Paljud lükkavad edasi oma plaane uute projektide või ettevõtlusega alustamiseks, kuna neile tundub, et nad ei tea piisavalt. Mõningaid hoiab tagasi hirm läbikukkumise ees, aga suurele osale on takistavaks asjaoluks just teadmiste puudus. “Ma ei tunne turgu piisavalt!”, “ma ei tea, kuidas paberimajandus käib”, “ma ei tea, kuidas see turg käitub X aasta pärast”, “mis siis, kui juhtub see või see?”. Lihtsam oleks just kui jätkata oma turvalisel, igaval ja mitte kuhugi viival ametikohal ja teha edasi oma harjumuspäraseid, turvalisi asju.
Või siis sellest teadmatusest tulenevalt tehakse meeletult lugemist, korjatakse kokku sajad aruanded ja raportid, turutrendid ja segmendid, seadusandlused ja gurude prognoosid – mis viib juhtme kokku jooksmiseni ja tundub, et ei suuda iial seda infotulva hallata. Tulemusena on veelgi suurem hirm ja halvatus. Ja seda veel enne kui oled isegi oma varbad märjaks kastnud. Ütles ju ka William S. Burroughs, et “Sometimes paranoia’s just having all the facts” ehk mõnikord on paranoia kõikide faktide teadmine.
Tõsilugu on aga see, et sa ei peagi teadma.
Teadmatus võib olla õnnistus
Nõus, et kaalutletud risk on hea ja vajalik. Teatud kogus informatsiooni enne tegutsemist säästab sind lollidest sammudest, naiivsusest ja vigadest. Ma olen teadmiste poolt, ma ise ammutan neid pidevalt. Minu mõte on pigem see, et teadmatus ei tohiks sind tagasi hoida.
Parim viis õppida on midagi tehes. Kui sa teed midagi, siis sul on vähemalt millegi üle järele mõelda. Kui sa analüüsid n hulk nädalaid, kuid ja aastaid ette, siis see on rumal. Tünnis on väga raske ujuma õppida.
Teadmatus selle kohta, et kuidas tavaliselt asju tehakse, võib sind teha just loomingulisemaks selles vallas. Kui sul on aastaid kogemusi mingis valdkonnas, siis sul on ka arusaam, et kuidas asju tehakse. Tulles väljast uue tegijana, siis ei hoia sind need “kuidas asju tehakse” raamid kinni ja saad luua midagi vinget ning vältida samu vigu, mida kõik teised teevad.
Sa ei pea olema tunnustatud ja kuulus kunstnik selleks, et alustada kunsti müümist.
Richard Branson polnud varem aastaid töötanud muusikatööstuses enne oma plaadifirma loomist. Google loojad polnud reklaamitaustaga (kuigi Google on suurim reklaamimüüja).
Kui ma Panamas oma internetiturunduse konsultatsiooniäri lõin, siis ma olin Panamas viibinud vaid loetud nädalad. Ma ei teadnud midagi selle ärikultuurist, kuidas seal uusi suhteid luuakse või äri tehakse. Ma lihtsalt hakkasin tegema. Esimeste nädalatega sain suured kliendid nagu Air Panama ja muud taolised. Ma ei alustanud turu-uuringust ja äriplaanist, vaid tegutsemisest. Ei korraldanud intervjuusid Panama turu kohta. Hakkasin kohe müüma.
Tegutsemisele ja tegemisest õppimisele ei ole asendust. Ükski eeltöö või analüüs ei õpeta sind rohkem.
Kõike ei olegi võimalik ette teada
Valitsuse eksperdid ei tea mis juhtub 5 või 10 aasta pärast. Wall Streeti kauplejad ei näe krahhe ja maagilisi tõuse ette. Kinnisvaramulli lõhkemist ei osata täpselt ennustada. Terrorirünnakuid ei teata ette. Kui tippanalüütikud panevad mööda, siis mis sinagi siin loodad. Risk on elu paratamatu osa.
Paljud ettevõtjad räägivad, et kui nad oleks teadnud, mida ühte või teise ärisse sisenemine kõik endast kujutab, siis nad poleks neid alustanudki. Teadmatusest tuli uljus ja sellest tulemused.
Kui sinu soov on alustada internetiäriga kunagi, siis hakka kohe pihta. Muretse probleemide pärast siis, kui need tekivad.
Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?
Sildid: alustamine, ettevõtlus, ettevõtlusega alustamine, internetiäri, Internetiettevõtlus, pealehakkamine
Kohtan seda sageli – arvamust, et internet on maagiline muinasjutumaa, kus iga loll saab panna oma äri püsti ja hakata maagilistes kogustes raha teenima. Justkui niisama. Tuleb vaid teada seda õiget “nuppu”, kuhu vajutada. 
Loading ...
järgi mind Twitteris