Turunduse eesmärk on juhtida potentsiaalsete klientide tähelepanu toodetele ja teenustele. Kuidas seda teha? Esmane reaktsioon on ikka see, et tuleks reklaami osta ja hästi palju karjuda, et tule vaata meie tooteid. Ehk mõni möödakäija paneb tähele ja teeb kähkuka ehk ostabki kohe. Reaalsus on see, et väga vähesed. See ei ole jätkusuutlik strateegia. Sul ei ole nii palju raha, et pidevalt pasundada. Ma olen sellest kirjutanud mitu korda, aga ma tunnen, et pean veel (saan liiga palju kirju küsimustega, kust kumab läbi eksiarvamus sellise turunduse töötamisest).

Parim viis oma toodele-teenustele tähelepanu tõmmata on see: anna ära midagi väärtuslikku (tasuta), et müüa sellega seotud asju.

Loetud päevad tagasi käis tuntud turundusguru oma blogis välja järgmise ennustuse: Aastaks 2011 tuleb 90% sinu müügist läbi suusõna leviku või digitaalse promo.

Kas sa oled selleks valmis? Kuidas sa muudad täna oma tegemisi, et olla valmis? Kas sinu toode/teenus/firma on millegi poolest nii eriline, et inimesed selle ise jutu sees üles võtavad? Kas tunned end digitaalses maailmas niivõrd kodus, et suudad ka seal edukalt turundada?

Vaatad telekast oma lemmikseriaali. Iga teatud minutite tagant tuleb vahelesegav reklaamijada, mis sind üldse ei huvita, nii et pead põgenema kööki või vannituppa. Loed Delfist artiklit, aga enne kui saad selle kallale asudagi, hüppab näkku suur bänner ning pead kulutama mitu sekundit, enne kui leiad koha, kust seda kinni toppida. Ja nii edasi. Kõik me puutume kokku vahelesegamisturundusega, ja paljud meist vihkavad seda. Vahel kandub viha sellist tüüpi reklaamide vastu üle ka reklaamitavale tootele või ettevõttele. See vist on pisut vastupidine reklaamiostjate eesmärkidele.. ja üldsegi Eesti kuulsaim raha maha viskamise koht ongi vist Delfis reklaami ostmine. Miks? Sest selline vaheletrügimisreklaam on oma aja ära elanud. Kui sul pole EMT ja Swedpanki stiilis kvadriljon krooni massireklaamile kulutamiseks, siis hoia eemale.

IAB ja teised otsivad lahendusi internetireklaami “parandamiseks”, panemata olulist tähelepanu millelegi väga olulisele. Reklaamispämmi ja teistele ootamatult selga lendamise asemel peaks reklaam (selle üldises mõistes, toodetele ja teenustele tähelepanu juhtimine) alustama ja arendama vestlusi, looma kogukonda ja pakkuma väärtust.

Me elame digitaalsel ajastul. Meie elurütm on kiire, pidevalt on vaja midagi teha, kuhugi jõuda, seda ja teist korda saata, miljon emaili läbi lugeda. Kiire reaktsioon on rohkem väärtustatud kui läbimõtlemisaeg. Sageli me läheneme probleemidele pealiskaudselt, tegeledes paljude ülesannetega, aga harva ühe asjaga pühendunult. Me jookseme läbi oma elu ilma aega maha võtmata, et mõelda, kes me tegelikult oleme või mida me tegelikult tahame. Me oleme kui energiajänkud.. rapsime siia ja sinna, ise samal ajal vaikselt tühjaks tiksudes.

Enamik meist proovib anda endast parimat. Kui elu poolt esitatavad nõuded on liiga suured, me hakkame tegema valikuid, mis aitavad meil päevast läbi saada, aga võtavad tollimaksu ülejäänud elult. Me magame liiga vähe tunde, neelame alla kiiretoite ja majoneesisalateid, ammutame energiat kofeiinist, lõõgastume alkoholiga. Lisa siia pinged töökohal ja kodus ning muutume kärsituks, kiiresti vihastuvaks, rahulolematuks ning meie võime pikaajalist tähelepanu pöörata vaid ühele teemale muutub raskeks.

Kes on osalenud avaliku esinemise, kõnepidamise või muul suhtlusalasel kursusel (või lugenud vastavaid raamatuid), see on kindlasti kuulnud järgnevaid õpetussõnu: “seisa sirgelt, vaata inimestele silma, kasuta sobivaid käeliigutusi mõtete rõhutamiseks” või “harjuta, harjuta. harjuta” või siis “ütle neile, millest sa rääkima hakkad, siis räägi ning siis räägi, millest rääkisid” või nõuandeid alustamiseks nagu “hakka rääkima lugu”. See on kõik õige ja vahva, aga need nõuanded puudutavad kõik esitlusviisi.

Teine populaarne lähenemisviis puudutab sihtgruppi: “tea, mis su kuulajaid huvitab”, “pane oma sõnum konteksti, millest auditoorium aru saab” või siis “korda oma peamisi punkte”.