Internetiturundus

Kes otsimootoritele optimeerimist tunneb, see ka teab, et iga viitega (v.a. no-follow märgistusega) antakse edasi “lingijõudu” ehk PageRanki. Mis võib aga paljudele olla uudiseks on see, et kõik viited ei ole võrdsed. Nimelt kui otsimootori robot (spider) satub mingile suvalisele veebilehele, siis ta annab enim lingimahla edasi selle viitega, mis tuleb html koodis esimesena. Sellele peaks pöörama rohkem tähelepanu kui algul võib tunduda.

Lingimahla antakse edasi nii oma veebilehe siseselt (mingile alamlehele) kui ka väljaspoole võrdselt – mingit vahet siin ei ole. Seega näiteks kui sinu veebi avalehe (millel on reeglina kõrgeim PageRank, kuna sellele on enim sissetulevaid viiteid) esimene link on “kontakt”, siis saab just see viide enim lingijõdu. Ei pea vist lisama, et see on raiskamine ja võimaluse käest laskmine. 

Sinu eesmärk peaks olema see, et esimene viide on mingi osa sinu lehest, millele sa soovid enim külastajaid saata (mille positsiooni otsimootorites soovid enim tõsta). Oluline on siin ka see, et sa kasutad õiget ankruteksti (viite tekstiks on märksõna, millele soovid seda lehte optimeerida). Näiteks kui su esimene viide on “kontakt”, siis selle ankrutekstiga sa ei saavuta midagi. Keegi ei otsi sinu tooteid/teenuseid sõnaga “kontakt”.

Kuidas seda võiks korralikult teha? Näide: treeningprogrammi Firm Butt Exercises veebi esimene viide on Butt Workout. Viidataval lehel asub treeningtoote müügileht, mida soovitakse otsimootorites kõrgele kohale saada. 

Mis siis kui esimene viide avalehel on avalehele endale? See on täiesti okei, aga kasuta õiget ankruteksti, mis aitab sul oma avalehte paremini positsioneerida selle märksõna peale. Näiteks kui viide avalehelt ongi “avaleht”, siis see on võimalust käest laskmine. Antud blogi esimene viide on samuti avalehele endale, aga see on ankrutekstiga “internetiturundus”. 

Paljud veebimeistrid saadavad lingimahla sisemistele lehtedele jaluse (footer) kaudu, pannes rea viiteid sinna sisse. Arvesta, et need viited seal edastavad vähem lingijõudu kui lehe ülemised viited. Seega kasutades mingisugust navigatsiooni päises, siis vali hoolega, et milliseid ankrutekste sa seal kasutad ning kuhu sa viitad. Väidetavalt ei päästa olukorda ka mõttetutele linkidele nofollow lisamine.

Ja nüüd oma esimesi linke ümber seadma!

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: link, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, otsimootoriturundus, viide

Siin ja seal räägitakse sellest, et Eesti ettevõtted peaks rohkem eksportima ja kasutama interneti võimalusi, aga vahel jääb puudu spetsiifikast. Ilmselgelt on nii teenuste kui toodete eksportimine hea mõte, sest meie turg on nii väike. Mis moodi see võiks siis välja näha? Selles postituses vaatame seda otsimootoriturunduse näitel.

Orgaaniline otsing

Orgaaniline otsing ehk siis Google (ja teiste otsimootorite) otsingutulemustes kõrge koha saavutamine (vähemalt top5 seas figureerimine). Kui sa toodad kontrimööblit ning Googles võtmesõna “kontorimööbel” peale tuleb sinu veebileht esimesena välja, ongi pool võitu käes. Uuringud näitavad selgelt, et esimesed 2-3 veebi otsitulemustes saavad lõviosa külastustest. Nii leiavad sind ise üles need, kellel on sinu tooteid just vaja ja juba teevad samme nende toodete leidmiseks. Oluliselt lihtsam on müüa kellelegi, kes on ise tuvastanud, et tal on vajadus ning juba teeb samme selle vajaduse rahuldamiseks. Sinu ülesandeks jääb (peale hästi müüva veebilehe loomise) siis head müügitööd teha.

Sinu parim võimalus on esmalt identifitseerida sihtturud (riigid, linnad jne) ning siis optimeerida oma vastavas keeles veebileht vastava keele märksõnadele (olgu selleks siis rootsi, itaalia või portugali keel). Paljudes keeltes (v.a. inglise keel) pole konkurents veel nii suur, et on võimalik mõistliku aja jooksul (6-12 kuud) soovitud märksõnade peale saada magus positsioon.

Inglise keelsel turul on loomulikult mingi vastava märksõnaga päris esimeste hulka saamine suur ettevõtmine, mis nõuab omajagu ressursse (aega ja raha). Kui alustada alles nüüd, siis magusamate märksõnade puhul võib see olla ka üliraske kui mitte võimatu. Sellest kirjutas ka hiljuti Seth Godin. Mis siis sel puhul teha?

Alternatiiv on muidugi see, et sa integreerid turunduse põhilise osa oma tootesse – pakud unikaalset toodet, mis lisab tarbijale väga palju väärtust. Sa pead olema erinev, eriline, väärt jututeemaks olemist. Kui sinu ja su konkurentide vahel pole erilist vahet, siis sa konkureerid alati hinnaga. Loo endale selline bränd, mis on tõeliselt cool ja hakka potentsiaalsete klientidega juba enne ostu sooritamist suhteid looma. Internet annab selleks piiramatult võimalusi (alustades näiteks mailiturundusest).

Kuidas otsimootoritele optimeerimist teha, saad lugeda siit või kui see ajab hirmu nahka, siis muidugi osta teenus sisse. Kuigi orgaaniliste tulemustega läheb kauem aega (kuni 12 kuud, ka kauem), on need sageli lõppkokkuvõttes tulutoovamad (oluliselt rohkem külastusi) ja kuluefektiivsemad kui järgmine variant.

#2 Makstud otsing

Makstud otsingu all siis pean silmas klikitariifil põhinevaid reklaamsüsteeme nagu Google Adwords. Siin ilmub sinu poolt määratud märksõnade (nt kui oled mööbitootja, võivad mõned võtmesõnad olla “kontorimööbel”, “kontroritool”, “kontrorilaud” jne) peale kasutajatele nähtavale sinu reklaamid, mis promovad just neid tooteid, mida kasutaja otsis. Euroopas Yahoo! ja MSN pole kuigi populaarsed, aga küll on mõnedes riikides (Soome, Venemaa) popid oma kohalikud otsimootorid – see tee enne kindlaks. Google Adwords on pea igas riigis kindla peale minek, kuna Google otsimootor on lihtsalt niivõrd populaarne.

Eeliseks orgaaniliste otsitulemuste ees on see, et sa võid hakata tulemusi saama otsekohe – ei pea ootama. Adwords võimaldab sul seada oma reklaamide ilmumist nii räägitava keele kui geograafilise asukoha järgi. Samuti sa saad panna oma reklaame ilmuma vaid tööpäeva ajal, näiteks juhul kui su potentsiaalsed kliendid on ettevõtted.

Ohuks on see, et Google Adwordsiga on võimalik raha väga kiiresti põletada. Seda on võimalik kasutada väga valesti, esmapilgul tundub asi lihtsam kui tegelikult on. Enne raha investeerimist sinna tuleks end kindlasti harida või osta endale reklaamikampaania halduse teenus sisse. Sellised teenuste eest võetakse reeglina ühekordne kampaania seadistamise summa + 10% igakuisest reklaamieelarvest. Vastavat koolitust Eestis pakub Altex ja mina ise oma internetiturunduse kursuses, kus on nii detailsed tekstid kui õppevideod.

Olgu siin ka öeldud, et minu jaoks on Google Adwords üks efektiivsemaid reklaamikanaleid, mistahes niši puhul.

Kui su tooted on raskekaalulised (nagu mööbel), siis sa pead lisaks läbi mõtlema kauba efektiivse ladustamise ja saatmise. Tihti võivad saatekulud ja kohaletoimetamiseks kuluv aeg sinu toote teha ebaatraktiivseks võrreldes kohaliku toodanguga, et siis logistika tuleb kindlasti hästi läbi mõelda. Digitaalsete (internetipõhiste) toodete puhul vahet pole, olgu su klient kõrval majas või teisel pool maakera.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: google adwords, optimeerimine, otsimootoritele optimeerimine, otsimootoriturundus

Hiljuti oli internetiturunduse kursuse foorumis arutelu selle üle, et mida see PageRank siiski teeb ja kuidas see mõjutab veebilehe positsiooni otsingu tulemustes. Kuna esines eksiarvamusi, siis igaks juhuks lahkan seda teemat ka siin. Neile, kes ei tea PageRankist kuigi palju, natuke selgitust. Google PageRank on veebilehtede omavahelise viidete analüüsi algoritm, mis annab mingi arvulise väärtuse igale veebilehele eesmärgiga mõõta selle suhtelist tähtsust (kogu interneti mastaabis). Google PageRank autoriteetsusindikaator võib siis olla vahemikus 0 kuni 10 (või siis üldse ilma rankita). Iga astme vahe on suurem kui eelmise astme, st vahe 1 ja 2 vahel on väiksem kui 2 ja 3 vahel. Google ise räägib PageRankist kui interneti demokraatia väljundist – viitamine mingile veebilehele on justkui oma hääle andmine selle veebilehe headuse kasuks. Mida enam viiteid (linke) mingi veebilehe suunas on, seda enam inimesi on “hääletanud” selle veebilehe poolt ja seega on see veebileht millegi poolest hea. Mida enam “hääli” (viiteid) mingi veebileht saab, seda kõrgema koha (kui kõik muud asjad võrdsed) see Google otsingu tulemustes saab.  Mida kõrgem on ka mingi veebilehe PageRank, seda rohkem kasu sellelt lehelt tulev viide mingile muule veebilehele avaldab.

Nüüd aga müütide juurde. Esiteks pole see PageRank, mida näete Google Toolbaril või PageRank Checkeri abil, mitte midagi muud kui vaid üks näitaja, mis iseenesest ei mõjuta midagi. Loeb tõeline PageRank – täpne numbriline väärtus (mis pole 0st 10ni, vaid 0 ja 1 vahel), mida Google arvutab kokku kõikide sissetulevate viidete najal, aga seda ei avaldata kuskil. Lisaks sellele on ka see arv vaid üks väga paljudest faktoritest, mis mõjutab veebilehe positsiooni mingis suvalises otsingus.

Müüt #1: PageRank mõjutab veebilehe positsiooni otsingutulemustes
Vale. PageRank iseenesest ei mõjuta mitte midagi. Tõsi, et sissetulevate viidete arv on suure tähtsusega ja loeb palju, aga mitte PR number. Iga suvalise otsingu puhul võib PR0 leht saada parema positsiooni kui PR9 leht. Mingi veebilehe positsiooni otsingutulemustes määrab tervik – kuidas kõik arvesse minevad elemendid koos toimivad.

Turundaja eesmärk peab olema suurendada sissetulevate viidete arvu ja hoolitsema sisu/koodi optimeerimise eest, PageRankile kui sellisele pole mõtet tähelepanu pöörata.

Müüt #2: Veebilehel peab olema vähemalt PageRank 4, et Google selle lehti kiiresti indekseeriks.
Vale. Esiteks PR4 pole mingi maagiline piirarv ja teiseks indekseerib Google täpselt sama kiiresti ka madalama PRiga lehti. Näiteks Terviseblogi PR on hetkel 2, aga iga uus blogipostitus on Google poolt indekseeritud mõne minuti jooksul peale avaldamist.

Müüt #3: PageRank muutub harva
Tõsi, et see PageRank, mida me näha saame, muutub mõned korrad aastas, aga tegelik “kulisside tagune” PR aga on pidevas liikumises. Selle aja peale kui sina näed PageRanki muutust, on päris muudatused positsioonides juba ammu toimunud.

Kuskil pole ka kinnitust,  et toolbari peale nähtav PR üldse “päris” PRiga lähedane arv on.. meil pole teada kuidas Google ümardab, kui suure viivitusega meile kuvatavat numbrid näidatakse võrreldes päris indeksiga jne. Alates 2004 aastast lõpetas Google nende sünkroniseerimise ära häkerdamise ja sohi tõttu.

Parafraseerides hiljutist ateistide kampaaniat, lõpeta PageRanki pärast muretsemine ja naudi elu.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: google, google pagerank, müüt, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, pagerank, seo

Veebilehtede optimeerimisest otsimootoritele olen kirjutanud küll ja veel. Sel korral räägime piltide optimeerimisest ehk kuidas saada oma pilte esimeste sekka Google pildiotsingus. Oma piltide optimeerimisest võiksid sa olla huvitatud eelkõige seetõttu, et saada lisakülastusi (pildiotsijad satuvad su lehele). Näiteks veebileht, mis kirjutab kalliskividest, saab arvestatavalt lisakülastusi nende arvelt, kes otsivad pilte kalliskividest.  See võib samuti olla hea võimalus promoda oma tooteid nende piltide kaudu. Hetkel on selles vallas konkurents kesine, et edu saavutamine võib olla võrdlemisi kiire.

Google robotid, mis indekseerivad veebilehti, ei näe nagu meie. See tähendab, et nad ei suuda pildifaili vaadata ja öelda, et selle peal on vanamutt rohelise kastekannuga Toompea lossi ees. Seda oskavad ainult inimesed. Robotite jaoks tuleb kasutada optimeerimistehnikaid. Muidugi pildiotsingu indeksi loomisel on mängus ka inimesed – teatud Google töötajad märgistavad iga päev tuhandeid pilte, käsitsi. Aga mitte meie emakeeles.

Google pildiotsingu toimimisest on räägitud päris palju, aga ikka pole 100% teada, et kuidas see toimib. Google oma algoritmi avalikustanud ei ole. Samas võib võrdlemisi julgelt väita järgmist:

• Kõige olulisem on piltide ALT (alternate text) märgistus. Kui pildi peal on õunapuu, siis tuleks see just see lisada ALT märgistuse sisuna, umbes nii: <img src=”pildi_nimi_ja_asukoht” alt=”õunapuu” title=”õunapuu”/>. Nagu näiteks näha, siis pane sama märksõna ka title alla (seda kuvatakse siis kui kasutaja viib kursori pildi peale).
• Nimeta pildifail õige nimega. Ehk kui pildi peal on koer, siis pane ka pildifaili nimeks koer.jpg
• Kasuta samu võtmesõnu ja teksti, mille jaoks pilti optimeerid, selle pildi vahetus läheduses. Kontekst on väga oluline. Näiteks <p>Minu koer on parim koer <img src=”koer.jpg” alt=”koer” title=”koer” />. Aga sinu koer?</p>
• Fotode puhul on jpg formaat parem kui gif. Google vaikimisi arvab, et fotod on jpg formaadis ja kujunduselemendid gif.
• Veebilehe pealkiri (<title> tag) loeb. See, mis on antud lehe tiitliks/pealkirjaks, võib edasi kanduda (või tugevdavat mõju avaldada) ka pildile. Näiteks otsides pildiotsingus “internetiturundus”, tulevad välja ka pildid, mis ei ole üldse minu serveril (nt see), aga ma kuvasin neid oma lehel. Ja mu kuna mu lehe title tag on just internetiturundus, siis see jäi külge.
• Aseta pildid veebilehel võimalikult ülaosasse. Mida varem pilt su veebis esineb, seda rohkem selle lehe title tag ja sisus enim esinevad märksõnad sellele loevad. Google arvab justkui, et sa esitad enim olulise pildi esimesena.
• Mida kõrgem pildikvaliteet, seda parem. Seda eelkõige seetõttu, et siis rohkem inimesi märkab seda ja klikib sellele.
• Viita piltidele kasutades vastavat võtmesõna. Kui pildil on koer, siis ära pane viite ankrutekstiks “ava siin”, vaid <a href=”koer.jpg”>koer</a>
• Väldi javascripti kasutamist piltide avamisel, näitamisel või suurema versiooni kuvamiseks.
• Registreeri oma veebileht Google Webmaster Toolsi all, seal Settings all otsi üles koht “Include my site in Google Image Labeler“. Pane sinna linnuke.
• Märgista oma pildid Google Image Labeler abil.

Ei pea vist lisama, et parima tulemuse saad kõiki neid nõuandeid korraga rakendades.

Keegi juba kommenteeris. Mida arvad sina?

Sildid: google, otsimootoritele optimeerimine, pildid, pildiotsing, seo

Enne pühade saabumist tahan anda sulle kolm kiiret nõuannet kuidas saad väga lihtsalt oma blogi külastatavust tõsta otsimootoritest. Seda siis WordPressi näitel, aga põhimõtted kehtivad igal platvormil.

1. Optimeeritud veebiaadressid
Esimese triki iva peitub selles, et Google armastab ilusaid veebiaadresse, mis sisaldavad märksõnasid.

Kui kirjutad oma blogipostituse teemal “siiami kassid”, siis Google annab su blogipostitusele hoopis parema positsiooni otsingutulemustes (fraasile “siiami kassid”) kui postituse aadress sisaldab neid märksõnu: www.blog.ee/siiami-kassid

Vaikimisi seadistus WordPressis on selline, et blogipostituste aadressid kuvatakse kujul www.blog.ee/?p=353. Selline aadressikuju ei anna aga mitte mingisugust vihjet selle kohta, et mis selle postituse sisu on. Lihtsale ümberseadistusega WordPressis saad aga viia kõik oma postituste aadressid “ilusale” kujule. Mine admin paneeli sisse ja otsi üles valik Settings:

Optionsi all on valik nimega “Permalinks”. Seal vali vaikimisi seadistuse asemel custom ja sisesta: /%postname%/

See paneb kõik su postituste URLid /?p=xx asemel /see-on-postituse-pealkiri formaati, mida otsimootorid armastavad. See soovitatud custom seadistus on ka parem kui WordPressi poolt pakutud teised valikud, kuna Google peab olulisemaks veebilehti, mis on vähemate kaldkriipsude taga. See tähendab, et nt postitus aadressga www.blog.ee/siiami-kassid on Google jaoks olulisem kui www.blog.ee/artiklid/11/22/siiami-kassid

2. Sildid (tags)

Kindlasti oled tähele pannud, et paljud blogid kasutavad silte ehk tage oma postitustes. Miks, sa küsid? Kuigi mõne meelest võib see olla lihtsalt vahva, see on ka äärmiselt hea viis tõsta oma blogi külastatavust. Konks seisneb selles, et IGA lisandunud silt on juskui uus lehekülg sinu blogis, mida saab Googlest otsingu abil leida.

Näide: otsi Googlest fraasi aktiivne eluviis – vähemalt selle postituse kirjutamise ajal on kõige esimene tulemus Googles just üks sildileht Terviseblogis.

Seega mida rohkem silte su blogis kokku on, seda rohkem erinevaid sõnu, mida otsides keegi sinu blogile võib sattuda. Niisiis hoolitse selle eest, et igal su postitusel oleks hulganisti silte.

Oled kindlasti näinud ka paljudes blogides (sh ka siin) sildipilve (tag cloud) – see on otseselt sellega seotud ja mõeldud eelkõige otsimootoritele, mis siis saavad kenasti erinevaid sildilehti leida ja indekseerida (ning otseviide siltidele lehe avalehelt annab neile jällegi Google jaoks suuremad tähtsust).

3. Kategooriad

Blogipostituste kategooriad: täpselt sama teema. Lisaks sellele, et sa saad oma postitusi organiseerida mingitesse teemadesse, on iga kategooria erinev leht su blogis.

Seega mitmete kategooriate olemasolu on väga kasulik. Eriti hea kui su kategooriate nimetusted on mingid märksõnad, mida internetist otsitakse ka.

4. Boonusnõuanded

Kui su blogi on suunatud Eesti lugejale, siis muidugi peaksid selle registreerima ka blog.tr.ee-s ja tegema kindlaks, kas su blogi on ka neti.ee kataloogis sees. Nimelt neti.ee annab su blogile (ja igale selle postitusele) oluliselt parema positsiooni otsingutulemustes kui see on lisatud ka nende kataloogi. See ei juhtu iseenesest ja pead seda tegema käsitsi. Näiteks peale seda kui see blogi siin sai kaasatud Neti kataloogi, tõusis neti.ee kaudu sissetulev otsinguliiklus 5 korda.

Soovitan sul ka lugeda artiklit selle kohta, kuidas iga oma blogipostitust Googles jt otsimootorites kõrgemale kohale saada.

WordPress 2.7 eestikeelse versiooni saad omale siit.

Häid pühi kõigile!

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: ajaveeb, blogi, google, kategooriad, külastatavus, neti, otsimootorid, otsimootoritele optimeerimine, sildid, wordpress