Selles videos räägin, et mida Internetirevolutsioon sinu heaks teha saab, kuidas see töötab, mida see sisaldab ja mis see maksab.

Saa osa limiteeritud boonusest!

Pane oma nimi kirja ja saad teavitatud e-kursuse Internetirevolutsioon välja tulemisest enne teisi.

See ei kohusta sind millekski, aga annab sulle võimaluse saada kauba peale konto minu link building veebiteenusesse Link Militia (hind muidu üle 900 kr) koos ajakirja Director 3 kuu tellimusega.

Selle suve lõpus toimus Eestis enneolematu koolitusüritus. Kolmepäevane koolituslaager, mis andis turundajale kõik vajalikud teadmised ja oskused, et interneti kaudu hullupööra palju raha teenida.

Üritusest võtsid osa ligi 60 turundajat ja ettevõtjat – ja koolitus oli kõigi osapoolte jaoks väga suur kordaminek.

Mistahes toote hind iseenesest pole kallis ega odav. 100 000 eeku maksev auto on odav lennuki hinnaga võrreldes, aga kallis teksapükstega kõrvutades. Seda justkui elementaarset teadmist sisaldabki kontrastsuse printsiip, mille abil saad teadlikult kujundada ostja arvamust mingi toote kallidusest.

Kas sa oled kunagi midagi endale krabanud lihtsalt selle pärast, et see oli tasuta? Isegi kui sul seda tegelikult vaja ei läinud? Võtnud poest tasuta kohvipaki, aga pole ise kohvi jooja (ja kohvimasinat ka pole)? Tasuta hinna võim pole midagi uut – kõigile meeldib midagi tasuta saada. Aga kui suur selle tasuta hinna võim ikka on? Kas see on lihtsalt hind 0.- või midagi enamat? Kas “tasuta” hind paneb meid teinekord käituma ebaratsionaalselt? Kas tasuta hind võib sinu kasumit tõsta? Vaatame kohe neid küsimusi ja vastuseid lähemalt.

MIT (Massachusetts Institute of Technology), Toronto Ülikooli ja Duke Ülikooli teadurid viisid läbi rea katseid (kirjeldatud detailselt raamatus “Predictably Irrational”, Dan Ariely) , kus nad müüsid šokolaadi. Neil oli kahte sorti – Lindti trühvlid (kõrge kvaliteet) ja Hershey Kiss (tavaline, ei midagi erilist). Esimese hinnaks pandi 15 USA senti ja teise hinnaks 1 sent, igale ostjale anti vaid üks komm. Ostjad olid targad ja 73% valis välja just Lindti trühvlid. Nüüd langetati hinda 1 sendi võrra – 14 senti Lindti eest ja mitte midagi Hershey Kiss eest. Nüüd otsustasid 69% inimestest Hershey Kiss kasuks – kuigi hinnavahe vaid 1 sent!

Seks müüb, on levinud arvamus. Seda kasutatakse ju igal pool reklaamides – ju siis müüb. Nähes paljaid rindu reklaamides, tõttavad blogijad sellest kirjutama. Ka paljud suured ja tuntud brändid kasutavad seksi reklaamides. Mehepojad saadavad teineteisele linke seksikate reklaamidega ja imetlevad koos. Midagi tõmbab ligi.. olgu see siis ürginstinkt, vastupandamatu külgetõmme või teab mis.. aga kas see müüb? Õnneks on reklaamimaailma ja seksi kasutamist reklaamides uuritud piisavalt, et me võiks leida vastuse.

2005 aasta raamatu Sex in Advertising: Perspectives on the Erotic Appeal järgi kasutatakse seksi rohkemal või vähemal määral tervenisti viiendikus kogu reklaamist. Tõestusmaterjali leidmiseks ei pea kaugele vaatama – ava suvaline ajakiri ja seksikad modellid müüvad sulle kõike alates šampoonist kuni tolmuimejateni.