Internetiturundus

Isegi kui püüame teadlikult olla väga produktiivsed, kipub ikka asi käest ära minema. Teeme hoolikalt to-do ehk tegemist vajavate tööde nimekirja, aga see ei kipu kunagi lõppevat. Vahel on probleeme motivatsiooniga, sest lõppu ei paista kuskilt. Mida siis teha, et saada iga päev rohkem tehtud?

Küsimus on eelkõige struktuuris. Oled kindlasti tähele pannud, et näiteks kodus oled lohakam ja asjad pilla-palla, aga töö juures on sul asjad paremini korras ja organiseeritud? Või vastupidi? See vahe tuleb struktuurist ja mitte üldse sinu isikust. Kõrgema produktiivsuse saavutamiseks on meil vaja luua parem struktuur.

Siin on 5 nippi efektiivse tööstruktuuri loomiseks:

1. Üks asi korraga. Kõige halvem asi üldse on see, kui kaotad fookuse ja teed paljusid asju korraga. Efektiivsuse saavutamiseks sa pead seadma piire ja üks olulisimaid piire on see, et teed vaid ühte asja korraga. Keskendud ühele tegevusele, teed seda õigesti ja liigud edasi järgmise tegevuse juurde on meetod, mida kõige edukamad inimesed on kogu aeg kasutanud.

Vähem edukate probleem pole see, et nad ei tee midagi. Sageli vastupidi – nad võtavad ette liiga palju ja püüavad neid teha korraga. Tulemuseks ei suuda nad piisavalt tähelepanu pöörata tegevustele ning ei suuda neid seetõttu lõpuni viia. Fookus!

(Vt all ka viidet postitusele, kus juttu multitaskingu negatiivsest mõjust tulemuslikkusele).

2. Vähe ja sageli. Meie mõistus töötab efektiivsemalt, kui teeme midagi vähe korraga, aga sageli. See printsiip on ka hästi levinud koolitusmaailmas. Inimesed on suutelised väheses koguses infot vastu võtma palju paremini kui suures koguses. See kehtib nii keele õppimise puhul, uute oskuste koolitamisel jne. Seega ka tegevuste puhul saavutame paremaid tulemusi, kui töötame mingi asja kallal natuke korraga, aga tihti.

Rakenda seda tehnikat nii, et tee iga suurem tegevus paljudeks väikesteks. Näiteks raamatu kirjutamisel ei oleks to-do listis mitte “raamatu kirjutamine”, vaid “sisukorra loomine”, “esimese peatüki mõtted” jne. Tõlgi iga suurem tegevus nii paljudeks väikesteks juppideks kui võimalik.

3. Pane paika ajalised limiidid. Tavajutt loomingulisuse tõstmisest räägib, et “mõtle kastist välja”, mõtle suurelt. Fakt on aga see, et mida suuremad on ette antud piirid, seda paremaid lahendusi meie mõistus välja mõtleb. Tegevuste efektiivseks tegemiseks on hea tehnika anda igale tegevusele ette konkreetne ajalimiit, mis ei ületa 1,5 tundi.

Teadlased on tõestanud, et inimene ei suuda efektiivselt keskenduda üle 1,5 tunni. Peale iga sellist tsüklit tuleks võtta 10-20 minutit pausi, kus ei tegele üldse tööasjadega. Selle aja jooksul meie aju taastub ning oled jälle valmis 1-1,5 tundi keskendunult ja efektiivselt töötama.

4. Suletud nimekirjad. Iga päev tööpäeva alustades kirjuta üles, et mida sa tänase päeva jooksul ära teed, koos ette antud ajalimiitidega. Kui see valmis, siis see nimekiri läheb lukku. Enam midagi juurde panna ei saa.

To-do nimekirjadega on suur probleem see, et tegevused ei lõpe iial otsa. See pärsib meie motivatsiooni ja me ei saa rahuldust, et nüüd saime valmis. Lahenduseks ongi see, et tehtavate tegevuste nimekiri on suletud ja kogu päeva jooksul midagi sinna lisada ei saa.

Kõik päeva jooksul esile kerkivad tegevused lükkad homsesse ja teed järgmine hommik uue nimekirja.

5. Vähenda segavaid faktoreid. Suurimaid vaenlasi efektiivsele päevale on juhuslikud vahelesegajad. Sõber saadab naljapilte, töökaaslane emailiga mingi lingi, ema helistab, tüütu kolleeg tuleb räägib uusimat klatši, Facebook tiniseb ja MSN heliseb. Teadlased on tõestanud, et kui sind mingi tegevuse ajal segatakse, siis võtab 20 minutit aega, enne kui suudad end viia tagasi sellesse keskendumisfaasi, milles olid enne segamist. Kui sind segatakse sagedamini kui 20 minuti tagant, siis ei saagi midagi tehtud.

Me ei saa välistada kõiki segavaid faktoreid, aga saame neid viia miinimumini. Pane töö ajal kinni kõik chati ja sotsvõrgustikega seotud asjad (v.a. juhul kui see on su töö), lülita välja uue maili teavituse helinad,  määra ette kindlad ajad, mil loed emaili ja palu kolleegidelt rahu.

Varem sel teemal:

• Produktiivsus, isiklik efektiivsus ja multitasking
• Isikliku energia juhtimine on võti kõrge produktiivsuseni

Millised on sinu nipid kõrgemaks produktiivsuseks?

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: ajajuhtimine, efektiivsus, enesejuhtimine, produktiivsus, to-do list, töö, tulemused, tulemuslikkus

Istud kontoris ja teed tööd. Siis loed oma e-maili. Vaatad korra Facebooki või Orkutisse sisse. Mis Twitteris toimub? Siis vaatad korra emaili jälle. Uurid oma veebistatistikat. Teed tööd. Loed emaili. Vaatad Facebooki. Uurid statistikat. Loed uudiseid. Teed tööd.

Tuleb tuttav ette? Esmapilgul võib tunduda, et mis siis sellest on. On ju vaja lõõgastuda. “See on töö kvaliteedi ja motviatsiooni jaoks,” ütleb mõni. “Pealegi – ma olen hea multitaskija”. Fakt on aga see, et kuigi meile meeldib nii mõelda (ja me isegi võime seda uskuda), siis tegelikkuses on multitasking (mitme tegevuse samal ajal tegemine) vaieldamatult kõige suurem produktiivsuse tapja üldse.

Multitasking annab meile võltshõivatuse tunde – meil on asju teha, meil kiire, järelikult oleme tähtsad ja meie tegevus loeb. David E. Meyer, psühholoogia proffessor Michigani ülikoolist väidab ka, et sagedane motivaator on veel kaastöötajatele näitamine, et kui kõvad töömehed me oleme (demonstreerides oma hõivatust) või siis endale valetamine.  “Paljud inimesed arvavad petlikult, et nad on head multitaskimises,” räägib ta. “Ainus probleem on see, et meil on vaid üks aju ja see ei tööta nii. Reaalsuses ei suuda mitte keegi teha korraga üle ühe vähegi keerukama asja“.

Edward M. Hallowell, psühholoog Hardvardist, viitab ebaproduktiivse multitaskingu sõltuvusele: mida rohkem sa emaili loed ja Twitterit jälgid, seda rohkem emaili sa loed ja Twitterit jälgid. Tema kolleeg, John Ratey kõrvutab pidevas infovoos olemist (email, Twitter, Facebook, uudised) kui dopamiini sõltuvusega – sõltlased ei saa ilma lisainfota rahulikult istuda. Tagajärjeks on produktiivsuse häving, mis läheb aja jooksul vaid hullemaks kui inimene end probleemist ei teadvusta.

Paar aastat tagasi tehtud uuringust selgus, et keskmine Ühendriikide kontoritöötaja raiskab päevas 2h tööajast emaili lugemisele ja juhusurfamisele. Seda on väga, väga palju. Meil pole seda uuritud, aga kahtlustan, et tulemused pole paremad.

Multitasking vähendab IQ-d rohkem kui kanepi suitsetamine

Lugesid õiesti. Aastal 2005 üks psühhiaater Londoni King’s Colleges viis läbi IQ teste kolmele grupile: esimene grupp ei teinud muud kui IQ testi, teine grupp luges vahetevahel ka e-maili ja vahel telefonid helisesid ruumis, kolmas grupp tõmbas end enne testi tegemist kanepist pilve. Esimene grupp sai muidugi parimad tulemused. E-posti lugejad aga skoorisid kehvemini kui pilvitajad.

Single-tasking ehk üheainsa tegevuse samaaegne tegevus on just see, mis on kõige efektiivsem. Keskendudes ühele tegevusele saame selle tehtud kõige kiiremini ja parimate tulemustega. Iga 5 minuti tagant meili lugemine on aga selge tee oma potentsiaali raiskamisele.

Sul ei ole vaja tshekkida oma emaili 10x päevas. Mis juhtuks, kui sa teeksid seda vaid 2x päevas? Saaks 2x rohkem tehtud vahepeal, muud midagi. Järgmine kord kui tuleb suur meilinduse uurimise soov peale, siis kaalu produktiivne olemist lihtsalt hõivatud olemise asemel. Või läida kanepipläru,  ka siis saad rohkem tehtud.

Kuidas teada, kas mul on probleem?

• Sul on raske end välja lülitada. Tuled töölt koju, esimese asjana pead meili lugema. Puhkusele ilma netiühenduseta minna ei saa, mõtled vaid meilindusest. Tunned, et pead kogu aeg meili jälgima ja teed seda iga 5 minuti tagant.
• Su töölaud on täis lõpetamata projekte. Pidev multitasking hävitab produktiivsuse. Tõendusmaterjal on su ümber olemas: 100 asja, mis vajad tegemist, aga mida sa ikka veel pole suutnud lõpuni viia.
• Sa ei suuda vahet teha infol ja andmetel. Sa ei filtreeri oma sissetulevat infot. Loed lõpmata koguses uudiste saite, digg.com-i, Delfit ja ei vali, mida loed.
• Sinu loomingulisus on kehv. On üldteada, et parimad ideed ja mõtted tulevad siis kui pea on prahist puhas ja on võimalus keskenduda. Kui sa ei suuda ühele teemale mõelda 10 ja enam minutit järjest (ja vahepeal on vaja emaili vaadata), siis sul on probleem.

Mis siis teha? Ei saa ju 8h jutti töötada!

Täiesti õige, see ei ole võimalik. Inimene on efektiivselt võimeline keskenduma vaid keskmiselt 1,5h jutti. Peale seda on vaja teha organiseeritud pause ca 15 minutit. Nende pauside ajal maksimaalse isikliku energia ja keskendumisvõime taastamiseks peaksid sa tegema tegevusi, mis pole absoluutselt seotud su tööga. Samuti peaksid vahetama keskonda. See tähendab, et ei loe emaili ja ei jutusta Facebookis, vaid jalutad näiteks poodi või mängid palli vmt.

Selliste pauside tegemine on ülimalt efektiivne ja tõestatud tehnika. Selle ala uurijad suutsid näiteks tennisematšides ennustada 90% tõenäosusega võitjat vaadates lihtsalt, et mida mängijad pauside ajal tegid. Sellest on detailselt juttu selles raamatus.

Teine väga abiks tehnika on kogu oma töö väikesteks tükkideks jagamine. Keskendu ühe tüki ärategemisele ja ära vahepeal tee mitte midagi muud. Siis vali järgmine tükk ja nii edasi. Töö hakkimine sel viisil teeb seda organiseeritumaks kui igikestev tööpõld ja oled enam motiveeritud tööülesannetele keskenduma.

Aga ma ei tahagi tööd teha! Mulle meeldib email rohkem.

Miks sa siis teed seda tööd. Lõpeta oma elu raiskamine ja tegele asjadega, mis sind tõeliselt huvitavad.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: efektiivsus, isiklik efektiivsus, multitasking, produktiivsus, saavutamine, tööefektiivsus, töökus

Kui me räägime produktiivsuse tõstmisest, siis me tavaliselt räägime isiklikust efektiivsusest, keskendumisest või tarkvaradest, mis hõlbustavad millegi tegemist ja hoiavad aega kokku. Selles videos ma räägin kuidas tõsta oma produktiivsust füüsiliste esemetega oma töökeskkonnas.

Videos näidatud asjad

Toon ka siin all välja nimekirja esemetest, mida demonstreerisin koos viidetega kohtadele, kust neid Eestist saada võiks.

• Herman Milleri Aeron tool (Eestist saab siit ja siit, aga tohutu vaheltkasu tahavad müüjad, välismaalt saab 2x odavamalt, aga äkki majanduslanguse tingimustes teevad alet. Seda on mõistlik ka kasutatud peast osta, toolidel on 12 aastat garantii. Mul on 2 tk, teise ostsin kasutatuna vaid $200 eest ja töötab sama hästi kui uus). Leidsin ka ühe eestikeelse postituse, kus erinevaid kontoritoole võrreldi ja nemad tunnistasid Herman Milleri Mirra võitjaks (Aeronit ei testitud). Mirra on ka märkimisväärselt taskukohasem, saadaval siit.
• täisspektrum päikesevalguse laualambid (leidsin sellise ja sellised)
• valgusteraapia kastid (valik siin ja siin)
• Flip Mino digivideokaamera, olemas nii SD kui HD versioonid (eestikeelses netiruumis leidsin vaid selle viite, Ühendriikidest saab ka seda Eestisse tellida B&H e-poest)

Milliseid vahendeid ise kasutad ja soovitad produktiivsuse tõstmiseks?

Täiendus: Siim viitab ka videole, mis räägib kuidas teatud toataimed tõstavad produktiivsust ca 20% ja pakuvad ka muid hüvesid.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: aeron, efektiivsus, herman miller, produktiivsus, täisspektrum, tootlikkus, valgusteraapia, video

Ikka ja jälle minu käest küsitakse: Kuidas ma saaksin oma veebilehe kaudu rohkem müügikontakte? Kuidas oma veebileht müüma panna? Vastus sellele küsimusele muidugi hõlmab palju erinevaid tahke, sõltub veebilehest ja äri valdkonnast, aga teatud sammud on universaalsed. Selles postituses vaatame 3 sammu, mis garanteeritult tõstavad iga veebilehe tulemuslikkust. Nende sammude tuum seisneb kasutajakesksuses ja suunamises.

1. Kas see on mulle?
Kui kasutaja maandub su lehele, siis teadlikult ja alateadlikult soovib kasutaja saada vastuseid järgmistele küsimustele: Kas see minule? Mis ma siin teha saan? Kuidas see mulle kasulik on? Kui pole võimalik saada vastuseid nendele küsimustele loetud sekundite jooksul, siis enamik kasutajaid kas lahkub kohe või vähemalt mingisugust kontakti loomata.

Üks enim levinud vigu on see, et veebilehed on ettevõttekesksed mitte kasutajakesksed. Selle asemel, et rääkida “meie oleme… “, “meie teeme…”, “oleme tegutsenud…” stiilis, pane see ringi kasutaja kasule orienteerituks: “sina saad”, “võimaldame sulle”, “saad avastada”.  Pane kogu oma ettevõtte ja veebilehe kirjeldus ringi selliselt, et iga väide su ettevõtte ja toodete kohta on kasutaja kasule sihitud. Selle asemel, et rääkida “oleme parim tegija omal alal” räägi “teeme sulle parima lahenduse” (lihtsustatult väljendades).

Su veebilehe külastajad ei hooli sinust ja su ettevõttest (vähemalt esmakokkupuutel), vaid iseendast. Iga veebisurfaja eesmärk on saada mingisugust kasu just temale, olgu selleks siis kas kasulik teave, lahendus tema probleemile või meelelahutus.

Siin on oluline ka sinu unikaalne müügipakkumine: sa pead kasutajale kommunikeerima väga kiiresti ja lühidalt kuidas on sinu ettevõtte/veebileht/teenus eriline ja ainulaadne. Näiteks kui sa müüd oma lehel naiste- ja meesteriideid, siis on ju selge, et kasutaja saab sama kaupa veel 100st erinevast poest. Uuringud näitavadki, et keskmiselt vaatab üks kasutaja 2-5 erinevat e-poodi enne kui otsustab kust osta.

Sellest tulenevalt on sinu eesmärk konkurentidest eristuda ja silma paista, olla parim millegi poolest. Näiteks minnes lehele ladu24.ee saab kasutaja kiiresti teada, et tegemist on Eesti suurima valikuga autovaruosadest. See on väga hea põhjus hoida külastaja oma lehel.

Kindlasti väldi sisutühje loosungeid stiilis “oleme parim” – keegi ei usu sellist enesekiitust.

2. Alusta kliendiga suhet

On teada, et absoluutne enamik külastajaid ei osta ühelt veebilehelt midagi esimesel külastusel. Lisaks sellele korduvkülastajad ostavad 8x rohkem kui esmakülastajad (MarketingSherpa andmetel). Kui klient on esimest korda sinu lehel, siis on sinu eesmärk alustada temaga mingisugust suhet, interaktsiooni, et saada see külastaja tagasi sinu lehele ka tulevikus.

Kui sinu tooteks on sinu teadmised (näiteks oled advokaadibüroo, koolitaja, avalike suhete nõustaja vmt), siis on üks hea võimalus anda tasuta teavet – näiteks pakud tasuta allalaadimiseks mingis formaadis nõuandeid. Seeläbi saad näidata oma teadmisi, tõsta oma mainet ning juba luua väärtust kliendi jaoks. Kui su lehel on blogi, siis võid teha oma eesmärgiks suunata kasutaja RSS voogu tellima. Ükskõik milline su ärivaldkond ka poleks, alati on sul võimalik veenda külastajat liituma sinu postiloendiga andes midagi kasulikku vastu (kasvõi teavitus sooduspakkumistest).

Kui sul on kasutaja e-posti aadress, siis saad seda kasutada suhtearenduseks.

3. Motiveeri klienti tegutsema – kohe

Ära eelda, et külastaja otsustab iseseisvalt teha just selliseid tegevusi su veebilehel, mida sa soovid. Tee oma veebilehel puust ja punaseks just see tegevus, mida külastajad peaksid tegema. Kui see on postiloendiga liitumine, siis tee see üleskutse liitumiseks hästi nähtavaks ja pane heale kohale oma veebis.

Üleskutse juurde pane kindlasti ka motiveerivat teksti, mis annaks põhjuseid selle tegemiseks. Näiteks kumb on atraktiivsem üleskutse postiloendiga liitumiseks (oletame, et tegemist on müügikoolitusi pakkuva veebilehega):

• liitu meie uudiskirjaga
• avasta müügiproffide parimad tehnikad, mis tõstavad su müügitulemusi üleöö

Üks on kuiv ja ei ütle midagi, teine on otseselt kliendi kasule orienteeritud. Ühe puhul ma näen põhjust liitumiseks, teise puhul mitte.

Korduvkülastajate ostule motiveerimiseks on parim kasutada ajalisi- või koguselisi piiranguid. Kui sa just ei müü esmatarbe kaupu, siis tõenäoliselt su potentsiaalsed kliendid ei vaja su toodet. Vajamisel ja tahtmisel on suur vahe. Kui sinu toode kuulub “tahan” kategooria alla, siis reeglina pole inimestel kiiret selle ostmisega. Sinu ülesanne on tekitada inimestes tunne, et nad peavad kiirustama. Sa saad teha seda kõige lihtsamalt aja- või koguselise defitsiidiga:

• toodet Y on vaid 4 eksemplari järel
• käimas on allahindlusperiood, mis kehtib ainult teatud kuupäevani
• jne

Oht on see, kui sa hakkad mängima ebaeetiliselt – teatad igale külastajale, et on mingi soodukas, mis kehtib veel vaid tund aega või ainult täna – aga see soodus on tegelikult saadaval 24h. Sellest nähakse läbi ja su reputatsioon kannatab. Pikemas perspektiivis sa kannatad kuna sinu usaldusväärsus langeb märkimisväärselt. Ära kunagi valeta.

Kui sul need 3 sammu on astutud, siis su veebilehe efektiivsus on kordi suurem.

Milliseid taktikaid oled sina edukalt kasutanud tulemuslikkuse tõstmiseks?

Keegi juba kommenteeris. Mida arvad sina?

Sildid: efektiivsus, müügipakkumine, optimeerimine, suhtearendus, unikaalsus, veebileht

Internetiturunduse eeliseks ükskõik millise teise turundusmeediumi ees on see, et absoluutselt kõike saab mõõta. Ostad reklaami raadiosaatesse, siis mitte kellelgi pole aimu kui palju seda saadet kuulis, kui mitmed panid tähele sinu reklaami ja veel vähem kui palju tänu sellele tegutseti. Sama ajalehes, televisioonis, üritustel. Kõik numbrid, mida sulle reklaamipakkuja annab on umbkaudsed hinnangud. On välja töötatud igasuguseid investeeringu tagasitootmismõõdikuid, aga see kõik on hinnanguline. Internetis saad sa mõõta täiesti ükskõik mida 100% täpsusega. See tähendab, et internet on ainus meedium, kus sa saad täpselt sihtida oma turundustegevust ja adekvaatselt hinnata selle tõhusust.

Ma tulen turundustegevuse mõõtmise juurde hiljem tagasi, aga sel korral puudutaks oma lehe optimeerimise tõhususe mõõtmist. Kuidas teada, kui hästi mu veebileht on optimeeritud, kuidas on selle performance võrreldes teiste saitidega? Siin tulevad veebimeistrile appi erinevad tööriistad, mis aitavad tuunimist hinnata. Suurem osa neist on eriti kasulikud, kui võistelda globaalsel turul, aga aitavad igal juhul:

• Trifecta on hiljuti välja lastud vahend, mis mõõdab su veebilehe tugevust järgmiste näitajate alusel: 1) linkide rohkus sinu veebilehe suunas 2) kui sageli sinu brändi on internetis mainitud 3) sinu lehe külastatavus. Tulemuste abil saad analüüsida, et mis vallas pead veel tööd tegema, milline on vahe tippsaitidega samas vallas ning saad jälgida oma üleüldist arengut.
• Website Grader annab su veebilehe efektiivsusele hinnangu võttes arvesse asju nagu külastatavus, otsimootoritele optimeerimine, populaarsus sotsiaalsetes järjehoidjates ja muid tehnilisi faktoreid. Tulemus annab ka lihtsustatud nõuandeid kuidas oma veebilehte paremaks teha, ja laseb sul seda võrrelda konkurentidega.
• Erinevate veebielementide optimeerimisel otsimootoritele oleks ka hea vaadata oma leht üle Meta Tag Analyzeriga (nimi on eksitav, analüüs on palju muu kohta kui vaid meta tagid).
• Yahoo Siteexplorer on parim viis uurida, kui palju sissetulevaid linke su lehele on ja siis võrrelda seda konkurentidega, kes samale võtmesõnale konkureerivad. Peale oma lehe sisestamist vali Inlinks ning avanevast menüüst vali “Except from this domain” ja “Entire site”.

Mida sina arvad? Pane kirja siin »

Sildid: efektiivsus, veebileht