Mul on lähikuudel tulemas üks suuremat sorti väliüritus ja otsin selleks tarbeks erinevaid asju, mida rentida (telgid, valgustus, heli jne). Surfates veebis ringi olen hämmeldunud, et ca 80% vastavaid firmasid ei pane hindu välja.

Mõned võivad olla ka kaks korda odavamad kui need, mis avaldavad hindu, aga ma ei saa seda kunagi teda. Ma lihtsalt ei hakka vorme täitma ja kelleltki infot ootama, et saada teada ühe toote hinda.

Tegemist on internetiga ja aastaga 2010. Täna ma eeldan, et kõik juhtub otsekohe. Ma tahan saada vastust oma küsimusele kohe, mitte siis, kui sul on aega minuga ühendust võtta. Kui sa seda mulle hinda koheselt ei ütle, siis jääd rahast ilma. Nii lihtne see ongi.

Ma ei ole kaugeltki ainus. Ma ei ole veel kohanud inimest, kes eelistaks vorme täita ja hinda hiljem teada saada. Tarbija tahab kohe saada oma infot. Inimestele ei meeldi küsida. Ka tavapoes tahab ju inimene näha, et palju midagi maksab. Pood, kus hindu väljas pole ja kõike peab küsima, ei elaks kaua. Miks sa seda siis internetis teed?

Kui sa müüd lõpptarbijale ja su hind pole 343st faktorist sõltuv, siis pane hinnad välja. Eriti eraisikutele müües. Vastasel juhul läheb raha sinust mööda ja selle tasku, kes hinnad avaldab.

Tegin siin blogis ka küsitluse , millele vastas 240 inimest.  Tulemus: 83% inimesi lahkub su veebilehelt, kui sul hindu pole väljas. Kuhu? Konkurendi lehele, kes paneb hinnad välja.


Siin on video mu pecha kucha stiilis (20 slaidi, 20 sekundit slaidi kohta) ettekandest, mida tegin Best Internet ’09 internetiturunduse aastakonverentsil. Kohapealse SMS-hääletuse tulemusena tunnistati see päeva paremuselt teiseks ettekandeks 18 esineja seas.

Ülejäänud ettekandeid saab vaadata siit (esimene blokk) ja siit (teine blokk).

Loe edasi →

Mistahes toote hind iseenesest pole kallis ega odav. 100 000 eeku maksev auto on odav lennuki hinnaga võrreldes, aga kallis teksapükstega kõrvutades. Seda justkui elementaarset teadmist sisaldabki kontrastsuse printsiip, mille abil saad teadlikult kujundada ostja arvamust mingi toote kallidusest.

Loe edasi →

Tasuta! 17.12.2008

hugsKas sa oled kunagi midagi endale krabanud lihtsalt selle pärast, et see oli tasuta? Isegi kui sul seda tegelikult vaja ei läinud? Võtnud poest tasuta kohvipaki, aga pole ise kohvi jooja (ja kohvimasinat ka pole)? Tasuta hinna võim pole midagi uut – kõigile meeldib midagi tasuta saada. Aga kui suur selle tasuta hinna võim ikka on? Kas see on lihtsalt hind 0.- või midagi enamat? Kas “tasuta” hind paneb meid teinekord käituma ebaratsionaalselt? Kas tasuta hind võib sinu kasumit tõsta? Vaatame kohe neid küsimusi ja vastuseid lähemalt.

MIT (Massachusetts Institute of Technology), Toronto Ülikooli ja Duke Ülikooli teadurid viisid läbi rea katseid (kirjeldatud detailselt raamatus “Predictably Irrational”, Dan Ariely) , kus nad müüsid šokolaadi. Neil oli kahte sorti – Lindti trühvlid (kõrge kvaliteet) ja Hershey Kiss (tavaline, ei midagi erilist). Esimese hinnaks pandi 15 USA senti ja teise hinnaks 1 sent, igale ostjale anti vaid üks komm. Ostjad olid targad ja 73% valis välja just Lindti trühvlid. Nüüd langetati hinda 1 sendi võrra – 14 senti Lindti eest ja mitte midagi Hershey Kiss eest. Nüüd otsustasid 69% inimestest Hershey Kiss kasuks – kuigi hinnavahe vaid 1 sent!

Loe edasi →

Canonical URL by SEO No Duplicate WordPress Plugin

Page optimized by WP Minify WordPress Plugin