Isegi kui püüame teadlikult olla väga produktiivsed, kipub ikka asi käest ära minema. Teeme hoolikalt to-do ehk tegemist vajavate tööde nimekirja, aga see ei kipu kunagi lõppevat. Vahel on probleeme motivatsiooniga, sest lõppu ei paista kuskilt. Mida siis teha, et saada iga päev rohkem tehtud?

Küsimus on eelkõige struktuuris. Oled kindlasti tähele pannud, et näiteks kodus oled lohakam ja asjad pilla-palla, aga töö juures on sul asjad paremini korras ja organiseeritud? Või vastupidi? See vahe tuleb struktuurist ja mitte üldse sinu isikust. Kõrgema produktiivsuse saavutamiseks on meil vaja luua parem struktuur.

Siin on 5 nippi efektiivse tööstruktuuri loomiseks:

1. Üks asi korraga. Kõige halvem asi üldse on see, kui kaotad fookuse ja teed paljusid asju korraga. Efektiivsuse saavutamiseks sa pead seadma piire ja üks olulisimaid piire on see, et teed vaid ühte asja korraga. Keskendud ühele tegevusele, teed seda õigesti ja liigud edasi järgmise tegevuse juurde on meetod, mida kõige edukamad inimesed on kogu aeg kasutanud.

Vähem edukate probleem pole see, et nad ei tee midagi. Sageli vastupidi – nad võtavad ette liiga palju ja püüavad neid teha korraga. Tulemuseks ei suuda nad piisavalt tähelepanu pöörata tegevustele ning ei suuda neid seetõttu lõpuni viia. Fookus!

(Vt all ka viidet postitusele, kus juttu multitaskingu negatiivsest mõjust tulemuslikkusele).

2. Vähe ja sageli. Meie mõistus töötab efektiivsemalt, kui teeme midagi vähe korraga, aga sageli. See printsiip on ka hästi levinud koolitusmaailmas. Inimesed on suutelised väheses koguses infot vastu võtma palju paremini kui suures koguses. See kehtib nii keele õppimise puhul, uute oskuste koolitamisel jne. Seega ka tegevuste puhul saavutame paremaid tulemusi, kui töötame mingi asja kallal natuke korraga, aga tihti.

Rakenda seda tehnikat nii, et tee iga suurem tegevus paljudeks väikesteks. Näiteks raamatu kirjutamisel ei oleks to-do listis mitte “raamatu kirjutamine”, vaid “sisukorra loomine”, “esimese peatüki mõtted” jne. Tõlgi iga suurem tegevus nii paljudeks väikesteks juppideks kui võimalik.

3. Pane paika ajalised limiidid. Tavajutt loomingulisuse tõstmisest räägib, et “mõtle kastist välja”, mõtle suurelt. Fakt on aga see, et mida suuremad on ette antud piirid, seda paremaid lahendusi meie mõistus välja mõtleb. Tegevuste efektiivseks tegemiseks on hea tehnika anda igale tegevusele ette konkreetne ajalimiit, mis ei ületa 1,5 tundi.

Teadlased on tõestanud, et inimene ei suuda efektiivselt keskenduda üle 1,5 tunni. Peale iga sellist tsüklit tuleks võtta 10-20 minutit pausi, kus ei tegele üldse tööasjadega. Selle aja jooksul meie aju taastub ning oled jälle valmis 1-1,5 tundi keskendunult ja efektiivselt töötama.

4. Suletud nimekirjad. Iga päev tööpäeva alustades kirjuta üles, et mida sa tänase päeva jooksul ära teed, koos ette antud ajalimiitidega. Kui see valmis, siis see nimekiri läheb lukku. Enam midagi juurde panna ei saa.

To-do nimekirjadega on suur probleem see, et tegevused ei lõpe iial otsa. See pärsib meie motivatsiooni ja me ei saa rahuldust, et nüüd saime valmis. Lahenduseks ongi see, et tehtavate tegevuste nimekiri on suletud ja kogu päeva jooksul midagi sinna lisada ei saa.

Kõik päeva jooksul esile kerkivad tegevused lükkad homsesse ja teed järgmine hommik uue nimekirja.

5. Vähenda segavaid faktoreid. Suurimaid vaenlasi efektiivsele päevale on juhuslikud vahelesegajad. Sõber saadab naljapilte, töökaaslane emailiga mingi lingi, ema helistab, tüütu kolleeg tuleb räägib uusimat klatši, Facebook tiniseb ja MSN heliseb. Teadlased on tõestanud, et kui sind mingi tegevuse ajal segatakse, siis võtab 20 minutit aega, enne kui suudad end viia tagasi sellesse keskendumisfaasi, milles olid enne segamist. Kui sind segatakse sagedamini kui 20 minuti tagant, siis ei saagi midagi tehtud.

Me ei saa välistada kõiki segavaid faktoreid, aga saame neid viia miinimumini. Pane töö ajal kinni kõik chati ja sotsvõrgustikega seotud asjad (v.a. juhul kui see on su töö), lülita välja uue maili teavituse helinad,  määra ette kindlad ajad, mil loed emaili ja palu kolleegidelt rahu.

Varem sel teemal:

Millised on sinu nipid kõrgemaks produktiivsuseks?


multitaskingIstud kontoris ja teed tööd. Siis loed oma e-maili. Vaatad korra Facebooki või Orkutisse sisse. Mis Twitteris toimub? Siis vaatad korra emaili jälle. Uurid oma veebistatistikat. Teed tööd. Loed emaili. Vaatad Facebooki. Uurid statistikat. Loed uudiseid. Teed tööd.

Tuleb tuttav ette? Esmapilgul võib tunduda, et mis siis sellest on. On ju vaja lõõgastuda. “See on töö kvaliteedi ja motviatsiooni jaoks,” ütleb mõni. “Pealegi – ma olen hea multitaskija”. Fakt on aga see, et kuigi meile meeldib nii mõelda (ja me isegi võime seda uskuda), siis tegelikkuses on multitasking (mitme tegevuse samal ajal tegemine) vaieldamatult kõige suurem produktiivsuse tapja üldse.

Loe edasi →

Kui me räägime produktiivsuse tõstmisest, siis me tavaliselt räägime isiklikust efektiivsusest, keskendumisest või tarkvaradest, mis hõlbustavad millegi tegemist ja hoiavad aega kokku. Selles videos ma räägin kuidas tõsta oma produktiivsust füüsiliste esemetega oma töökeskkonnas.

Loe edasi →

ladderIkka ja jälle minu käest küsitakse: Kuidas ma saaksin oma veebilehe kaudu rohkem müügikontakte? Kuidas oma veebileht müüma panna? Vastus sellele küsimusele muidugi hõlmab palju erinevaid tahke, sõltub veebilehest ja äri valdkonnast, aga teatud sammud on universaalsed. Selles postituses vaatame 3 sammu, mis garanteeritult tõstavad iga veebilehe tulemuslikkust. Nende sammude tuum seisneb kasutajakesksuses ja suunamises.

1. Kas see on mulle?
Kui kasutaja maandub su lehele, siis teadlikult ja alateadlikult soovib kasutaja saada vastuseid järgmistele küsimustele: Kas see minule? Mis ma siin teha saan? Kuidas see mulle kasulik on? Kui pole võimalik saada vastuseid nendele küsimustele loetud sekundite jooksul, siis enamik kasutajaid kas lahkub kohe või vähemalt mingisugust kontakti loomata.

Loe edasi →

Internetiturunduse eeliseks ükskõik millise teise turundusmeediumi ees on see, et absoluutselt kõike saab mõõta. Ostad reklaami raadiosaatesse, siis mitte kellelgi pole aimu kui palju seda saadet kuulis, kui mitmed panid tähele sinu reklaami ja veel vähem kui palju tänu sellele tegutseti. Sama ajalehes, televisioonis, üritustel. Kõik numbrid, mida sulle reklaamipakkuja annab on umbkaudsed hinnangud. On välja töötatud igasuguseid investeeringu tagasitootmismõõdikuid, aga see kõik on hinnanguline. Internetis saad sa mõõta täiesti ükskõik mida 100% täpsusega. See tähendab, et internet on ainus meedium, kus sa saad täpselt sihtida oma turundustegevust ja adekvaatselt hinnata selle tõhusust.

Ma tulen turundustegevuse mõõtmise juurde hiljem tagasi, aga sel korral puudutaks oma lehe optimeerimise tõhususe mõõtmist. Kuidas teada, kui hästi mu veebileht on optimeeritud, kuidas on selle performance võrreldes teiste saitidega? Siin tulevad veebimeistrile appi erinevad tööriistad, mis aitavad tuunimist hinnata. Suurem osa neist on eriti kasulikud, kui võistelda globaalsel turul, aga aitavad igal juhul:

Loe edasi →

Canonical URL by SEO No Duplicate WordPress Plugin

Page optimized by WP Minify WordPress Plugin