Täna räägin juttu Sevenline ja Dreamgrow internetiturunduse firmade asutaja ja vedaja Priit Kallasega. Priit on olnud aktiivselt tegev erinevate internetiprojektide juures rohkem kui 10 aastat. Ta on pidanud aastaid ka temaatilist blogi, esinenud suurel hulgal seminaridel ja konverentsidel. Ta on aidanud Tallinna Linnavalitsuse korraldatud Mentorklubi projekti raames koolitada alustavaid ettevõtjaid internetiturunduse vallas ja tutvustanud internetiturundust Eesti Väliskaubandus Liidu liikmetele. Tal on palju kogemusi Eesti ettevõtete konsulteerimisel internetiturunduse vallas ja tema kogemusi püüangi nüüd avada.
1. Netikulleri uuringu andmetel on Eestis online jaemüügi osakaal vaid 1% kogu jaemüügi mahust, samal ajal kui UKs vastav number 15% ja USAs 7%. Mis sa arvad, miks see nii on? Kuidas panna eestlasi rohkem netis ostma?
Põhjuseid võib päris mitu olla. Üks põhjus, mida ma ise olen kogenud on see, et Eestis on vahemaad nii väikesed, et ise kohale minna ei ole enamjaolt probleem. Esmalt uurid netist ja siis lähed käid ise kohapeal ära. Saad käega katsuda ja kiiremini kätte. Näiteks mina kasutan seda meetodit Apollo raamatupoes. Laon veebis korvi kaupa täis trükin lehe välja ja lähen Kristiine Apollosse ostma. Eelnevaga seoses peaks e-kaubandus muutuma aktiivsemaks, kui maapiirkonnad internetiseeruvad, sest seal hakkavad vahemaad juba olulist rolli mängima.
Teine aspekt on kehv valik. Kuigi e-kaubanduses peaks laomured väiksemad olema, siis meil ei tundu e-poed oluliselt suurema valikuga silma paistvat. See tuleneb paljuski meie turu väiksusest. Amazon on kümneid kordi suurem suurimast päris poest, Eestis selliseid e-poode pole isegi mitte virtuaalsete kaupade puhul nagu muusika allalaadimine.
Kolmas mõte on sissetuleku ja ostusumma vahekord. Kui tarbija peaks ostma veebist 5000 krooni eest, siis on see pool tema palka. UKs ilmselt vaid kümnendik.
2. Milliseks hindad turu kasvu järgmise 5a jooksul? Kas ka Eestis turul on suurt potentsiaali, või peaks internetiettevõtjad ilmtingimata ka Eestist välja vaatama?
Interneti arengut prognoosides olen enamjaolt vähe pakkunud, aga tavaliselt siiski teistest hindajatest kõrgemale. Internetikaubanduses on meil veel kordades edasi minna ja ma usun, et see kasv saavutatakse küllaltki kiiresti. Viie aasta lõikes ei paneks kahe või kolme kordne suurenemine mind imestama. Isegi siis jääme veel UKast ja USAst kordades maha.
Reklaamimahud internetis kasvavad ka kindlasti, aga kuna turundajad hakkavad mõistma bännerreklaamide ebaefektiivsust, siis ilmselt kogu see kasv Emori uuringutes ei kajastu. Üldisest turunduseelarvest hakkab üha suurem osa võrku liikuma ja ma loodan, et sellega tehakse rohkemat kui lausreklaami. Kanalid killustuvad, kahesuunaline suhtlemine kogub tuure ja reklaam muutub selle läbi sihitumaks/paremaks.
3. Kui palju sinu kogemuse järgi keskmine Eesti ettevõtja internetiturundusest teab? Mis on levinumad eksiarvamused ja müüdid? Millega mööda pannakse?
Keskmine ettevõtja ei tea internetiturundusest eriti midagi. On teatav osa ettevõtjaid, kes küsivad, et kuidas otsingumootoris etteotsa jõuda. Nad tunnevad, et midagi on toimumas ja üritavad asjast aru saada. Peale nende on väga väike grupp turundajaid, kes juba katsetavad ja proovivad midagi teha ning vähemal või rohkemal määral internetiturundusest aru saavad. Lõpuks on üksikud “early adopters”, kes tegutsevad internetis täie rauaga, kas ise või profidelt teenust sisse ostes.
Üks tihemini esitatavaid küsimusi on, kuidas otsingutulemustes esimeseks saada. Sellele vastates üritan seletada, et otsingupositsioon ei ole ju eesmärk, tuleb seada ärilised eesmärgid, mida mõõdetakse rahas. Kiputakse arvama, et internetiturundus on mingi trikk, mille rakendamisel tekivad võluväel pudrujõed ja piimamäed (ja mis maksab väga väga vähe).
Tihti peame selgitama, et me ei ole IT-firma ja tehnoloogia on ainult vahend turundussõnumi edastamiseks.
Ilmselt kõige suuremaks probleemiks on ettevõttetel sisu loomine. Kui me räägime oma klientidele, et tuleb kirjutada kümneid ja kümneid mitmesajasõnalisi artikleid oma toodete ja teenuste kohta, siis vaadatakse meid nagu hullumeelseid. Küsitakse, kes seada kõike lugeda viitsib. Väidetakse, et antud teemal ei olegi võimalik nii palju kirjutada. Selle taga peituv juurpõhjus on siiski asjaolu, et kas ei viitsita või ei osata kirjutada. Tihti püütakse sisu puudumist peita kellade ja vilede taha lisades kasutajale mittevajalikku Flashi, animatsiooni ja muid „innovaatilisi” vigureid.
4. Kui üks ettevõtja soovib hakata oma tooteid-teenuseid interneti kaudu müüma, mis oleks esimesed sammud, kust peale hakata?
Tuleb seada ärilised eesmärgid, mis on mõõdetavad kroonides. Vaata, mida nende eesmärkide saavutamiseks saavutamiseks veebis teha on vaja ja sea veebieesmärgid. Rakenda ellu! Mõõda tulemusi! Kohenda eesmärke ja sea taktikat.
Üldiselt on alustavate ettevõtete ärilised eesmärgid seotud käibega. Sellest tulenevalt on veebi eesmärgid kas otsene müük või kliendikontaktide genereerimine. Kõik ülejäänu: külastuste arv, lehel viibimise aeg, positsioon otsingumootoris ja muu taoline on teisejärgulised. Raha tuleb lugeda.
5. Kas Eesti ettevõtja suudab laias maailmas läbi lüüa interneti kaudu? Mis oleks globaalsel turul eduka konkureerimise eeldused?
Kindlasti suudab. Globaalse turu eeldused on head ideed, taibukas turundus, sihikindel rakendu. Üks probleem, mis võib tekkida on transport, kui tahetakse midagi Eestis toodetut välja müüa. Selle probleemi saab, aga elimineerida, kui ka tootmine ja logistika viia eestist välja.
6. Mida peaks üks ettevõte oma kodulehe müümise seisukohast hindamise / auditeerimise käigus analüüsima?
Kas lehte täidab talle seatud ärilised eesmärgid? Kui jah, siis tuleks natuke sihte korrigeerida. Kui aga eesmärkideni ei küündita, siis tuleks uurida, kas leht vastab sihtgrupi ootustele ja soovidele ja kas lehte on lihtne kasutada?
7. Milliseid edulugusid oskad sa Eesti internetiärist välja tuua, kes interneti kaudu väga kõvasti müüki teeb?
Eesti e-äris silma jäänud ON24, Enter, Estonian Air, Markit, kiirlaenufirmad. Nendele lisaks veel ka sisuteenustega tegelevad keskknnad City24 ja Auto24. Kasvu on veel kõigil kõvasti ees ja ruumi uutele tulijatele on küllalt. Seda isegi languse tingimustes, sest suur osa kasvu tuleb tavapoodnike arvelt.
Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?
Sildid: dreamgrow, intervjuu, priit kallas
Mu sõbrad Dreamgrowst teevad rahva tungival nõudmisel jälle WordPressi koolitust. Tean, et ka paljud siinsed lugejad on sellest huvitet, seega panen info siia.
Loading ...
järgi mind Twitteris