credit_cardKui internetis midagi müüa, siis tuleb valida mingi viis kuidas inimesed (otse veebis) maksta saaksid. Eesti on maailmas omapärane riik, kus erinevalt muust ilmast krediitkaartidega maksmise asemel kasutatakse pangalinki ehk läbi internetipanga maksmist. Eesti kontekstis pole sel viga, aga kui tahaks müüa välismaalastele? Neil ju meie pangakontosid pole.

Selles postituses vaatamegi, et mis annab teha juhul kui tahaks müüa välisturgudele, aga raha tahaks ikka saada oma firma kontole kodumaises pangas.

1. Estcard
Kodumaine lahendus on koodnimega Estcard E-Commerce Payment Gateway, mida pakub Pankade Kaardikeskus. Selle variandi kasutamiseks tuleb teha eraldi leping oma pangaga. Swedbank seab eeltingimuseks 100 000 krooni käibe suurust viimase 6 kuu jooksul, võtab lepingutasu 1000 EEK. Komisjonitasu standardhind on 3.45%, i-makseterminali üüritasu 300 krooni kuus.

SEB võtab liitumistasu 750 krooni, iga tehingu pealt 3% ja kuutasu 150 kr. Lepingu sõlmimiseks on vajalik esitada pangale avaldus ja e-äri lühitutvustus (mida müüte, mis on kauba hinnad, kes on kliendid jne). Analüüsitakse kaupmehe e-äri ja usaldusväärsust.

Selle variandi miinuseks on see, et pead looma eraldi tarkvaralahenduse Estcardi läbi maksete vastuvõtmiseks, kuna ükski maailma ostukorvi/e-kommerts süsteem (v.a. Wosbee) Estcardi ei toeta.

2. PayPal

PayPal on maailmas väga levinud, eriti USAs. Eesti täielik tugi hetkel puudub – st saad selle läbi makseid vastu võtta küll, aga Eesti kontole raha kantida ei saa. Ainus võimalus hetkel on raha tõmmata oma krediitkaardi peale.

PayPaliga liitumine on tasuta, vahelt võetev protsent sõltub müügikäibest. Kuni 2500 eurot kuus käibe juures on see 3.9%+0.30 USD ja 100 000+ euro juures kuus 2.4%+0.30 (ja kõik muud variandid seal vahepeal).

3. AlertPay

AlertPay on nagu PayPal ja toetab ka Eesti panku. Raha saab kenasti oma SEB või Swedbanki kontole. Liitumistasu pole ka neil, vahelt võtavad 5.00 % + 3.95 EEK tehingu pealt. Miinuseks peale suure komisjonitasu on brändi vähene tuntus veel (mõnel maksjal võib tekkida usaldusväärsuse küsimus) ja kasutajamugavus.

Mina ise võtan Eesti puhul krediitkaarte vastu just läbi Alertpay, aga see ei sobi nt suuremale e-poe lahendusele.

4. Rahvusvahelised krediitkaardimaksete protsessijad

Kõige levinumad viisid internetis krediitkaartidega tegeleda on nii, et sa otsid endale mingisuguse Payment Gateway (teenusepakkuja, kes protsessib krediitkaarte, kontrollib nende ehtsust jne kaitstes tundlikke andmeid) ning merchant accounti (nemad võtavad siis raha krediitkaardilt maha ja panevad sulle pangakonto peale), kes seda gatewayd toetab. Vahel on nii gateway kui merchant account sama ettevõte, aga reeglina erinevad. Endale teenusepakkujat valides pead sa pöörduma vaid merchanti poole, nendel on mingi kindel gateway juba olemas, kellega nad töötavad.

Probleem on selles, et lõviosa maailmas Eestit ei toeta (kuna oleme perifeeria, ebausaldusväärne vähearenenud Ida-Euroopa pätiriik) ja Eesti ettevõtetel on valida väheste teenusepakkujate hulgast. See tingib ka selle, et hinnad on kõrged.

Siin on nimekiri teenusepakkujatest, keda saavad kasutada ka Eesti ettevõtted.

Neist esimene on maailmas laialt levinud ja sellele on olemas tugi suuremal osal ostukorvisüsteemidel. Nimekiri pole täielik ja ma kindlasti ootan kõigilt täiendusi! Ehk on ka mõni väga hea teenus olemas, mida ma pole lihtsalt leidnud.

Loodetavasti on ka meil e-riigil tulevikus sama lihtne nagu näiteks ameeriklastel, kus võimalus valida sadade teenusepakkujate poolest ja kasutada neid teenuseid väga odavate hindadega (liitumistasu pole, komisjonitasu oluliselt madalam kui Eestis – 2% lähedal jne).

Ootan kõigi täiendusi headeks lahendusteks Eesti ettevõtjatele ja täiendavate teenusepakkujate mainimist.


Loetud päevad tagasi avaldas MarketingSherpa järjekordse Ecommerce Benchmark Reporti, kus avaldas uuringust välja tulnud parimad taktikad müügi tõstmiseks. Müügi tõstmise all siis pean silmas muutemäärade (conversion rate) parandamist, mitte suurendatud külastatavust vmt. Vaatamegi neid tulemusi lähemalt ja uurime, et mis üle lombi e-kauplejate jaoks häid tulemusi toob.

Tulemuslikeim taktika (64% hinnangul neist, kes taktikat kasutavad, on see väga efektiivne) on siin koodnime all igavene ostukorv. Mida selle all mõeldakse on see, et sel ajal kui ostja surfab mööda e-poodi ringi, siis mingit osa ostukorvi sisust kuvatakse talle kogu aeg. Täpne vorm varieerub – mõni näitab ostukorvi hetkesummat (mis muutub dünaamiliselt iga kord kui sinna miskit juurde lisatakse), mõni näitab kogu värki: ostukorvis sisalduvat (koos võimalusega sealt asju lihtsalt maha arvata), tootepilte, saatekulusid. Väidetavalt on suurimat kasu saanud taktikast need, kes ostukorvi sisu rohkem avavad.

Loe edasi →

ostceLugesin hiljuti raamatut nimega “Online Shopping Through Consumers’ Eyes” (E. Prussakov, 2008), mis põhineb 107 küsimuse vastuste analüüsil, mida küsiti ühe online küsitluse käigus 2702 inimeselt. Raamatut ma ei soovita – suurem osa küsimusi on väga kehvad. Autoril puuduvad elementaarsed turu-uuringute alased teadmised – valdav osa küsimustest olid suunavad, ebaolulised ja ilmselgete vastustega. Samuti on suur vahe sellel, mida kasutajad arvavad, et kuidas nad käituksid ja kuidas nad tegelikult käituvad. Mõned huvitavad asjad tulid sellest raamatust siiski välja ja selles postituses jagangi parimad palad sinuga (ja säästan sulle 200 krooni).

Uuring viidi läbi Ühendriikides, seega meie keskkonnas see 1:1 ei kehti muidugi, aga tõenäoliselt mingi indikaator on ka see.

Loe edasi →

Vaadates Eesti kohalikes internetiärides ringi tundub, et suur enamus neist jaguneb kahte lehte: tehnikamüüjad ja emadele turundajad. Eesti turu väiksuse tõttu meil vastavaid uuringuid ei tehta, aga Ühendriikides suvel läbi viidud uuring Marketing to Moms Coalition tarbeks räägib sellest, et emad on üha efektiivsemad internetis. Kuna väikelast silmist ei saa lasta ja vaba aega on vähevõitu, proovivad emad oma kohustusi täita ja aega kasutada nii efektiivselt kui võimalik. See tähendab ka, et enne vajalike ostude sooritamist uuritakse enne internetis järele, kust saab millise toote kui hea hinnaga ja millist toodet üldse osta.

Kui peamised tegevused internetis emadel on e-posti lugemine, arvete maksmine, uudiste lugemine, siis arvestataval kohal on ka taustauuringu tegemine toodete kohta – seda teevad ligi pooled (49%). 45% ostab lastele asju internetist. Meie e-kaubanduse maht ja protsendid on kindlasti väiksemad, ent usun, et emadele suunatud e-poodide rohkus meie maastikul annab märku, et ka Eesti emad kasutavad seda võimalust hoolsalt.

Loe edasi →

Iga e-kaupmees on mõelnud, et kas küsida ostjatelt raha postikulu eest või teha paki kohaletoimetamine tasuta. Hiljutine comScore uuring näitas, et 72% USA kasutajatest vahetaks e-poodi kui see kaotaks kauba tasuta kohaletoimetamise. Uuring ei maininud küll kauba hinna suhtet sellesse valemisse (st kas see kehtiks ka siis kui hoolimata postikulu eksisteerimisest on kauba hind odavam). Ka ajaleht LA Times räägib, et 80% kasutajatest eelistab osta e-poodidest, mis pakuvad kauba tasuta kohaletoimetamist. See on muidugi mõistetav – kes siis ei tahaks paremat diili saada.

Kui vaadata Google Trendsi kaudu tasuta kohaletoimetamise kõikumist, siis ilmneb selgelt, et enamik pakub tasuta kohaletoimetamist jõulude ajal (Ühendriikides tõus 31%-lt 41%-le). Kõik kaupmehed soovivad jõuluostude raha endale saada ning proovivad kasutada kõiki relvi, mis suudavad. Lootus on siis see, et suurema käibega teevad väiksema marginaali tasa (kuna maksavad postikulud ise kinni).

Loe edasi →

Canonical URL by SEO No Duplicate WordPress Plugin

Page optimized by WP Minify WordPress Plugin