Internetiturundus

Kõik teevad vigu, maailm ongi selline. Mõningaid vigu aga tehakse ikka ja jälle. Siin on 9 viga, mida ettevõtjad sageli teevad.

1. Suure kliendi sündroom

See tähendab sisuliselt seda, et sõltutakse ühest-kahest suurest kliendist. Üle poole ärist tuleb 1-2 kliendi käest. See on väga suur risk. Mis siis kui nad ühel päeval võtavad uue teenusepakkuja? See päev tuleb nagunii, sest miski pole igavene.

Suure kliendi ees kummardades teed liialt järeleandmisi, tegeled käehoidmisega ja ei investeeri piisavalt aega/ressursse ülejäänud äri üles ehitamiseks.

2. Sa arvad, et sul on viimasepeal idee

Sul tuleb maru hea idee. Sinu tiim hüüab “hurraa!”. Hakkate suure hooga pihta. Mõne aja pärast tuleb aga tõdeda, et keegi ei taha seda. Tegelikult oli see idee, mille järgi polnud nõudlust või mis ei lahendanud teadvustatud probleemi.

Enne idee teostuse kallale asumist tee korralikku uuringut. Kas see lahendab mingeid reaalseid probleeme? Mitu inimest/firmat sa tead, kellel see probleem on? Räägi nendega. Kas see on tõesti parem kui eksisteerivad lahendused?

Kõige-kõige parem viis toote/teenuse testimiseks on selle müümine. Sul ei peagi see toode olemas olema enne müümist. Proovi leida 10 võõrast, kes oleks selle valmis ostma ja reaalselt raha välja käima. Ära tee suuri investeeringuid enne kui vähemalt esimene müük tehtud.

3. Odav hind

Sa mõtled, et oled kaval ja hakkad pakkuma oma toodet-teenust palju odavamalt kui konkurendid.

Kui palju sul raha on? Õhukese marginaali najal väga kaugele ei sõida. Sul ei jää raha investeeringuteks, suudad vaevu kulud katta ja sul ei jää raha üle mustadeks päevadeks. Kui sul pole Tele2 mahus rahakotti, siis unusta odav olemine ja paku pigem väärt toodet preemiumhinnaga.

Odava hinna puhul loodad suure volüümi peale. Reaalsus on aga see, et uute klientide leidmine on väga, väga raske ja mitte üldse kergem kui kallima hinna puhul.

Vaata näiteks Eesti suurimaid ja edukamaid veebifirmasid. Ükski neist ei ole nn “säästuoperaator”. Sama kehtiv pea igas tootekategoorias. Säästumarketil ja Wal-Martil on suured rahakotid, nemad saavad seda endale lubada. Sina tõenäoliselt mitte.

4. Ei käida rahaga ettevaatlikult ringi

Ettevõtete nr.1 suremispõhjus on raha otsa saamine. Loogiline, eks. Kuidas selleni jõutakse? Liigse optimismiga. Muidugi sa oled optimist, sa oled ju ettevõtja. Kui sa oleks realist, sa poleks ettevõtjaks iial hakanudki.

Enne kulutuste tegemist lähtu pigem konservatiivsetest müügiprognoosidest. Ole realist nii palju kui võimalik. Pane reaalsed tähtajad. Kulud miinimumi. Osta funktsinaalsust, mitte disaini.

5. Fookuse puudumine

Paljud ettevõtted hakkavad iga vähegi huvitavat võimalust taga ajama, kuna lisaraha tundub atraktiivne. Tulemuseks jaotad end liiga paljude asjade vahel ja teed kõike keskpäraselt. Keskpärasus on aga kiire tee märkamatuseni.

Keskendu oma trumbile, oma peamisele rahalehmale. Sinu fookus peaks olema enim tulutootvatel teenustel-toodetel. Parem ole parim väikeses nishis maailmaklass kui igal alal keskpärane.

6. Ühekordne müük

Kõige raskem asi on panna kedagi võtma taskust rahakoti ja sulle raha andma. Esimene müük on kõige raskem üldse. Kõige halvem ärimudel on see, kui sa müüd igale inimesele vaid ühe korra. Miks sa teed seda?

Sa peaksid müüma palju asju palju kordi ühele inimesele. Loo juurde seotud tooteid ja teenuseid, mida saaksid klientidele juurde müüa. Mõtle rist- ja lisamüügi, kuumaksete ja pakettide peale.

7. Perfektsuse tagaajamine

Sa ootad kuni su toode on täiuslik enne selle turule toomist. Täiuslikkuseni on pikk maa. Kui Microsoft oleks ootanud, kuni Windows ideaalne on, poleks nad eales käima läinudki. Mõtle 80/20 printsiibi peale: 80% kobe on juba hea ja müügiks valmis, ülejäänud 20%ga saad tegeleda jooksvalt. Piisavalt hea on piisavalt hea.

8. Selge investeeringu tagasitootmise puudumine

Klient ei taha su toodet eriti osta, kui ta ei tea, kuidas see aitab tal raha tagasi (ja peale) teenida. Eriti halbadel aegadel. Kui sa ei selgita oma toote väärtust ja ei tee puust+punaseks kuidas see aitab tal oma eesmärke saavutada, siis sul on kehv seis.

Täna on vaja rohkem kui kunagi varem selgitada ja tõestada oma toote väärtust.

9. Mu toode müüb ennast ise

Iseenesest juhtub väga vähe asju siin maailmas. Kui sa loodad heale õnnele ja iseenesliku sõna leviku peale oma firma kohta, siis pead pettuma. Konkurents on väga tihe igas vallas, eriti tähelepanu üle.

Investeeri turundus- ja müügialastesse teadmistesse. Pinguta, tee endast kõik oma ettevõtte turundamiseks ja sinu edu kasvab mitmeid kordi.

Milliseid vigu sinu meelest sageli tehakse?

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: ettevõtlus, fookus, idee, müük, odav hind, perfektsionism, raha, turundus, viga, vigade tegemine

Me elame infoajastul – nii sõna otseses mõttes kui ka bittide ja baitide mõttes. Kui ennemuistsel aal oli kõige kõvem mees see, kel kõige rohkem rammu, siis täna võidavad teadmushiiglased. Kui sa tead midagi rohkem kui keegi teine, saad selle omale eeliseks keerata. Info on väärtustlik ja samuti ka aeg.

Inimesed on nõus maksma info eest, mis neil aitab aega ja raha kokku hoida (või juurde luua), saavutada oma eesmärke kiiremini ja paremini. Internet on andnud meile ka enneolematu meediumi jõudmaks ükskõik millisesse maailmapunkti millisekundite jooksul. Kas meie klient on Austraalias, Boliivias või kõrval majas – erilist vahet pole.

See on aga ainult tõsi infopõhiste toodete ja teenuste puhul – informatsioon, veebiteenused, tarkvara. Kui oled mööblitootja, siis kauba saatekulud ja aeg aatomite saatmisele on nii suured, et internet sind ikkagi aidata ei saa. Kui sinu toode on 100% internetipõhine, siis saab kogu maailm olla sinu turg.

Sellest ma tahangi rääkida. Viin läbi novembris kahepäevast internetiettevõtluse koolitust, kus õpetan sind looma infopõhiseid tooteid (mida juba tahetakse osta!) ja neid edukalt turustama internetis.

Vaata videot:

Sisesta oma andmed ja saad kohe täieliku info:

Sinu nimi:
Sinu e-post:

P.S. Sul pole vaja olla ei “itimees” ega maailmaklassi ekspert. Ma näitan koolitusel, kuidas saad kellegi teise teadmised rahaks teha väga edukalt.

Mida sina arvad? Pane kirja siin »

Sildid: ettevõtlus, infoajastu, infotooted, Internetiettevõtlus, koolitus, raha, teadmised, teadmised rahaks, toote loomine, turustamine

Ajalugu on näidanud, et teatud laadi tooteid ja teenuseid on alati lihtsam müüa kui teisi. Kui sa soovid arendada uusi hüviseid, aga pole veel otsustanud, siis leiad siit loetelust ehk inspiratsiooni. Neid viite asja sa võid kasutada ka turundussõnumites, müügitekstides, rõhutada primaarsete kasudena.

Mis need siis on?

1. Aita inimestel rohkem raha teha
2. Aita inimestel rohkem aega säästa
3. Aita inimestel vältida  tegelemist asjadega, millega neile ei meeldi tegeleda (ehk tee nende elu lihtsamaks)
4. Aita inimestel raha kokku hoida
5. Aita inimestel enda suhtes rahulolevam olla

Need on kasud, millest inimesed kõige kiiremini ja lihtsamini aru saavad. Näiteks kui sa püüad müüa siniseid paberist liblikaid, siis see on palju keerulisem kui näiteks liikmelisust klubisse, mille liikmena saad igast allahindlusi.

Edu uute teenuste ja toodete loomisel!

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: eelis, kasu, müügitekst, müük, müümine, raha, sales copy, turundus, turundussõnum

Selles postituses ma räägin lahti kuidas teenida raha ja kuidas saada rikkaks. Ma saan väga tihti kirju, kus küsitakse ühe või teise rikastumisviisi kohta. Mõni kurdab raske elu ja pangalaenu üle ning palub nõu. Mõni küsib, et kas ma oleksin nii hea ja lihtsalt annaks neile raha (ei anna, pole mõtet küsida). Kõik, kes tahavad saada rikkaks mitte midagi tegemata, leiavad oma vastuse siit.

On olemas vaid 3 viisi kuidas arvestatavalt raha teenida:

• isiklikud suhted (pärimine, kingitused jmt)
• risk (investeerimine, hasartmängud, loterii jmt)
• väärtuse loomine (millegi pakkumine, mille eest ollakse valmis maksma)

1. Isiklikud suhted

Kuna enamikel meist pole rikast Kanada onu, siis see variant langeb tõenäoliselt ära.

2. Risk

Läbi riski võtmise on täiesti reaalselt võimalik raha teenida ja tõendeid ei pea kaugelt otsima. Isegi hasartmängudes võitmise tõenäosused on päris arvestatavad:

• 32% slotikates (need ühekäelised piraadid)
• 41% hobuste võiduajamises
• 45% blackjackis
• 47% ruletis

Allikas: Doug Hall, Jump Start Your Business Brain

Riski võtmisega on aga alati hea võimalus, et jääd kõigest ilma. Kes kasiinos käinud, see teab.

Investeerimisega on sama lugu. Praktiliselt mitte keegi ei näinud ette, et mis hakkab toimuma maailmamajandusega ja põhja läksid ka kõige kogenumad ja targemad investorid. Terved ettevõtted täis analüütikuid, kes finantsturgudel aastaid toimetanud, läksid põhja. Moraal: suur kogemus ja teadmised maandavad riski ainult teatud punktini. Risk jääb alati alles.

Veel üks asi selle riski võtmise juures on see, et selleks, et saada arvestatav kogus raha, pead sa ka riskima arvestatava kogusega. Kui võidad blackjackis ja su panus oli 25 krooni, siis paraku rikkaks sa ei saanud. Samuti investeerides 10 000 krooni 3 aastaks ning kui su tootluseks saab väga kõva 30%, siis rikkaks saamisest oled endiselt päris kaugel.

Siin kehtib kindlalt põhimõte, et sul on vaja raha, et teha raha.

3. Väärtuse loomine

Kolmest raha teenimise viisist kõige levinum, kindlam ja jätkusuutlikum on väärtuse loomine. Kui sa oskad midagi teha, mis on mingil moel kasulik, siis keegi on sulle nõus selle eest maksma.

Üks tuntud turundaja rääkis loo, kuidas ta noore mehena oli ühel Playboy Mansioni peol ühe miljonäri juurde läinud ja küsinud, et mida ta soovitaks kellelegi, kes soovib rikkaks saada. Vastus oli kiire tulema: Young man, have a skill that people value (ehk maakeeli “noormees, omanda oskus, mida inimesed väärtustavad”).

Palgatöö kehtib sellel põhimõttel. Kui sa oskad raamatupidamist teha ja üks ettevõte vajab seda, siis saadki luua selle ettevõtte jaoks väärtust (tehes nende raamatupidamist) ja saad rahalist kompensatsiooni vastu. Lihtne. Kui oskad hästi laulda, siis keegi võib olla valmis sulle maksma, et sind laulmas kuulata.

Ka ettevõtlus on samal põhimõttel. Kui pakud teenust või toodet, mida keegi soovib (st see lisab neile mingit väärtust), siis nad on nõus selle eest maksma. Head toodet või teenust pakkuvad ettevõtted kasvavad ja arenevad, kehv teenus või toode (ehk eksimine väärtuse loomise reegli vastu) viib sind pankrotti

Ma saan aru, et idee mitte midagi tegemata rikkaks saamisest on väga atraktiivne. Kes siis ei tahaks diivanil lösutades miljoneid teenida. Ajaloolased on palju rääkinud ja debateerinud selle üle, et kuidas islam kuuendal sajandil nii kiiresti ja võimsalt levis. Parim seletus sellele on see, et sel ajal elu oli väga raske. Araabia poolsaarel on (suures enamuses) inimvaenulik kliima, midagi kasvatada oli keeruline. Vett ja toitu vähe, palju sõdasid hõimude vahel. Siis tuli Mohamed sõnumiga, et kui astud islami usku, siis peale surma ootab sind paradiis. See oli väga atraktiivne idee ja levis nagu kulutuli.

Sama on mitte midagi tegemata rikastumisega. Need, kes ei taha ja ei viitsi midagi reaalselt teha, unistavad lihtsamast viisist. Tekib ridamisi müüte. Levivad petuskeemid internetis (stiilis “osta minu saladused!“), mis räägivad, et see on võimalik. Mina liigitaks The Secret (Saladus) ja law of attraction (külgetõmbejõud) meeletu kiire leviku ja populaarsuse just sama selgituse alla. See idee on lihtsalt nii atraktiivne.

Ma usun 100% positiivse mõtlemise ja eneseusu kasudesse, aga lihtsalt diivanil istudes ja visualiseerides raha, ei hakka mitte midagi juhtuma. Tegutsema peab.

Iga nädal ma saan kirju, kus küsitakse mu arvamust skeemide kohta, kus makstakse raha kirjade lugemise ja bänneritel klikkimise eest. Ma ei taha enam selliseid kirju saada. See on kõik jama. Kui sa soovid internetis raha teenida, siis pühenda oma energiat ja ressursse õppimaks tõelise internetiettevõtte loomist, mis loob tõelist väärtust.

Idee sellest, et sa võid rikastuda kuskil emailide klikkimisest ei mahu ühegi ülalmainitud kolme punkti alla. See ei loo mingit väärtust. Kes võiks olla huvitatud sellest, et sa klikid massiliselt mingitel bänneritel, oled sellele mõelnud?

Siin on lahtiseletus, kuidas vastavad skeemid töötavad:

1. Leidub mingi ettevõtja, kes tahab saada rohkem külastajaid oma veebilehele või saata välja miljoneid reklaamkirju. See ettevõtja aga ei taha teha head tööd või maksta õiglast tasu, vaid proovib leida mingi kiirtee eduni. Otsib internetis ja etskae! Leidub mingi pakkuja, kes vaid tuhande dollari eest lubab tuua su veebilehele 100 000 külastust. Hurraa, leidsingi! on ettevõtja õnnelik.
2. Leidub vastava skeemi sepistaja, kes siis värbab internetist naiivseid koolipoisse ja muid tegelasi, kellele lubab 0,001 senti iga külastatud veebilehe eest (või loetud emaili eest vmt). Klikkijad loodavad, et nüüd leidsid hea värgi, kus praktiliselt mitte midagi tegemata ja oskamata hakkab raha voolama. Sepistajal on leitud vastavaid inimesi väga suur kogus. Kui ettevõtja esitab tellimuse, siis saadabki sepistaja kõik need 100 000 naiivitari ettevõtja kodulehele.
3. Ettevõtja saab 100 000 külastust oma veebilehele (või klikki bännerile, või loetud ekirja vmt). Tulemused: A) ettevõtja on $1000 võrra vaesem, sest tegelikult ei tulnud tema veebilehele mitte ükski ostja B) naiivitar on 0,0001 sendi võrra rikkam (aga endiselt vaene ja rumal) C) sepistaja on ca $900 võrra rikkam.

See on petuskeem, kus sina oled üks väike mutter, kelle kaudu rikastutakse. Irooniline eks, et sel ajal kui sina oma arust leidsid kiirtee rikkuseni, siis tegelikult on nali sinu kulul.

Kui sinu tegevusest ei sünni kellelegi reaalset kasu, siis sellega ei ole võimalik rikkaks saada.

Sõna “kasu” ma kasutan siin laiemas tähenduses (nt kasu võib olla ka suurepärane elamus, mida ühelt kontsertilt võib saada).

Selle asemel, et raisata oma aega (ja võib-olla ka raha) otsides imelahendusi, panusta pigem aega õppimisele ja oma intellektuaalse kapitali loomisele. Igaüks, kel on piisavalt tahtmist, pühendumisvõimet ja ettevõtlikkust, võib saada rikkaks. Või siis väga rikkaks. Ma olen varem kirja pannud 10 sammu, millest võid alustada teel rikkaks saamisel. Aga esimene samm on pseudolahenduste otsimise lõpetamine ja reaalsele maailmale keskendumine. Hakka parem väärtust  looma.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: hasartmängud, internet, internetiäri, investeerimine, kähku rikkaks, raha, rikkus, risk, teeni raha, teenimine

Kas sa oled kunagi midagi endale krabanud lihtsalt selle pärast, et see oli tasuta? Isegi kui sul seda tegelikult vaja ei läinud? Võtnud poest tasuta kohvipaki, aga pole ise kohvi jooja (ja kohvimasinat ka pole)? Tasuta hinna võim pole midagi uut – kõigile meeldib midagi tasuta saada. Aga kui suur selle tasuta hinna võim ikka on? Kas see on lihtsalt hind 0.- või midagi enamat? Kas “tasuta” hind paneb meid teinekord käituma ebaratsionaalselt? Kas tasuta hind võib sinu kasumit tõsta? Vaatame kohe neid küsimusi ja vastuseid lähemalt.

MIT (Massachusetts Institute of Technology), Toronto Ülikooli ja Duke Ülikooli teadurid viisid läbi rea katseid (kirjeldatud detailselt raamatus “Predictably Irrational”, Dan Ariely) , kus nad müüsid šokolaadi. Neil oli kahte sorti – Lindti trühvlid (kõrge kvaliteet) ja Hershey Kiss (tavaline, ei midagi erilist). Esimese hinnaks pandi 15 USA senti ja teise hinnaks 1 sent, igale ostjale anti vaid üks komm. Ostjad olid targad ja 73% valis välja just Lindti trühvlid. Nüüd langetati hinda 1 sendi võrra – 14 senti Lindti eest ja mitte midagi Hershey Kiss eest. Nüüd otsustasid 69% inimestest Hershey Kiss kasuks – kuigi hinnavahe vaid 1 sent!

Samad teadlased viisid läbi ka sarnase eksperimendi Halloweeni ajal, kui traditsiooniliselt Ameerikas lapsed ukselt uksele kommi käivad küsimas. Lastele anti esmalt pihku 3 kommi ning siis valik: sa võid saada lisaks väikese Snickersi shokolaadi kui annad tagasi ühe kommi ning suure Snickersi, kui annad 2 kommi tagasi (kommid olid oluliselt väiksemad kui Snickers). Lapsed olid targad ja andsid 2 kommi tagasi, et saada suurt Snickersit – ja said parema diili. Nüüd muudeti reegleid ja lastele anti valik: lisaks nendele kolmele kommile võid saada kas väikese Snickersi lisaks tasuta või suure Snickersi (2x suurem), kui annad ühe kommi tagasi. Nüüd oli aga “tasuta” pakkumine mängus ja peaaegu kõik lapsed valisid tasuta väikese Snickersi, kuigi kaotasid seeläbi.

Kui sulle antaks valida: 100 kroonine kinkekaart kaubamajast – tasuta või 200 kroonine kinkekaart 50 krooni eest. Kumma valiksid? Mõtle kiiresti. Enamik inimesi selles situatsioonis valiks esimese variandi, kuigi teise variandi puhul saaksid tegelikult parema diili.

Kui Amazon alustas tasuta kohaletoimetamise pakkumisega alates $25 dollarilisest ostukorvist, siis kõikjal maailmas Amazoni müüginumbrid kasvasid – välja arvatud ühes riigis, Prantsusmaal. Seal küll motiveeriti klienti ka, aga tasuta saatmise asemel oli saatekulude soodushind oli seal meie rahas ca 2 krooni (tavapärase 35 asemel). Kuigi 2 krooni on väga vähe raha, ei avaldanud see peaaegu, et mingit mõju. Peale mõningast katseperioodi muudeti ka seal saatekulud tasuta – ning ka Prantsusmaal tuli sarnane müügitulude kasv.  Tasuta oli hoopis mõjusam kui sümboolne hind.

Muuseumide piletid on väga odavad – aga tasuta päevadel on need siiski oluliselt rohkem rahvastatud kui muidu (ja külastajad, kes tavapäeval saaksid rahus kunsti nautida, peavad tegema seda koos massiga).

Miks siis “tasuta” pakkumine nii atraktiivne on? Miks me teeme teinekord ebaratsionaalse otsuse tasuta pakkumise kasuks? Mis toimub meie peas? Asi võib olla selles, et kui muidu iga ostu juures me kaalume häid ja halbu külgi, siis tasuta pakkumise puhul me negatiivseid aspekte ei vaata. Iga tasuta pakkumine tundub kui väärt diil ja me võtame selle vastu ilma pikemalt mõtlemata. Kui aga otsustame osta kauba, mis ei ole tasuta, siis alati kaasneb oht, et teeme kehva otsuse. Keegi ei taha kehva otsust teha.

Mida see tähendab turundaja jaoks? Kui soovid rohkem tähelepanu tõmmata, anna midagi tasuta ära. Kui soovid müüki tõsta, tee mingi osa müüdavast kaubast tasuta. Kui soovid juhtida tähelepanu mingile konkreetsele tootele, tee sellega kaasa tulevad tooted või teenused tasuta. Tasuta võib olla su käes väga võimas relv, kui seda õigesti kasutad.

Kui 10 sendi ja 5 sendi vahe on väga väike, siis 5 sendi ja mitte millegi vahe on väga suur.

Mitmed on juba arvamust avaldanud. Mida arvad sina?

Sildid: hind, raha, tasuta