Internetiturundus

Hinnaga mängimine on vana ja sageli efektiivne viis uute klientide püüdmiseks. Paraku meie kodumaal jäävad sellised pakkumised sageli naljapakkumiste kategooriasse. Eestis oleme juba harjunud sellega, et kui on kuskil supersoodused, siis saab 5 või 10% alet (ja kahjuks ilma naljata). Kes laias maailmas ringi käinud see teab, et meil toimuv on farss. Mingisugust reaalset hinnaväärtust pakutakse harva.

Okei ma saan aru, et meil on mastaabid väiksemad ja ühe müügi pealt proovitakse võtta suuremat marginaali kui näiteks Ühendriikides (kus pea kõik asjad (tooted) on odavamad kui meil, teatud eranditega muidugi). See aga ei ole vabandus inimeste lollitamiseks ja sisutühja reklaamlubadusega klientide püüdmiseks.

Just käisin meie kodumaises otsingumootoris ja otsisin huvi pärast midagi seoses võtmesõnaga koduleht. Kargas ette bänner mis teatas, et tellides kodulehe meilt, saad 1 kuu veebimajutust tasuta. Uskumatu pakkumine eks? Makstes 10, 15 või 25k raha säästad veebimajutuse pealt 99 krooni! Üks korralik lõuna vanalinnas maksab juba rohkem.

Sellised pakkumised (millest kahjuks puudust ei ole) on justkui kuulutamine, et mina pean oma kliente lollideks. See on nende intelligentsuse solvamine. See ei ole siiras pakkumine. Siin ei ole mingisugust eesmärki pakkuda kliendile rohkem väärtust.

Mina selliste inimestega koos ei töötaks (st teenust / toodet neilt ei ostaks), sest suhtumine klientidesse on ilmekalt välja toodud: väärtuse loomine kliendile ei ole prioriteet.

Ma olen kindel, et selliste pakkumiste koostajad näiteks ise ka kaubanduskeskuses jalutades 5% alet nähes muigavad ja kommenteerivad, et vaata kus on ikka nali. Nähes kuskil pakkumist – osta auto, saad tassi kohvi kauba peale – mõtlevad, et issand jumal, aga oma pakkumisi tehes on ikka see kitsarinnaline mõtteviis.

Mulle väga meeldis, mida Vallo Roosast Elevandist kirjutas ühes kommentaaris siin blogis:

Vahel tuleb reklaamitellijale seegi üllatusena kui talt küsida, et mis sulle endale selle pakkumise juures meeldib? Või mis täpsemalt võiks selles pakkumises inimese jaoks siirast huvi tekitada? Siis ta saab alles aru, et aaa… et saadame siis sellise, mille vastu keegi võiks huvi ka tunda:D

See on ilmekas näide teatud ettevõtjate mõttemallist.

Hakka pakkuma väärtust. Pane end kliendi olukorda. Pane klient esikohale. Iga kampaania ja reklaamkatse juures küsi endalt, et mis moodi saaksime selle kampaania läbi kõige enam aidata, kasulikud olla, väärtust luua.

Tee nii pikka aega jutti ja sind hakatakse tundma kui ettevõtet, kes seisab kliendi huvide eest ja tahab siiralt aidata.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: ale, internetireklaam, naljapakkumine, pettus, reklaam, soodus, sooduspakkumine, tüng, väärtus

Loetud päevad tagasi käis tuntud turundusguru oma blogis välja järgmise ennustuse: Aastaks 2011 tuleb 90% sinu müügist läbi suusõna leviku või digitaalse promo.

Kas sa oled selleks valmis? Kuidas sa muudad täna oma tegemisi, et olla valmis? Kas sinu toode/teenus/firma on millegi poolest nii eriline, et inimesed selle ise jutu sees üles võtavad? Kas tunned end digitaalses maailmas niivõrd kodus, et suudad ka seal edukalt turundada?

Mõtteainet meile kõigile. Tik-tak.

Keegi juba kommenteeris. Mida arvad sina?

Sildid: 2011, digitaalne promo, internetireklaam, kõmuturundus, suusõna levitamine

Vaatad telekast oma lemmikseriaali. Iga teatud minutite tagant tuleb vahelesegav reklaamijada, mis sind üldse ei huvita, nii et pead põgenema kööki või vannituppa. Loed Delfist artiklit, aga enne kui saad selle kallale asudagi, hüppab näkku suur bänner ning pead kulutama mitu sekundit, enne kui leiad koha, kust seda kinni toppida. Ja nii edasi. Kõik me puutume kokku vahelesegamisturundusega, ja paljud meist vihkavad seda. Vahel kandub viha sellist tüüpi reklaamide vastu üle ka reklaamitavale tootele või ettevõttele. See vist on pisut vastupidine reklaamiostjate eesmärkidele.. ja üldsegi Eesti kuulsaim raha maha viskamise koht ongi vist Delfis reklaami ostmine. Miks? Sest selline vaheletrügimisreklaam on oma aja ära elanud. Kui sul pole EMT ja Swedpanki stiilis kvadriljon krooni massireklaamile kulutamiseks, siis hoia eemale.

IAB ja teised otsivad lahendusi internetireklaami “parandamiseks”, panemata olulist tähelepanu millelegi väga olulisele. Reklaamispämmi ja teistele ootamatult selga lendamise asemel peaks reklaam (selle üldises mõistes, toodetele ja teenustele tähelepanu juhtimine) alustama ja arendama vestlusi, looma kogukonda ja pakkuma väärtust.

Reklaam on ka omamoodi mõõdupuu, et kui palju ettevõte oma kliendist siiralt hoolib (vs kui palju puhtalt oma rahakoti pärast). Mis hoolimisest me saame rääkida kui kliendiga suhete loomise ja väärtuse pakkumise asemel (veel enne kui asi üldse rahani jõuab!) hüpatakse selga ja visatakse bänneriga karjudes “osta mu kraami”. See on lihtsama vastupanu teed minemine. Suhete loomine on ju aeganõudev tegevus, väärtust pakkumine enne raha küsimist pole ju (otsekohe) kasumlik.. palju lihtsam on visata oma eelarves sisalduv reklaamisumma bänneritesse, masspostitusse ja muudesse kanalitesse ning oodata kuni keegi ostab.

Mis moodi reklaami läbi väärtust luua ja hoolimist näidata? Võimalusi on lugematul hulgal. Populaarsemaid viise on blogimine, seda eriti, kui sa müüd ekspertiisi. Kuidas ma tean, et sa oled oma ala tegija, kui sa ei tee suud lahti ja ei räägi? Blogimine on ka äärmiselt efektiivne viis usalduse tõstmiseks. Näiteks inimene, kes ei tee vahet megapikselil ja megabaidil, see saab väärt infot Photopointi blogist ning kui tekib vajadus uus kaamera soetada, siis tõenäoliselt ostab ta selle just sealt, sest usaldab neid ja on neilt palju kasulikku nõu saanud. Digitarga lugeja võib eelistada arvutivärgi ostmist just Elioni poodidest, kuna saab sealt head nõu.

Admiral Markets organiseerib tasuta seminare valuutaturgude toimimisest ja nende kasutamisest – pakkudes informatsiooni ja harides osalejaid ning muidugi lõppeesmärk on kasutada nende platvormi selle tegemiseks. Sama teeb LHV sageli investeerimisseminaridega. See on ka kõik reklaam, aga enne seda kui küsitakse ostu, pakutakse mingit väärtust juba ette ära (ja ostmiskohustust pole).

Facebook ja Twitter on põhimõtteliselt sama teema. Kui Priit Dreamgrowst hõikab maha viite mingile kasulikule artiklile, siis see töötab ka kui reklaam, aga see pole pähe määrimine. See loob huvilistele väärtust ja tõstab usaldust.

Sellist laadi sisu ja infoga klientide võitmine ei ole üleöö rikkaks strateegia, aga toob pikas perspektiivis palju rohkem tagasi. Kujuta oma suhet potentsiaalse kliendiga kui pangakontot. Iga kord, kui sa lisad prospektile mingit väärtust, siis sa justkui paneks kontole raha juurde. Iga kord kui sa küsid müüki või muul moel tülitad inimest, on see justkui pangakontolt raha väljavõtmine. Sinu ülesanne on hoolitseda selle eest, et kontol oleks palju raha, et kui on aeg väljavõtmise juures, siis seal ka on, mida võtta. Ning kindlasti vaata, et su konto miinustesse ei läheks.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: internetireklaam, reklaam, sisu, turundus, vahelesegamisturundus

Paljud on küsinud mu käest, kuidas müüa reklaami kodulehel? Enamike puhul on see vale küsimus, mida küsida. Küsida tuleks hoopis, et miks peaks keegi tahtma minu kodulehel reklaamida? Keegi ei reklaami selleks, et raha maha visata. Reklaamitakse ikka selleks, et oma kasumit tõsta, et luua sidet potentsiaalsete uute klientidega. Mida rohkem inimesi seda reklaami näeb, seda suurem potentsiaalne kasu reklaamist. Samas pole kvantiteet esmastähtis, olulisem on kvaliteet ehk “kes”. Auditeerimisfirma võib ju küll Kroonikas end reklaamida, millel suur hulk lugejaid, ent Äripäev on otstarbekam kuna seda loevad inimesed, kes nende teenuseid vajavad.

Internetikasutajate hulk Eestis on ületanud 65% ning üha rohkem inimesi harjub ka internetis oste tegema (viimastel andmetel  on 55% elanikest on internetis oste sooritanud), või siis tehakse vähemalt ostuotsus internetis leiduva info põhjal. Sellest tulenevalt on internetis reklaamimine üha ahvatlevam, sest potentsiaalseid silmapaare on palju.

Ühe keskmise reklaamiandja jaoks on kõige tähtsamad näitajad järgmised:

• unikaalsete külastajate arv (kuus)
• kontaktide arv (pageviews) ehk mitu korda reklaami kuvatakse
• kes külastavad su kodulehte (sugu, vanus, amet, sissetulek, huvid jmt näitajad)
• kui kaua kestab keskmine külastus

Kohti, kus reklaamiraha raisata saaks on liiga palju. Seega reklaamiandja valib hoolega, kuhu oma raha panna ja mõtleb, kus kohast tema reklaamiraha end kõige paremini tagasi teeniks.

Kui sinu lehel läib kuus 2000 inimest, kellest enamik alla 18 aastased, siis ei ole mõtet kinnisvarafirmadel seal reklaamida, sest see pole sihtgrupp, kes nende teenuseid ostaks. Mis kasu on reklaamimisest veebilehel, kus tuhanded külastajad veedavad tunde, aga kedagi neist ei huvita see, mida sa müüd? Pane end potentsiaalse reklaamija olukorda ja mõtle, mis (ja kas üldse) kasu nad sinu lehel reklaamimisest saavad.

Kui soovid teenida raha reklaami müügiga, siis enne potentsiaalsete reklaamiandjate leidmist keskendu järgmisele:

• Külastuste tõstmine. Üks vähegi arvestatav leht võiks saada vähemalt üle 10 000 unikaalse külastuse kuus, soovitavalt palju enam. Alla selle võid taskuraha teenida AdSense või Klikivabriku abil. Külastusnumbreid bluffida pole mõtet, sellega hävitad oma reputatsiooni. Iga vähegi teadlikum reklaamitellija soovib nagunii sinu veebilehe auditeeritud külastusstatistikat (registreeri end näiteks TNS Metrix või GMetrix lehel) ja ilma selleta ei võta sind jutule.
• Vali oma lehele kindel nish. Mida fokusseeritum on sinu veebiliiklus, seda atraktiivsem sa oled mingile reklaamiandjate grupile. Näiteks perekool.ee on atraktiivne reklaamikeskkond ettevõtetele, kes müüvad tooteid noortele peredele ja emadele ja kalale.ee kalastustarvete müüjale. Mida konkreetsemalt sa suudad ära näidata oma külastajate demograafilised (sugu, vanus jmt) ja psühhograafilised (huvid, väärtused jne) andmed, seda atraktiivsem sa reklaamiandjale oled. Nemad just otsivadki kohta, kus nende potentsiaalsed kliendid ringi liiguvad. Külastajate andmete kogumiseks on lihtsaim võimalus luua ainult-liikmetele sektsioon, kus registreerimisel küsid teatud andmeid või teed liikmeküsitlusi.

Kui sellega on kõik korras ja sinu lehel käib tuhandeid kindlast teemast huvitatud inimesi, siis võta aga ette nimekiri ettevõtetest, kes pakuvad tooteid sinu veebilehe auditooriumile ja teavita neid reklaamivõimalusest.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: internetireklaam, reklaam