Internetiturundus

Kõige keerulisem ja aeganõudvam osa otsimootoritele optimeerise juures on sissetulevate viidete (backlinks) saamine. Kui Eesti internetiruumis piisab (madala konkurentsi tõttu) sageli ka korralikust sisu ja koodi optimeerimisest, siis globaalsel turul konkureerimisel on vaja ka väga suures koguses viiteid.

Sissetulevate viidete saamiseks on efektiivseim ja jätkusuutlikeim strateegia vinge ja väljapaistva sisu või toote/teenuse pakkumine, millele surfajad vabatahtlikult (ja rõõmuga) ise viitavad. See on muidugi oluliselt keerulisem kui mingi keskpärase asja üles panemine, aga toob oluliselt rohkem tagasi (unikaalne toode + suur väärtus ongi ainus võitev kombinatsioon). Keskpärase tootega jääb sinu ainsaks võimaluseks ise neid viiteid käsitsi vorpida (või kasutada vastavat teenust või tarkvara).

Üks viimasel ajal levinud viise käsitsi vastavate viidete loomiseks on sotsiaalse meedia väljaannete kasutamine. Idee on see, et otsid üles sotsiaalsete järjehoidjate (social bookmarking) need lehed, mis pakuvad do-follow viited (ehk mis siis PageRanki edastavad). Selliseid nimekirju leiad Google kaudu sadu, näiteks nagu see. Lisad oma viite igasse sellisesse lehte ja ongi uued viited lisaks.

Kuigi see on tõsi, on see väga piiratud lähenemine. Do-follow saitidega on veel see teema, et paljud neist annavad otseviite vaid sel juhul, kui sinu sisestatud uudis/artikkel muutub populaarseks ja saavutab koha esilehel. Tõeline kasu sotsiaalse meedia kasutamises ei ole mitte otseviidete saamine, vaid tähelepanu juhtimine oma veebilehele. Kui veebileht on tasemel, kasulik ja mürast välja paistev, siis jääb küsimus, et kuidas sõna levitada. Suusõna levik võtab aega ja sotsiaalne meedia on suurepärane viis seda protsessi kiirendada.

Kui sa nt lisad sotsiaalse meedia väljaannetesse viite oma mingile artiklile, siis kui see on tõeliselt hea, inimesed viitavad sellele oma blogides, artiklites jne. Nii saad ühe viite asemel (mis tuleb otse järjehoidja lehelt) palju viiteid. Ja see on ka põhjus, miks sa ei pea end limiteerima do-follow viidetega – sinu peamine mõte peaks olema hoopis väärt sisule tähelepanu juhtimine, millele siis lugejad otse viitavad.

Kui su veebileht ei ole midagi erilist ning lugejale väärtust ei loo, siis muidugi enne kui asud tegelema sotsiaalse meediaga, pead üle vaatama oma veebistrateegia.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: lingid, link, otsimootorid, sotsiaalne meedia, sotsiaalsed järjehoidjad, viited

Kes otsimootoritele optimeerimist tunneb, see ka teab, et iga viitega (v.a. no-follow märgistusega) antakse edasi “lingijõudu” ehk PageRanki. Mis võib aga paljudele olla uudiseks on see, et kõik viited ei ole võrdsed. Nimelt kui otsimootori robot (spider) satub mingile suvalisele veebilehele, siis ta annab enim lingimahla edasi selle viitega, mis tuleb html koodis esimesena. Sellele peaks pöörama rohkem tähelepanu kui algul võib tunduda.

Lingimahla antakse edasi nii oma veebilehe siseselt (mingile alamlehele) kui ka väljaspoole võrdselt – mingit vahet siin ei ole. Seega näiteks kui sinu veebi avalehe (millel on reeglina kõrgeim PageRank, kuna sellele on enim sissetulevaid viiteid) esimene link on “kontakt”, siis saab just see viide enim lingijõdu. Ei pea vist lisama, et see on raiskamine ja võimaluse käest laskmine. 

Sinu eesmärk peaks olema see, et esimene viide on mingi osa sinu lehest, millele sa soovid enim külastajaid saata (mille positsiooni otsimootorites soovid enim tõsta). Oluline on siin ka see, et sa kasutad õiget ankruteksti (viite tekstiks on märksõna, millele soovid seda lehte optimeerida). Näiteks kui su esimene viide on “kontakt”, siis selle ankrutekstiga sa ei saavuta midagi. Keegi ei otsi sinu tooteid/teenuseid sõnaga “kontakt”.

Kuidas seda võiks korralikult teha? Näide: treeningprogrammi Firm Butt Exercises veebi esimene viide on Butt Workout. Viidataval lehel asub treeningtoote müügileht, mida soovitakse otsimootorites kõrgele kohale saada. 

Mis siis kui esimene viide avalehel on avalehele endale? See on täiesti okei, aga kasuta õiget ankruteksti, mis aitab sul oma avalehte paremini positsioneerida selle märksõna peale. Näiteks kui viide avalehelt ongi “avaleht”, siis see on võimalust käest laskmine. Antud blogi esimene viide on samuti avalehele endale, aga see on ankrutekstiga “internetiturundus”. 

Paljud veebimeistrid saadavad lingimahla sisemistele lehtedele jaluse (footer) kaudu, pannes rea viiteid sinna sisse. Arvesta, et need viited seal edastavad vähem lingijõudu kui lehe ülemised viited. Seega kasutades mingisugust navigatsiooni päises, siis vali hoolega, et milliseid ankrutekste sa seal kasutad ning kuhu sa viitad. Väidetavalt ei päästa olukorda ka mõttetutele linkidele nofollow lisamine.

Ja nüüd oma esimesi linke ümber seadma!

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: link, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, otsimootoriturundus, viide

Hiljuti oli internetiturunduse kursuse foorumis arutelu selle üle, et mida see PageRank siiski teeb ja kuidas see mõjutab veebilehe positsiooni otsingu tulemustes. Kuna esines eksiarvamusi, siis igaks juhuks lahkan seda teemat ka siin. Neile, kes ei tea PageRankist kuigi palju, natuke selgitust. Google PageRank on veebilehtede omavahelise viidete analüüsi algoritm, mis annab mingi arvulise väärtuse igale veebilehele eesmärgiga mõõta selle suhtelist tähtsust (kogu interneti mastaabis). Google PageRank autoriteetsusindikaator võib siis olla vahemikus 0 kuni 10 (või siis üldse ilma rankita). Iga astme vahe on suurem kui eelmise astme, st vahe 1 ja 2 vahel on väiksem kui 2 ja 3 vahel. Google ise räägib PageRankist kui interneti demokraatia väljundist – viitamine mingile veebilehele on justkui oma hääle andmine selle veebilehe headuse kasuks. Mida enam viiteid (linke) mingi veebilehe suunas on, seda enam inimesi on “hääletanud” selle veebilehe poolt ja seega on see veebileht millegi poolest hea. Mida enam “hääli” (viiteid) mingi veebileht saab, seda kõrgema koha (kui kõik muud asjad võrdsed) see Google otsingu tulemustes saab.  Mida kõrgem on ka mingi veebilehe PageRank, seda rohkem kasu sellelt lehelt tulev viide mingile muule veebilehele avaldab.

Nüüd aga müütide juurde. Esiteks pole see PageRank, mida näete Google Toolbaril või PageRank Checkeri abil, mitte midagi muud kui vaid üks näitaja, mis iseenesest ei mõjuta midagi. Loeb tõeline PageRank – täpne numbriline väärtus (mis pole 0st 10ni, vaid 0 ja 1 vahel), mida Google arvutab kokku kõikide sissetulevate viidete najal, aga seda ei avaldata kuskil. Lisaks sellele on ka see arv vaid üks väga paljudest faktoritest, mis mõjutab veebilehe positsiooni mingis suvalises otsingus.

Müüt #1: PageRank mõjutab veebilehe positsiooni otsingutulemustes
Vale. PageRank iseenesest ei mõjuta mitte midagi. Tõsi, et sissetulevate viidete arv on suure tähtsusega ja loeb palju, aga mitte PR number. Iga suvalise otsingu puhul võib PR0 leht saada parema positsiooni kui PR9 leht. Mingi veebilehe positsiooni otsingutulemustes määrab tervik – kuidas kõik arvesse minevad elemendid koos toimivad.

Turundaja eesmärk peab olema suurendada sissetulevate viidete arvu ja hoolitsema sisu/koodi optimeerimise eest, PageRankile kui sellisele pole mõtet tähelepanu pöörata.

Müüt #2: Veebilehel peab olema vähemalt PageRank 4, et Google selle lehti kiiresti indekseeriks.
Vale. Esiteks PR4 pole mingi maagiline piirarv ja teiseks indekseerib Google täpselt sama kiiresti ka madalama PRiga lehti. Näiteks Terviseblogi PR on hetkel 2, aga iga uus blogipostitus on Google poolt indekseeritud mõne minuti jooksul peale avaldamist.

Müüt #3: PageRank muutub harva
Tõsi, et see PageRank, mida me näha saame, muutub mõned korrad aastas, aga tegelik “kulisside tagune” PR aga on pidevas liikumises. Selle aja peale kui sina näed PageRanki muutust, on päris muudatused positsioonides juba ammu toimunud.

Kuskil pole ka kinnitust,  et toolbari peale nähtav PR üldse “päris” PRiga lähedane arv on.. meil pole teada kuidas Google ümardab, kui suure viivitusega meile kuvatavat numbrid näidatakse võrreldes päris indeksiga jne. Alates 2004 aastast lõpetas Google nende sünkroniseerimise ära häkerdamise ja sohi tõttu.

Parafraseerides hiljutist ateistide kampaaniat, lõpeta PageRanki pärast muretsemine ja naudi elu.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: google, google pagerank, müüt, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, pagerank, seo

Google kirjutab oma blogis, kuidas nende User Experience Research meeskond uurib pidevalt, et kuidas inimesed nende otsingumootorit kasutavad. Mis järjekorras inimesed tulemusi vaatavad? Kas esimesena vaadatakse rasvases kirjas teksti, või neid, mis sisaldavad otsitud märksõnu? Kui inimestelt küsida, et mida nad esimesena vaatavad, siis vastata sellele on keeruline. Seetõttu vastavad eyetracking uuringud annavad hindamatut informatsiooni. Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis inimesed vaatavad otsingutulemustes tulemusi järjekorras: alustavad esimesest ja liiguvad järjest alla. Inimesed klikivad esimesel tulemusel, mis neile tundub, et sisaldab otsitavat infot. Sobiva mitteleidmisel muudavad nad päringut. Esimesed kaks otsitulemust saavad lõviosa tähelepanust ja enamasti sisaldavad ka juba otsitut. Seega kui sind pole esimese kahe otsitulemuse seas, siis pole suurt vahet, kas oled 5ndal või 105ndal positsioonil (kõik oleneb konkreetsest päringust muidugi).

Vaata ka seda videot, kus on jälgitud ühe konkreetse katsealuse silmade liikumist otsingutulemusi uurides. Testi subjekt otsis infot “kuidas teha lipsusõlme”:

Terviklikku teksti saad lugeda siit. Ma olen varem eyetrackingu kohta kirjutanud ka siin.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: eyetracking, google, otsimootorid

Enne pühade saabumist tahan anda sulle kolm kiiret nõuannet kuidas saad väga lihtsalt oma blogi külastatavust tõsta otsimootoritest. Seda siis WordPressi näitel, aga põhimõtted kehtivad igal platvormil.

1. Optimeeritud veebiaadressid
Esimese triki iva peitub selles, et Google armastab ilusaid veebiaadresse, mis sisaldavad märksõnasid.

Kui kirjutad oma blogipostituse teemal “siiami kassid”, siis Google annab su blogipostitusele hoopis parema positsiooni otsingutulemustes (fraasile “siiami kassid”) kui postituse aadress sisaldab neid märksõnu: www.blog.ee/siiami-kassid

Vaikimisi seadistus WordPressis on selline, et blogipostituste aadressid kuvatakse kujul www.blog.ee/?p=353. Selline aadressikuju ei anna aga mitte mingisugust vihjet selle kohta, et mis selle postituse sisu on. Lihtsale ümberseadistusega WordPressis saad aga viia kõik oma postituste aadressid “ilusale” kujule. Mine admin paneeli sisse ja otsi üles valik Settings:

Optionsi all on valik nimega “Permalinks”. Seal vali vaikimisi seadistuse asemel custom ja sisesta: /%postname%/

See paneb kõik su postituste URLid /?p=xx asemel /see-on-postituse-pealkiri formaati, mida otsimootorid armastavad. See soovitatud custom seadistus on ka parem kui WordPressi poolt pakutud teised valikud, kuna Google peab olulisemaks veebilehti, mis on vähemate kaldkriipsude taga. See tähendab, et nt postitus aadressga www.blog.ee/siiami-kassid on Google jaoks olulisem kui www.blog.ee/artiklid/11/22/siiami-kassid

2. Sildid (tags)

Kindlasti oled tähele pannud, et paljud blogid kasutavad silte ehk tage oma postitustes. Miks, sa küsid? Kuigi mõne meelest võib see olla lihtsalt vahva, see on ka äärmiselt hea viis tõsta oma blogi külastatavust. Konks seisneb selles, et IGA lisandunud silt on juskui uus lehekülg sinu blogis, mida saab Googlest otsingu abil leida.

Näide: otsi Googlest fraasi aktiivne eluviis – vähemalt selle postituse kirjutamise ajal on kõige esimene tulemus Googles just üks sildileht Terviseblogis.

Seega mida rohkem silte su blogis kokku on, seda rohkem erinevaid sõnu, mida otsides keegi sinu blogile võib sattuda. Niisiis hoolitse selle eest, et igal su postitusel oleks hulganisti silte.

Oled kindlasti näinud ka paljudes blogides (sh ka siin) sildipilve (tag cloud) – see on otseselt sellega seotud ja mõeldud eelkõige otsimootoritele, mis siis saavad kenasti erinevaid sildilehti leida ja indekseerida (ning otseviide siltidele lehe avalehelt annab neile jällegi Google jaoks suuremad tähtsust).

3. Kategooriad

Blogipostituste kategooriad: täpselt sama teema. Lisaks sellele, et sa saad oma postitusi organiseerida mingitesse teemadesse, on iga kategooria erinev leht su blogis.

Seega mitmete kategooriate olemasolu on väga kasulik. Eriti hea kui su kategooriate nimetusted on mingid märksõnad, mida internetist otsitakse ka.

4. Boonusnõuanded

Kui su blogi on suunatud Eesti lugejale, siis muidugi peaksid selle registreerima ka blog.tr.ee-s ja tegema kindlaks, kas su blogi on ka neti.ee kataloogis sees. Nimelt neti.ee annab su blogile (ja igale selle postitusele) oluliselt parema positsiooni otsingutulemustes kui see on lisatud ka nende kataloogi. See ei juhtu iseenesest ja pead seda tegema käsitsi. Näiteks peale seda kui see blogi siin sai kaasatud Neti kataloogi, tõusis neti.ee kaudu sissetulev otsinguliiklus 5 korda.

Soovitan sul ka lugeda artiklit selle kohta, kuidas iga oma blogipostitust Googles jt otsimootorites kõrgemale kohale saada.

WordPress 2.7 eestikeelse versiooni saad omale siit.

Häid pühi kõigile!

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: ajaveeb, blogi, google, kategooriad, külastatavus, neti, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, sildid, wordpress