09.06.2009 2
Ostja lollitamine naljapakkumistega
Hinnaga mängimine on vana ja sageli efektiivne viis uute klientide püüdmiseks. Paraku meie kodumaal jäävad sellised pakkumised sageli naljapakkumiste kategooriasse. Eestis oleme juba harjunud sellega, et kui on kuskil supersoodused, siis saab 5 või 10% alet (ja kahjuks ilma naljata). Kes laias maailmas ringi käinud see teab, et meil toimuv on farss. Mingisugust reaalset hinnaväärtust pakutakse harva.
Okei ma saan aru, et meil on mastaabid väiksemad ja ühe müügi pealt proovitakse võtta suuremat marginaali kui näiteks Ühendriikides (kus pea kõik asjad (tooted) on odavamad kui meil, teatud eranditega muidugi). See aga ei ole vabandus inimeste lollitamiseks ja sisutühja reklaamlubadusega klientide püüdmiseks.
Just käisin meie kodumaises otsingumootoris ja otsisin huvi pärast midagi seoses võtmesõnaga koduleht. Kargas ette bänner mis teatas, et tellides kodulehe meilt, saad 1 kuu veebimajutust tasuta. Uskumatu pakkumine eks? Makstes 10, 15 või 25k raha säästad veebimajutuse pealt 99 krooni! Üks korralik lõuna vanalinnas maksab juba rohkem.
Sellised pakkumised (millest kahjuks puudust ei ole) on justkui kuulutamine, et mina pean oma kliente lollideks. See on nende intelligentsuse solvamine. See ei ole siiras pakkumine. Siin ei ole mingisugust eesmärki pakkuda kliendile rohkem väärtust.
Mina selliste inimestega koos ei töötaks (st teenust / toodet neilt ei ostaks), sest suhtumine klientidesse on ilmekalt välja toodud: väärtuse loomine kliendile ei ole prioriteet.
Ma olen kindel, et selliste pakkumiste koostajad näiteks ise ka kaubanduskeskuses jalutades 5% alet nähes muigavad ja kommenteerivad, et vaata kus on ikka nali. Nähes kuskil pakkumist – osta auto, saad tassi kohvi kauba peale – mõtlevad, et issand jumal, aga oma pakkumisi tehes on ikka see kitsarinnaline mõtteviis.
Mulle väga meeldis, mida Vallo Roosast Elevandist kirjutas ühes kommentaaris siin blogis:
Vahel tuleb reklaamitellijale seegi üllatusena kui talt küsida, et mis sulle endale selle pakkumise juures meeldib? Või mis täpsemalt võiks selles pakkumises inimese jaoks siirast huvi tekitada? Siis ta saab alles aru, et aaa… et saadame siis sellise, mille vastu keegi võiks huvi ka tunda:D
See on ilmekas näide teatud ettevõtjate mõttemallist.
Hakka pakkuma väärtust. Pane end kliendi olukorda. Pane klient esikohale. Iga kampaania ja reklaamkatse juures küsi endalt, et mis moodi saaksime selle kampaania läbi kõige enam aidata, kasulikud olla, väärtust luua.
Tee nii pikka aega jutti ja sind hakatakse tundma kui ettevõtet, kes seisab kliendi huvide eest ja tahab siiralt aidata.
Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Vaatad telekast oma lemmikseriaali. Iga teatud minutite tagant tuleb vahelesegav reklaamijada, mis sind üldse ei huvita, nii et pead põgenema kööki või vannituppa. Loed Delfist artiklit, aga enne kui saad selle kallale asudagi, hüppab näkku suur bänner ning pead kulutama mitu sekundit, enne kui leiad koha, kust seda kinni toppida. Ja nii edasi. Kõik me puutume kokku vahelesegamisturundusega, ja paljud meist vihkavad seda. Vahel kandub viha sellist tüüpi reklaamide vastu üle ka reklaamitavale tootele või ettevõttele. See vist on pisut vastupidine reklaamiostjate eesmärkidele.. ja üldsegi Eesti kuulsaim raha maha viskamise koht ongi vist Delfis reklaami ostmine. Miks? Sest selline vaheletrügimisreklaam on oma aja ära elanud. Kui sul pole EMT ja Swedpanki stiilis kvadriljon krooni massireklaamile kulutamiseks, siis hoia eemale.
järgi mind Twitteris