõstab tegi loetavust märkimisväärselt.

Väidetavalt on vasakule joondatud teksti lihtsam lugeda kui justified (nagu siin blogis), aga ma isiklikult ei kannata vasakule joondatud teksti ja mulle tundub, et ma pole ainus ;)

10. Informatiivsed tooteinfo leheküljed

Sa müüd veebis paljusid erinevaid tooteid. Mida sa peaksid tegema: lisama iga toote juurde maksimaalse hulga infot. Testid näitavad, et 10% kasutajaid lahkub kohe kirjeldust leidmata ja üleüldiselt moodustab puudulik tooteinfo 8% kõikidest kasutatavuse probleemidest. Inimesed tahavad infot ostu sooritamiseks!

Ahjaa, lisa igale tootele pilt ka. Garanteeritud kasv müügile. Keegi ei taha osta põrsast kotis.

11. Inimesed ei näe reklaami ja reklaamisarnaseid asju

Jakob Nielsen räägib, et bänneripimedus on üldlevinud ja valdav osa kasutajaid bännereid ei märka.

Oluline teadmine on siin, et inimesed ei märka ka bännerisarnaseid asju. Näiteks kui sa oma veebis teed mingi graafilise viguri, millega annad midagi teada, aga mis näeb välja nagu bänner, siis on lood kehvad.

Näiteks Estonian Air räägib eripakkumistest läbi bännerite paremas servas. Nende nuppude tulemuslikkus paraneks, kui nad näeksid välja vähem kui bännerid ja rohkem kui sisu.

NB! Vaata ka postitust Kuidas panna veebidisain müüma

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: disain, graafika, internetimüük, jaob nielsen, kasutatavus, kujundus, usability, veebikujundus, visuaal

Mõned aastad tagasi tegi üks vahva veebifirma sulle veebilehe. Just sellise nagu koolipoisist disaineril hetkel pähe tuli. Koos selle sinise värviga, mis su abikaasale kangesti meeldib. Veebi struktuuris järgisid mudelit, mida kasutavad konkurendid ja su sõbrad – tegid lehed “meist”, “kontakt” ja “teenused”. Nüüd aastaid hiljem oled targem ja saad aru, et vaja oleks midagi enamat.

Millele mõelda enne oma veebi ümber kujundamist? Siin on 7 küsimust, millele peaksid suutma enne uue lahenduse üle otsustamist vastata.

1. Millised on probleemid praeguse veebiga?

Ära paranda seda, mis pole katki. See, et sa oled oma praegusest veebikujundusest väsinud, ei tähenda seda, et su kliendid oleks. Uuri oma klientide arvamusi. Kui praegune veeb teeb müüki väga hästi, siis võib-olla pole vaja seda näppida.

Kui siiski otsustad plaaniga edasi minna, siis pane kirja kõik asjad, mis praeguses veebis pahasti on või võiks paremini olla ja hoolitse selle eest, et uus veeb adresseeriks kõike neid punkte.

2. Mida sinu kliendid su veebilehe kohta räägivad?

Vahel toob disaini muutus kaasa klientide protesti, kellele vana kujundus armsaks saanud. Hea mõte oleks teha väike küsitlus klientide seas enne otsuse langetamist. Kui otsus kindel, siis uuri välja, et mis neid praeguse veebi juures häirib, millisest funktsionaalsusest nad puudust tunnevad ja mida nad sooviksid uues veebis näha.

Muidugi lase kogu tagasiside läbi filtri, sest mõni klient võib tulla välja väga lollide soovitustega. Ära hakka radikaalseid otsuseid tegema ka pelgalt ühe kliendi tagasiside põhjal.

Samas su veebileht on sinu klientidele, et nende kaasamine protsessi on väga oluline.

3. Mis on ümber kujundamise eesmärk? Mida tahame saavutada?

Jätkates punktist 1, siis küsi endalt, et mis on su veebilehe eesmärk? Kui tegemist on äriettevõttega, siis eesmärki mõõdame rahas. Külastatavus, veebilehel viibitud aeg ja lehevaatmiste hulk ei tähenda midagi, kui see sul sissetulekut ei tõsta.

Mõtle läbi kuidas konkreetselt su veebileht su ärieesmärkidele hakkab kaasa aitama.

4. Äkki polegi täielikku ringi tegemist vaja?

Kui peamine probleem on selles, et külastatavus on madal, siis ehk polegi täielikku ümber tegemist vaja ja piisab vaid otsingumootoritele optimeerimisest? Või siis lihtsalt lisa blogi?

5. Kuidas mõjutab uus ülesehitus külastatavust otsingumootoritest?

Sinu kujundaja räägib, et sul võiks olla tiitelleht, kus vinge flash animatsioon tähtede sõjast ja lendavatest kassidest. Sellega tõmbad endale aga vee peale, mõtle ringi. Ära ohverda otsingumootorite sõbralikku struktuuri kujunduse nimel.

6. Kui lihtne saab mu klientidele uue veebilehe kasutamine olema?

Kui su sihtgrupp kasutab su veebi pidevalt ja nad on seda teinud juba aastaid, siis neil on teatud kasutusharjumus. Muutes kogu värgi ringi, põhjustad frustratsiooni. Mõtle oma uue veebi kasutatavuse peale ja ära siin looda oma kujundaja peale. Mida odavam sell teeb, seda vähem ta on üldse kasutatavusest kuulnud (kohustuslik kirjandus: Don’t Make Me Think).

Kui kliendid on harjunud su menüüd aastaid vasakult leidma, siis võib olla targem see sinna ka jätta.

7. Kuidas ma mõõdan oma veebilehe edu?

Me saame parandada vaid seda, mida saame mõõta. Kui sa ei sea oma veebilehele konkreetseid ja mõõdetavaid eesmärke, siis me ka ei saa teada, et kas uus veeb üldse on parem või ei ole. Eesmärgid peaksid olema seotud konkreetselt sinu ärieesmärkidega. Eesmärk võib olla 100 müügikontakti saamine läbi veebi iga kuu, eesmärk ei ole “loevad enamat infot”.

Mida soovitaksid sina läbi mõelda enne uue veebi tegemist? Mida on sul oma kogemustest jagada?

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: disain, koduleht, kujundus, ümber kujundamine, veebidisain, veebikujundus, veebileht

Mis juhtub, kui paned koleda pildi ilusa raami sisse? Sul on ikka kole pilt. Mis juhtub, kui paned ilusa pildi peene raami sisse? Sellest saab kunst. Kumba sa eelistaksid müüa?

Väga paljudel ettevõtetel tundub olevat veebis selline strateegia, et teeme fantastiliselt väljanägeva veebilehe ja siis on kõik korras. Kui selle ilusa fassaadi taga aga midagi erilist pole, siis on sellest disainist vähe kasu. Kui ilusa kujunduse taga edastad kantseliiti, paned kaks tootekirjeldust ja soovitad kirjutada oma info@ aadressile, siis see on ekskremendist saia tegemise katse.

Ei ole asendust väärtustlikule sisule ja miski ei kompenseeri seda.

• Räägi oma toodetest-teenustest ja neist tulenevatest kasudest lihtsas, inimlikus keeles;
• Anna tõestusmaterjali oma väidete kohta, too välja muljetavaldavaid fakte, tehtud töid, kliendinimekirju ja eelkõige kasutajasoovitusi;
• Hakka blogima või mis tahes muus formaadis kasulikku infot edastama ja aita inimestel selle kaudu lahendada oma väljakutseid;
• Vaata oma veeb läbi ja mõtle, et miks peaks keegi sellele viitama näiteks oma blogist?
• Kas saaksid luua mingeid automatiseeritud veebiteenuseid, millest su sihtgrupp kasu saaks?
• Mis moodi loob su veebileht väärtust juba enne kui asi üldse rahani jõuab?

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: disain, kunst, pildiraam, pilt, sisu, sisuturundus

Edasi minimalistlikumas stiilis.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: disain, uuendus

Eyetrackinguks nimetatakse protsessi, kus mõõdetakse pilgu liikumist (kuhu sa vaatad) võrreldes üldise pea asendiga. On olemas vastavad seadmed, mis suudavad silmade liikumist jälgida, need andmed üles kirjutada ning neid analüüsida. Eyetrackingut kasutatakse nii visuaalsete süsteemide loomisel, tootearenduses kui psühholoogias. Mõte ikka siis selles, et uurida mis tõmbab inimese pilku ja mis mitte. Väga palju kasutatakse seda veebilehtede uurimises, et aru saada kuidas kasutajad veebilehti kasutavad, mis nende tähelepanu haarab ja mis mitte. Selles postituses katan mõned internetiturundajatele vajalikud tulemused, mis vastavatest uuringutest välja tulnud.

1. Inimesed vaatavad Googlest peamiselt vaid paari esimest otsingutulemust

Kui veel paar aastat tagasi oli okei olla Googles top 10 esimese seas, siis nüüd tundub, et infootsija pole enam nii kannatlik või siis on niivõrd head lehed tavaliselt esimese paari seas, et pole vaja kaugemale vaadata. Vaata siit 2005 ja 2008 võrdlust:

Suurem osa klikke läheb täna vaid 3 esimese otsitulemuse peale (arvestamata sponsoreeritud viiteid). Cornell University vastav uuring näitas, et esimesed kolm tulemust said 79% klikkidest ja AOL uuringu järgi oli see arv 63%. Turundajate jaoks tähendab see, et otsimootoritele optimeerimine on veelgi olulisem kui varem ja mis veel tähtsam – seda tuleb teha veel paremini kui varem. Kõik või mitte midagi on kasvav trend.

2. Kõige enam tähelepanu saab veebilehe ülemine vasak nurk

Norman Nielsen Groupi uuringute andmetel alustavad kasutajad veebilehte vaatamist alati samas järjekorras. Pilk liigub Z-kujulises mustris. Esmalt läheb pilk ülevale vasakusse nurka, ja siis otse selle alla ja selle kõrvale ning alles siis vaatab muud osa – mis jääb vasakusse serva või alla osasse. Sama kujutatud graafiliselt:

Selline vaatamismuster on ka mõistetav: ladina tähestikku loetakse vasakult paremale ning me oleme elu aeg alustanud kõige vaatamist vasakult. Oluline oleks siin ka märkida, et kui mingi kriitilise tähtsusega veebilehe osa (nt menüü) on paigutatud vasakule serva, siis ka see on Prioriteet 1 sektoris. Mida siit võiks eelkõige järeldada on see, et hea mõte oleks oma veebilehe vasakusse ülemisse serva need elemendid, mida sa kindlasti tahaks, et su külastaja loeks – nt mingi tutvustav loosung (kõik kaubad -30%) või lubadus (100% raha tagasi garantii). Kui sulle on oluline brändi tuntus, siis muidugi traditsiooniliselt nurka pandav logo on seal omal kohal. Kaval võiks olla ka vasakusse nurka panna mingi soovitud tegevust sooritama kutsuv asi nagu registreerimisvorm või muu taoline.

3. Inimesed loevad tekste F-kujulises mustris

Analüüsides kuidas inimesed loevad tekste, on veenvad tõendid, et seda tehakse F-kujulist mustrit meenutavas järjekorras:

Seda on väga oluline teada, ja siit peaks iga turundaja endale kõrva taha panema järgmist:

• Inimesed loevad reeglina läbi ainult pealkirja – mis tähendab, et mingi teksti pealkiri võib olla su ainus võimalus lugejale midagi kommunikeerida
• Pealkiri ei tohiks olla liiga pikk: ka sellest loetakse vaid mõned esimesed sõnad
• Peale pealkirja on loetuimad osad lõigud, mis on kohe pealkirja järel. See tähendab, et kasutaja tähelepanu haaramiseks pead sa oma kõige huvitavamad asjad välja ütlema kohe alguses. Kui su tekstide algus on igav, siis tõenäoliselt ei loe kuigi paljud, mis seal lõpupoole kirjas on.

Uuringust tuli ka välja, et keskmiselt ei loe inimesed läbi rohkem kui 5 pealkirja – isegi kui neid on lehel palju rohkem.

4. Tekst saab tähelepanu enne pilte

Vastupidi levinud mõtteviisile liigub kasutajate pilk esmalt teksti peale ja alles siis piltidele. Enamik kasutajaid tuleb mingile veebilehele infot otsima (kui just pole tegemist spetsiaalse piltide lehega nagu näiteks fotopank vms). See tähendab, et pane oma veebilehe kõige olulisematesse osadesse kindlasti ka teksti – ära jäta seda puhtvisuaalseks.

5. Suuremad pildid hoiavad pilku endal kauem kui väiksemad pildid

Kuigi pilk rändab esmalt teksti peale, siis jõuab ka ta alati piltideni. Uuringutest tuleb välja selge korrelatsioon piltide suuruse ja aja vahel, kui kaua pilk sel püsib – eriti, kui tegemist on inimeste nägudega. See annab märku sellest, et kui soovid mingile veebilehe osale rohkem tähelepanu tõmmata ja hoida pilku seal kauem, siis kasuta fotot inimese näost. Näiteks on seda kaval teha mingite registreerimisvormide juures:

Mõned kasulikud infobitid:

• Pildid, mis on vähemalt 210×230 pixelit saavad märgatavalt rohkem tähelepanu kui väiksemad
• Inimesed pühendavad rohkem aega fotode vaatamisele, kus on rohkem kui 1 nägu korralikult näha (foto kvaliteet peab olema 5+)
• Suur osa kasutajatest püüab piltide peal klikkida. Mõte välja, kuidas sa saaksid seda enda kasuks pöörata.

6. Uut infot võetakse kõige paremini vastu multimeedia abil

Juba tuttavat infot – kohanimesid, inimesi ja andmeid – võtavad inimesed vastu kõige paremini teksti kujul. Sama nende jaoks täiesti uue informatsiooni või kontseptsioone omandavad inimesed paremini multimeedia – audio või video kaudu. Uuritavatele jäi uus info paremini meelde, kui nad olid seda omandanud just uue meedia vahendusel.

7. Unikaalseid ja uhkeid tekste ja küljendamisi ignoreeritakse

Kui sa kasutad oma veebilehel tavalisest tekstist tunduvalt erinevamat fonti (kirjastiili) ja teed innovatsiooni küljendusega (kuidas sa teksti paigutad), siis inimesed kipuvad seda pidama reklaamiks ja mitte “päris” sisuks. Tulemusena sellele pööratakse vähem tähelepanu. Hea mõte oleks jätkuvalt kasutada standartseid kirjastiile (arial jne) ja muud.

8. Näita numbreid numbritena

Kui sa oma tekstis kommunikeerid mingisuguseid arve, siis 25 000 on lihtsamini loetav ja haaratav kui kakskümmend viis tuhat. Pea meeles, et kasutajad ei loe su teksti sõna-sõnalt läbi, vaid sirvivad. Arve numbritena väljakirjutades on neid lihtsam hoomata.

9. Lühikesed lõigud on paremad kui pikad lõigud

Presenteerides informatsiooni oma lehel liigeda väga korralikult ja kasuta lühikesi lõike. Mida pikem on lõik, seda vähem seda loetakse. Samuti on tõestatud, et mida lühem kogu tekst, seda rohkem seda loetakse. Loogika on siin see, et lugeja enne lugema asumist hindab kogu teksti pikkust ja kui tekst on väga pikk, siis see tundub liiga kurnav ja aeganõudev ning enamik annab alla.

10. Ühetulbaline formaat on parem kui teised

Ära koorma oma külastajaid infoüleküllusega – hoia asjad lihtsatena. Presenteerides teksti ühe tulbana (nagu näiteks see blogi siin) teed sa lugemise lihtsamaks võrreldes sellega kui oleks 2 või 3 tulpa kõrvuti.

11. Nimekirjade kasutamine aitab hoida tähelepanu

Kui sul on edasi anda palju infot, siis lugeja tähelepanu hoidmiseks on parem seda mitte esitada ühe voolava tekstina, vaid proovida seda esitada nimekirjadena (kas numbrilise nimekirjana või bullet pointidena).

12. Tühi ruum on hea ruum

Nagu varem mainitud, infoüleküllus on kasutajaid peletav. Seepärast ära ka proovi iga oma veebilehe nurka täita mingi asjaga. Mida rohkem tühja ruumi, seda parem – see on värskendav. Uuringud näitavad, et tühja ruumi vastu on alati positiivsed tunded, see meeldib rahvale. Jäta hingamisruumi oma logo, tootepiltide ja teiste tähtsate graafiliste elementide ümber.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: disain, eyetracking, kasutus, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, usability