Mõned päevad tagasi, 29. jaanuril leidis aset AIESECi korraldatud Eesti Noorte Foorum 2010, teemaks “Maailm on suurem kui Eesti”. Korraldajad kirjutasid ürituse kohta nii:

Eestis on kehv klienditeenindus nii sagedane, et eestlased on sellega sageli leppinud. Leppinud piisavalt, et sellest enam mitte nii suurt numbrit teha. Möödunud nädalal käisin Viru keskuses fotopoes pilte fotopaberile panemas ja mul vedas, et napilt pääsesin sealse müügitädi sõimust (sest segasin ta jõudeolekut). Olen eestlane, raputan vaid pead ja lähen edasi. Selliseid väiksemaid asju tuleb meil kõigil ette pidevalt.

Suurem šokk klienditeenindusest saabub siis, kui tulla Eestisse peale pikemat eemalolekut. Eriti kui tulla klienditeenidusele orienteeritud kohtadest nagu Ühendriigid või Dubai.

Internet ei tunne piire, seda teavad kõik. Internetis oleme kõik võrdsed surfajad. Ometi ma ikka ja jälle kuulen, kuidas internetiäri tegelased seavad iseendale mentaalse barjääri ja suunavad oma netiäri ainult Eestile. Internetis ettevõtluse tegemise peamine eelis ongi see, et me ei ole limiteeritud riigipiiridest. Kogu maailm saab olla on meie turg. Eestis elab vaid ~1.3 miljonit inimest, neist regulaarselt kasutab internetti ca 65%. Neid inimesi, kes kasutavad seda ostlemiseks, ja keda huvitavad just sinu poolt pakutavad tooded, on veelgi vähem. Võib-olla isegi mitte piisavalt palju, et tagada jätkusuutlikku äri.

Enne kuhugi nishi sisenemist tuleks uurida, et kui palju selles nishis on potentsiaalseid kliente. Eestis, kus elanikku nii vähe ja internetikaubanduse maht väike, võib juhtuda nii, et kuigi su toode on vinge ja turundus hea, siis su äri ei tasu end ikkagi ära, või siis selle teenimise lagi on väga madalal.