1. Sven says:

   05.05, 2011 at 15:35

   Ma sattusin huvitava artikli peale. Arvasin, et võibolla on hea siin jagada. Artikkel on kirjutatud 1997 ! ja räägib hämmastava täpsusega interneti reklaaminduse psühholoogilistest probleemidest. Huvitav on võrrelda, kui vähe või palju me tegelikult edasi oleme liikunud pea 14 aasta jooksul (mitu korda kontrollisin kuupäeva lugemise jooksul). Osaliselt adresseerib samu asju, mida ka aktuaalses blogi sissekandes. Link siin: http://www.useit.com/alertbox/9709a.html.
2. Agu says:

   05.05, 2011 at 16:12

   Väljavõte tekstist:Kui juhid väikefirmat, siis tunned kindlasti väga hästi oma peamist sihtgruppi – seda, keda hetkel kõige paremini teenindada suudad. Tähelepanuta võib aga jääda 3-4 kõrvalgruppi. Kõrvalgruppi võib kuuluda sinu tegelik ideaalklient, see keda sa hetkel veel hästi teenindada ei suuda. Tõenäosus on päris suur, et sa ei jõua oma ideaalkliendini mitte kunagi, kui ei hakka teda kõnetama. Kõik algab kommunikatsioonist. Kui räägite ühte keelt, teete ühel hetkel tõenäoliselt ka äri.

   Kõrvalgruppi võib kuuluda ka selline külastaja, kes ei osta sinult hetkel mitte midagi, kuid kelle kõnetamine tõstab sinu firma brändituntust ning läbi selle kindlustad või kasvatad turuosa.Samuti võib kõrvalgruppi kuuluda külastaja, keda iga hinna eest soovid mitte kõnetada. Sotsiaalmeedia tegevusi planeerides, on väga kasulik teada, milliste signaalide edastamist soovid kindlasti vältida.)Teksti lõpp .

   Vabandan ehk rumala küsimuse pärast, kuid kas nendes väidetes pole nagu vastuolu . Milline saab olla “tegelik ideaalklient”, keda hetkel hästi teenindada ei suudeta ( aga kunagi tulevikus miks mitte) . Ja millist kõnetamist on mõeldud, kui kõnetada inimesi, kes ei osta minult hetkel midagi, kuid siiski nende kõnetamisega ma kindlustan või kasvatan turuosa . ( Ehk siis töötan mingi suure projekti kallal, mille lõpuks tasuta käest ära annan – lihtsalt selleks, et tulevikus klient minu käest kindlasti ostaks . Iseküsimus on see, kas kalli kingituse saanud klient tõepoolest tulevikus minu käest midagi ostab või nõuab hoopis samamoodi tasuta kingitust ( selleks et ma tõestaksin oma lojaalsust,sokusi või midaiganes) . Ja lõpuks kukub välja nagu eilses ” Pealtnägija” loos, kus väiketootja tegi viie tärni hotellile laudlinu, mida kasutatakse siiani , kuid ettevõtjale ei ole siiani makstud – väidetavalt olid linad praak, kuid kasutada neid andis veel hiljuti küll ja veel .)

   Ja milline võiks olla see kõrvalgrupp, keda ma ei tohiks soovida kõnetada . Kui ma müün näiteks arvuteid ning soovin osaleda mingil kiriku arvutihanke konkursil, siis on ilmselt päris selge, et reklaamid ei tohi olla liga seksistlikud ehk näidatakse paljast naiseihu või omada homolembest alatooni, kuid siiski jääb õhku küsimus kõrvalgruppidest .

   Selge on muidugi see, et kui müüa kulda ja teemante, siis võib julgelt 80 protsenti inimestest kõrvale heita rahapuudusel ( vähemalt Eestis), kuid enamik muid kaupu on siiski vähemalt minu arvates sellised, mida saab müüa täiskasvanutele ( ehk siis krediitikaarte omavatele inimestele) ja seega ei tohiks mingeid “mittekõnetatavaid kõrvalgruppe” olla ega tekkida . Ja muidugi , rääkides kullast ja teemantidest, siis lapsed neid tõesti osta ei jaksa ega ka töötud, kuid miks ei tohiks näiteks kulda müüvad ettevõtted aktsepteerida fännidena lapsi ja töötuid .
3. Timo Porval says:

   05.05, 2011 at 20:17

   Sven, aitäh hea artikli soovituse eest (Y)
4. Remy says:

   06.05, 2011 at 19:53

   Hei Agu. Ükski küsimus ei ole rumal. Püüan võimalikult lihtsalt vastata. Ideaalkliendi all pean silmas seda, et kui sa müüd näiteks riiuleid ja praegu on müügihind 150 eur riiul. Kui ma küsin, et miks sa 300’ga ei müü ja ütleme et saan vastuseks – hind liiga kõrge. Ideaalklient on antud juhul inimene, kelle jaoks ei ole 300 eur liiga kõrge hind.

   Riiulimüüa kasvatab oma turuosa, kui ühineb riiulimüüate assotsiatsiooniga nind suudab selles orgis teisi riiulifirmasid kõnetada ning dialoogi tekitada. Tegemist pole sihtgrupiga, kes raha sisse tooks, vaid orgiga, mille abil oma brändituntust ja mainet tõsta. Parem maine ja tuntum bränd =suurem turuosa.

   Kõrvalgrupid keda soovitakse mitte kõnetada on abiks turundusele parema fookuse andmisel.
   Väga levinud on see, et üritatakse kõigile meeldida. Siis aga on raske selget kuvandit endast luua. Bränd on ebaselge ja laiali valguv ehk teisisõnu nõrk. Vähe väärtust pakkuvaid kõrvalgruppe tuleks enam mitte kõnetada, nii mõnigi kord juba ainuüksi selline tegevus aitab ideaalkliendile lähemale jõuda.
5. Agu says:

   08.05, 2011 at 08:36

   OK Remy, aga kas pole antud juhul tegemist rohkem näilise müüvusega . Kui müüa näiteks riiuleid hinnaga 150 EUR ja seejärel hinda tõsta mitte ainult 2 korda, enne 150,nüüd siis 300, vaid tõsta koguni 500 EUR või lausa 1000 EUR . Küsimus on nüüd siiski selles, millise hinnaga müüb paremini, sest ilmselt nõustud ka sellega, et hinda saab tõsta ja küsida nii suurt vaid ainult sedavõrd,kui palju on klient nõus maksma .

   Teine küsimus on nüüd aga selles, et millisest “ausa hinnastamise” kokkuleppest alates muutub hinnaga mängimine kriminaalseks – kui see riiulifirma ( mõtleks milline kahetimõistetavus) ühineb riiulifirmade assotsiatsiooniga ja soovitab kõigil teistel liikmetel nagu ka ise riiulite hinda tõsta 2,3 või koguni 5 korda, siis millisest astmest alates muutub taoline kokkulepe või tehing juba “keelatud kartellikokkuleppeks”. Inimlikus või ka ärilises mõttes on sinu soovitused justkui täiesti teostatavad, kuid juriidilises plaanis tunduvad paraku kahtlastena .

   Näiteks onupojapoliitika nagu ka taoline paragrahv, mis oleks justkui sobilik mingisugustele paadialustele, sest kui keegi on suutnud näiteks linnapeaks või mõneks muuks kõrgeks riigi-või äritegelaseks saada, siis paraku näitab see ka seda, et tegemist ongi tõeliselt väärt inimesega . Või siis vähemalt seda, et see linnapeaks valitu teab oma sihtgruppi nagu ka seda, kuidas oma sihtgrupiga kõige paremini manipuleerida . Ettevõtet päris idioot asutada ei suuda nagu ka seda firmat aastate jooksul jätkuvalt töös hoida või ka seda saavutada, et mõne suure ettevõtte juhatusse lihtsalt ” inimesi tänavalt” valitakse .

   Inimene, kellel pole onupoegi,täditütreid,õdesid,vendi ega üldse sugulasi või vähemalt sõprugi jne on vähemalt minu meelest küll sotsiaalse suhtlemisoskuseta või vähemalt selle inimese vanemad või üksikvanem . Isegi kui tegemist on lastekodust pärit orvuga, siis vabandage väga, kuid lastekodust ellu astunul peaks vähemalt teoreetiliselt olema riigipoolne tasuta korter .Millest väga paljud “normaalsetest peredest pärit lapsed” peavad suud puhtaks pühkima ning oma elu pangaorjuse või üürilepinguga alustama .

   Ma ei taha nüüd lastekodude kasvandikke milleski süüdistada nagu ka riiki või kohalikku omavalitsust , vaid lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et ka ” ebaharlikes tingimustes kasvanuna” on võimalik endale täiesti korralik sotsiaalse elu infopagas saavutada – tegemist pole küll lihaste sugulastega, kuid omamoodi ” vennaarm” lastekodude kasvandikel siiski tekib . Mis on eeldatavalt kordades tugevam kui tavalistel klassivendadel-kooliõdedel või ka tööalastel kolleegidel .

   Kuigi teisest küljest jällegi pole küsimus riiulites,mis maksid enne 150 EUR ja nüüd maksavad 300, vaid asi on ka põhimõttes . Kui vanas rahas oli 150 EUR umbes 2200 EEK ja 300 EUR umbes 4750 ja vahe on sadades eurodes või vanas vääringus mõnes tuhandes, siis võib ju ära kannatada tarbijana .

   Aga kui näiteks autofirmad otsustaksid, et uusi autosid alla 10 000 EUR ei müü ja isegi kui mõni Liidu,Ühingu, Assotsiatsiooniga mitteühinenud firma kuskil seda teeks, siis Liidu,Ühingu,Assotsiatsiooni kuuluvad firmad ” odavale rämpsule” teenuseid ei osutaks . NIi et mingis mõttes on vähemalt taoline ” ausa hinnastamise” keelustamine mulle kui tarbijale arusaadav ja ka mõistetav .
   Mõelgem, kui näiteks bensiin ja diisel maksaks kõikjal alates kahest eurost – mida teeksid siis 99,9 protsenti autoomanikest . Nutaksid, kuid tarbiksid .

Trackbacks

1. Mille järgi aru saada, kas veebidisain on halb või hea? | DDR | Sotsiaalmeedia- ja internetiturundus says:

   15.05, 2011 at 17:49

   [...] valmib kliendi tüüpprofiil. Mida kliendi profiilid endast täpsemalt kujutavad, räägin siin. Lühikese  kliendiprofiilide koostamise juhendi leiad [...]