Mis on ühe ettevõtte eesmärk? Koolis õpetatakse, et selleks on omanike kasumi maksimeerimine. Paljud ettevõtted lähtuvalt kindlasti sellest, aga mitte kõik. Minu meelest leidub üks parem alternatiiv – elustiiliärid. Alustame definitsioonist – Wikipedia seletab, et need on ettevõtted, mis on loodud (ja mida juhitakse) selleks, et teenida omanikele teatud suurusjärgus sissetulekut (aga mitte üle selle) ning mis lubaks elada teatud elustiili. Toon kohe paar näidet.

#1 näide

Üks sagedasemaid küsimusi, mida mult küsitakse, on just see: mida ma soovitaksin alustavale (interneti)ettevõtjale? Selles postituses tahan adresseerida kolme punkti, millele mu meelest sageli ei mõelda.

1. Edu ei tule üleöö

Minu 32-päevane reis sai edukalt lõpetatud ja peale mõnepäevast taastumist jätkan siin turundus- ja ettevõtlusteemadega. Oma reisi jooksul peatusin ma väga paljudes erinevates hostelites ja hotellides. Mõned hostelid olid megahead, mõned kesised. Millest tulenes peamine vahe? Parimad hostelid olid need, mida pidasid backpackerid (eesti keeles hea vaste puudub, “seljakotireisija” on mu meelest natuke kohmakas). Kuna nad ise olid täpselt need inimesed, kes seljakott seljas mööda maailma ringi lasevad ja on peatunud sadades hostelites, teadsid nad väga täpselt selle sihtgrupi vajadusi ja eelistusi. Olles ise osa oma sihtgrupist ning tundes seda läbi ja lõhki suutsid nad luua toote (oma hosteli), mis rahuldas vajadusi ja ületas ootusi. Mõned sellised hostelid olid nii lahedad, et inimesed, kes plaanisid peatuda paariks päevaks, jäid nädalaks või enamgi veel. See illustreeriv lugu on küsimus mille peale iga (alustav) ettevõtja peab mõtlema: kas võtta tootekeskne või kliendikeskne lähenemine?

Tootekeskne lähenemine

Minu üks hea sõber, kes soovib raamatu kirjutamisega algust teha, ent pole veel julgenud,  käis eile ühel seminaril, kus just sel teemal räägiti. Seminari läbiviija oli välja öelnud ühe mõtte, mis minu arvates sobib ka ettevõtlusega alustamisse. See lause kõlas umbes nii: iga kord kui sa räägid oma ideest kellelegi, siis sa annad sellele inimesele võimu enda üle. Kui sa räägid oma äriideest (või mis tahes ideest millegagi alustada), siis sa paned ennast haavatavasse positsiooni: sa lased ennast ja oma ideed kritiseerida inimestel, kes tõenäoliselt pole selle peale nii palju mõelnud kui sina, ei tea täpselt, milleks sa suuteline oled ja kes pole ise midagi sarnast kunagi teinud. Hirm läbikukkumise ees on loomulik, aga ära lase sellel eskaleeruda pannes oma idee välja teistele mõrvamiseks.

Kritiseerida on ju nii lihtne. Igaüks suudab mistahes idee tümaks teha, eriti need, kes pole ise mitte midagi teinud. Kui sa alustad midagi uut, mida sa pole kunagi varem teinud ja su enesekindlus on madal, siis hoia endale. Pane rattad veerema, tee asju, saavuta enesekindlust ning juba natuke küpsemas faasis on olud teised.

Inimesed pole võrdsete eeldustega. Kõik ei sobi ettevõtjaks, see on selge. Mõnel on puudu vajalik initsiatiiv ja pealehakkamise soon, mõni ei talu liiga suurt vastutust. Kas on võimalik hinnata iseennast, et kas mul on eeldusi saada heaks ettevõtjaks? Kas teatud omaduste puudumisel ei peaks ettevõtlusele mõtlemagi, vaid hoopis palgatööd edasi vehkima?

Kõigil ettevõtjatel on mingid oskused. Kes on osav suhtetelooja, kes on väga hea müügimees. Mõned näevad hästi suurt pilti, mõned suudavad luua efektiivseid süsteeme ning neid hallata. Misiganes ka kellegi tugevused poleks, need on suuremas osas arenenud läbi aja ning muutunud loomulikuks. Me kasutame oma erinevaid külgi ilma sellele mõtlemata, automaatselt ja instinktiivselt. Mida rohkem me midagi teeme, seda paremaks me sel alal saame. Ja kui me saame mingil alal väga heaks, siis paljud hakkavad pidama neid oskusi kaasasündinud anneteks. Nagu oleks tegemist teatud ala geeniusega. Kas ettevõtjaks olemine on õpitav ja arendatav, või peab olema selleks sündinud ärigeenius?