Markitekti tiimi on juurde vaja just sind.

Sinult eeldan php/mysql oskusi, html/css tundmist ja muidugi WP arhitektuuriga kursis olemist. Suudad WP peale luua mistahes funktsionaalsust, kirjutada ringi olemasolevaid pluginaid või teha uusi. Oskad html/css failidest luua WP teemasid. Jquery/javascript abiks.

Hea oleks kui omaksid ka Magento kogemust, aga see pole primaarne.

Kirjuta mulle peep@internetmarketing.ee ja räägin lähemalt.

Tulemuslikeim taktika (64% hinnangul neist, kes taktikat kasutavad, on see väga efektiivne) on siin koodnime all igavene ostukorv. Mida selle all mõeldakse on see, et sel ajal kui ostja surfab mööda e-poodi ringi, siis mingit osa ostukorvi sisust kuvatakse talle kogu aeg. Täpne vorm varieerub – mõni näitab ostukorvi hetkesummat (mis muutub dünaamiliselt iga kord kui sinna miskit juurde lisatakse), mõni näitab kogu värki: ostukorvis sisalduvat (koos võimalusega sealt asju lihtsalt maha arvata), tootepilte, saatekulusid. Väidetavalt on suurimat kasu saanud taktikast need, kes ostukorvi sisu rohkem avavad.

Paremuselt teine taktika on saidisisene otsingumootor. Iga kaupmees peaks kindlasti oma otsingu kasutamist jälgima, mõõtma ja analüüsima. Otsingukasti asukoht loeb palju. Hea mõte on testida otsingust välja tulevate toodete erinevaid järjestusstsenaariume. Proovida võiks vanem kaup ees – uuem taga, kallimad kaubad enne, bestsellerid ees, kõrgeima kasutajate hinnangutega kaubad ees jne.

Positiivset mõju avaldavatest taktikatest on ära mainitud veel visuaalselt vinge toodete kuvamine, live chati olemasolu, ristmüügi kasutamine ja toodete võrdlustabelid.

Millised on sinu parimad taktikad?

Sissetulevate viidete saamiseks on efektiivseim ja jätkusuutlikeim strateegia vinge ja väljapaistva sisu või toote/teenuse pakkumine, millele surfajad vabatahtlikult (ja rõõmuga) ise viitavad. See on muidugi oluliselt keerulisem kui mingi keskpärase asja üles panemine, aga toob oluliselt rohkem tagasi (unikaalne toode + suur väärtus ongi ainus võitev kombinatsioon). Keskpärase tootega jääb sinu ainsaks võimaluseks ise neid viiteid käsitsi vorpida (või kasutada vastavat teenust või tarkvara).

Üks viimasel ajal levinud viise käsitsi vastavate viidete loomiseks on sotsiaalse meedia väljaannete kasutamine. Idee on see, et otsid üles sotsiaalsete järjehoidjate (social bookmarking) need lehed, mis pakuvad do-follow viited (ehk mis siis PageRanki edastavad). Selliseid nimekirju leiad Google kaudu sadu, näiteks nagu see. Lisad oma viite igasse sellisesse lehte ja ongi uued viited lisaks.

Kuigi see on tõsi, on see väga piiratud lähenemine. Do-follow saitidega on veel see teema, et paljud neist annavad otseviite vaid sel juhul, kui sinu sisestatud uudis/artikkel muutub populaarseks ja saavutab koha esilehel. Tõeline kasu sotsiaalse meedia kasutamises ei ole mitte otseviidete saamine, vaid tähelepanu juhtimine oma veebilehele. Kui veebileht on tasemel, kasulik ja mürast välja paistev, siis jääb küsimus, et kuidas sõna levitada. Suusõna levik võtab aega ja sotsiaalne meedia on suurepärane viis seda protsessi kiirendada.

Kui sa nt lisad sotsiaalse meedia väljaannetesse viite oma mingile artiklile, siis kui see on tõeliselt hea, inimesed viitavad sellele oma blogides, artiklites jne. Nii saad ühe viite asemel (mis tuleb otse järjehoidja lehelt) palju viiteid. Ja see on ka põhjus, miks sa ei pea end limiteerima do-follow viidetega – sinu peamine mõte peaks olema hoopis väärt sisule tähelepanu juhtimine, millele siis lugejad otse viitavad.

Kui su veebileht ei ole midagi erilist ning lugejale väärtust ei loo, siis muidugi enne kui asud tegelema sotsiaalse meediaga, pead üle vaatama oma veebistrateegia.

Enamik meist proovib anda endast parimat. Kui elu poolt esitatavad nõuded on liiga suured, me hakkame tegema valikuid, mis aitavad meil päevast läbi saada, aga võtavad tollimaksu ülejäänud elult. Me magame liiga vähe tunde, neelame alla kiiretoite ja majoneesisalateid, ammutame energiat kofeiinist, lõõgastume alkoholiga. Lisa siia pinged töökohal ja kodus ning muutume kärsituks, kiiresti vihastuvaks, rahulolematuks ning meie võime pikaajalist tähelepanu pöörata vaid ühele teemale muutub raskeks.

Me jookseme ringi “to-do” nimekirjadega, meie arvutiekraanile ja seinale on kleebitud post-it’id asjadest, mis vajavad tegelemist. Me oleme isegi uhked oma võime üle multitaskingut teha ja töötada pikki tunde. Tänaval tuttavat kohates, kes küsib “kuidas läheb?”, vastame varjatud uhkusega “kiirelt, kiirelt!”.

Wayne Muller kirjutab tabavalt oma raamatus Sabbath: “Mida hõivatumad me oleme, seda tähtsamad me näime iseendale – ja kujutame ette, et ka teistele. Kättesaamatu olemine pere ja sõprade jaoks, aja mitte leidmine päikeseloojangu märkamiseks, oma ülesannetest läbi rahmeldamine ilma hingetõmbepausi võtmata – just see on muutunud tänase eduka elu mudeliks.”

Kas oled olnud järgnevates situatsioonides:

• Tööl 4-tunnine intensiivne koosolek. Osaled aktiivselt ja püüad anda endast parimat. Viimase 2 tunni jooksul tunned, kuidas keskendumisvõime kaob, sinu energiatase läheb miinusesse ja ootad koosoleku lõppu.
• Järjekordne pikk tööpäev – 10 või 12 tundi – ja 100 asja vajavad tehtud saamist. Poole päeva peal tunned, kuidas energia hakkab üha enam negatiivseks minema. Sa muutud kergesti ärrituvaks, kannatamatuks ja teravaks.
• Planeerid õhtu kodus veeta naise/mehe, laste või sõpradega, aga koju jõudes tunned, et oled nii läbi, et enam ei jaksa.

Kõik mida me teeme – alates kolleegides suhtlemisest kuni tähtsate otsuste tegemiseni – nõuab energiat. Kuigi see paistab ilmselge, enamik meist ei võta energia tähtsust arvesse ei tööl ega ka kodus. Iga meie mõte, emotsioon ja tegevus mõjutab meie energia taset – kas siis halvemaks või paremaks. Lõppkokkuvõttes meie elu väärtus ei ole see, et kui palju aega me siin planeedil veedame, vaid kui palju energiat me panustame sellesse aega, mis meil on.

Energia juhtimine on kõrge produktiivsuse alus

Kõigil meil on 24h päevas. Me ei saa aega juurde teha. Ainus asi, mida me teha saame on see, et kasutada olemasolevat aega paremini – ja seda läbi oma energia targa kasutamise. Mina töötan suures osas üksi – ja aeg on minu kõige kallim vara. Seetõttu ma olen pidevalt otsingul, et kuidas kasutada oma aega paremini, kuidas saavutada rohkem vähema ajaga, kuidas olla produktiivsem ilma, et ohverdaks oma tervist või aega, mida saaksin veeta kallite inimestega. Olen kirjutanud varem füüsilistest vahenditest, mis aitavad produktiivsust tõsta. Sel korral tahan jagada teiega isiklikku avastust, mis muutis minu maailmavaadet ja andis täiesti uue perspektiivi isikliku produktiivsuse teemal. See pärineb meeletult heast raamatust “The Power of Full Engagement: Managing Energy, Not Time, Is the Key to High Performance and Personal Renewal” (Jim Loehr, Tony Schwartz). Vähesed raamatud on võimelised muutma maailmavaadet, ja see on üks neist.

Loomulikult on olemas halvad ülemused, mürgised töökeskkonnad, rasked suhted ja kõik muud kriisid elus. Sellest hoolimata on meil rohkem kontrolli meie isikliku energia üle kui me sageli arvame. Kuigi tundide arv päevas on piiratud, energia kvaliteet ja kvantiteet ei ole. See on meie kõige väärtuslikum ressurss. Mida enam me võtame vastutust oma isikliku energia üle, seda enam võimustatud (heas mõttes) ja produktiivsemad me oleme. Kui sa suudaksid homme ärgata märkimisväärselt positiivsema ja fokusseerituma energiahulgaga, mida sa saaksid investeerida nii tööl kui suhetes lähedastega, siis kui palju see muudaks su elu paremaks? Oskuslik energiahaldus võib tuua sinu ellu väga suure positiivse muutuse (isegi kui su eluga on hetkel kõik 5+).

Autorid on tänu ulatuslikule uurimistööle välja töötanud mudeli, mis aitab sul majandada oma energiataset ja saavutada rohkem kui eales varem. Nende esimesteks klientideks olid profisportlased – inimesed, keda ei huvita motiveerivad kõned ja inspireerivad lood, vaid tulemused, medalid. Mis nende töö atleetidega tegi eriliseks oli see, et nad ei pühendanud hetkegi nende tehniliste või taktikaliste oskuste parandamiseks. Sellest hoolimata saavutasid nendega töötanud sportlased meeletult häid tulemusi, tõustes maailma edetabelites ja võites medaleid. Kogu töö oli isikliku energia haldamisega. Nende klientide seas on väga nimekad tennisemängijad (nt Pete Sampras, Jim Courier, Arantxa Sanchez-Vicario, Gabriela Sabatini, Monica Seles), golfimängijad, korvpallurid, poksijad jne.

Ma soovitan tugevalt lugeda raamatut ise, aga toon siin välja 4 peamist põhimõtet oluliselt lühendatud kujul:

Põhimõte #1: Maksimaalse produktiivsuse saavutamiseks on meil vaja nelja erinevat liiki energiat: füüsilist, emotsionaalset, vaimset ja spirituaalset.

Inimesed on komplekssed energiasüsteemid, ja energia ei ole ühe dimensiooniline. Iga energia liik on oluline ja asendamatu, ning üks mõjutab teist. Me peame õppima kuidas hallata neid energiaid.

Põhimõte #2: Kuna energia hulk väheneb nii üle- kui alakasutusega, me peame tasakaalustama energia kulutamist selle taastootmisega.

Me mõtleme harva sellele, et kui palju energiat me kulutame, sest me võtame selle olemasolu iseenesest mõistetavana. Enamik inimesi elab lineaarset eluviisi – kulutades oluliselt enam energiat kui toodame või vastupidi – alakasutame oma energiat. See viib lõpuks selleni, et me põleme läbi, meie füüsilised ja vaimsed “lihased” nõrgenevad, tekivad terviseprobleemid ja muud hädad. Kahjuks on energia taastootmise pool (nt puhkamine) meie ühiskonnas oluliselt vähem väärtustatud kui töö rabamine, samal ajal kui seda peaks hindama kui kõrge tootlikkuse ühte alustala.

Me peame oma elu vaatama kui lühikesi sprindidistantse – jooksma 200m ning siis puhkama, tegelema millegi muuga enne kui asume järgmise 200m kallale. Selle asemel enamik meist jookseb maratoni.

Põhimõte #3: Oma energiataseme jätkusuutlikuks tõstmiseks me peame endeid lükkama oma tavapiiridest väljapoole, treenides sama süstemaatiliselt nagu profisportlased

Stress ei ole meie vaenlane. Paradoksaalselt see on võti kasvule. Selleks, et treenida lihaseid, me peame neid süstemaatiliselt pingutama. Lihtsustatud näitena kui keegi soovib oma biitsepsit kasvatada, siis hakkab ta regulaarselt lõuga tõmbama. Iga treeningkord peab treenija proovima teha eelmisest korrast paremini – panna lihas suurema pinge alla. Nii tekivad väikesed rebendid lihaskiududes, mis puhke ajal tugevamini kokku kasvavad ja tulemusena meile tugevamad lihased annavad – ja mis edaspidi suuremad pinget taluvad. Kui aga treeningkordade vahele puhkust mitte võtta, siis on tulemus vastupidine – võivad tekkida vigastused ja muud probleemid. Samuti kui ühel hetkel treenimine pooleli jätta, siis vaikselt hakkavad lihased atrofeeruma.

Sama kehtib teistes energia dimensioonides. Me peame endeid süstemaatiliselt viima väljaspoole oma normaalpiire, et me saaks kasvada.

Põhimõte #4: Positiivse energia rituaalid – väga spetsiifilised rutiinid energia haldamiseks – on võtmetähtsusega jätkusuutliku kõrge produktiivsuse hoidmiseks

Muutused on rasked, me oleme oma harjumuste ohvrid. Suur osa meie tegevustest on automaatne ja alateadlik. See, mida me tegime eile, seda tõenäoliselt teeme täna ka. Probleem muutustega on see, et teadlikku pingutust on väga raske hoida pika aja jooksul (dieedipidajad ja trenniga alustajad teavad omast käest). Tahtejõud ja enesedistsipliin on sageli nõrgemad kui me arvata oskame. Kui sa pead mõtlema millelegi iga kord kui sa teed seda, siis tõenäoliselt sa ei jää seda tegevust tegema regulaarselt kuigi kauaks.

Positiivne rituaal on käitumine, mis muutub automaatseks aja möödudes ja mis ammutab energiat sisemistest väärtustest. Mõtle näiteks hammaste pesemisele hommikul. Sa teed seda suuresti automaatselt, sellele erilist mõttejõudu pühendamata, justkui autopiloodi peal. Rituaalide jõud on just see, et nad kindlustavad, et sa kasutad nende tegemiseks minimaalselt teadlikku energiat, jättes meile voli suunata see teistesse elu küsimustesse.

Positiivsete rituaalide loomine on üks kõige tugevamaid mooduseid efektiivse energia haldamiseks.

Süvitsi kõigi teemadega siis juba raamatus endas.

Täiendus: Aivar teatab kommentaaris, et see raamat on ilmunud ka eesti keeles pealkirja all “Täiusliku pühendumuse jõud”, Pegasus 2005.

Loodan, et see leht lahendab paljude alustavate ettevõtjate mured, kes ei oska ise (või pole aega) teatud tehnilisi ja muid vigureid teha, aga mingi konkreetse ettevõtte palkamine käib üle jõu (või pole majanduslikult otstarbekas). Reeglina on vabakutseliste hinnad madalamad, kuna neil puuduvad mitmed ülalpidamiskulud, mis ettevõtetel on.

Samuti on see leht heaks variandiks leida lisasissetulekuallikaid nendele, kes otsivad lisatööd.

Kritiseerida on ju nii lihtne. Igaüks suudab mistahes idee tümaks teha, eriti need, kes pole ise mitte midagi teinud. Kui sa alustad midagi uut, mida sa pole kunagi varem teinud ja su enesekindlus on madal, siis hoia endale. Pane rattad veerema, tee asju, saavuta enesekindlust ning juba natuke küpsemas faasis on olud teised.

Alati on lihtsam tagasi tõmbuda ja eksisteerida oma mugavustsoonis ning teha neid samu asju, mida oled teinud juba viimased 10 aastat. Ära lase sel juhtuda, kuigi ahvatlus on kahtlemata suur. Kui sa ei tee asju, mis on sinust suuremad, sa ei kasva mitte kunagi.

Siin on oluline märkida, et ma ei propageeri naiivsust. Muidugi kui sa alustad midagi uut, siis sul võivad olla valed ettekujutused ja valed eeldused. Tagasiside küsimine on alati hea idee, aga küsi seda nii, et see ei haavaks sind emotsionaalselt. Ja kindlasti ära küsi seda inimestelt, kes pole ise midagi sarnast teinud. Reeglina materdavad sind just seda tüüpi inimesed (võib-olla alateadlikust kadedusest, et kuidas sa julged olla parem kui mina!) ning tegijad, kes on samal alal juba üht ja teist korda saatnud, hoopis toetavad ning annavad nõu, kuidas sinu ideed paremini ellu viia.

Kahtlemata on sinu suurimaks sõbraks siin ka Google ja vastavad raamatud. Loe, õpi. Väga heaks kanaliks on ka LinkedIn Answers, kus saad nõu küsida mingi ala proffidelt.

Edu uute asjade alustamisega!

Asjasse mittepuutuv ääremärkus: kui sulle meeldis see Where The Hell is Matt video, siis nüüd saad hääletada, et ta tuleks järgmise video käigus ka Eestisse.

Vaadates Kanada hokikoondise noorte staaride nimekirju, hakkas silma kummaline tõsiasi: enamik olid neist sündinud kas jaanuaris, veebruaris või märtsis. USA pespalli noorte hulgas domineerivad augustis sündinud. Inglismaa jalgpalli noortekoondiste hulgas on neid, kes on sündinud septembrist novembrini üle 2x rohkem kui neid, kes sündinud juunist augustini. Mis see tähendab?

Noorsportlased

Majandusteadlased, kes selle avastuse tegid ja sellesse põhjalikult süvenesid, leidsid midagi huvitavat. See vahe tuleb sisse sellest, kuidas noori jagatakse vanusegruppidesse. Jäähokis on piiriks 1. jaanuar, pesapallis 31. juuli, jalgpallis 1. september. Tulemusena on see, et 5 aastane poiss, kes on sündinud näiteks 3ndal jaanuaril on oluliselt suurem ja tugevam kui see, kes on sündinud detsembris. Peaaegu aasta vahet on väga suur vahe selles vanuses. See paneb treenereid arvama, et neis on rohkem potentsiaali ja nad saavad paremat suunamist. Neid valitakse alati meeskonda, kui on tegemist mingite võistlustega. See aga viib selleni, et nad arenevad kiiremini ja saavad rohkem mängupraktikat. Ja see sama tsükkel kestab edasi aastaid. Sama pesapallis ja jalgpallis. Ainus riik, kus teadlased ei suutnud sünniaegade eelistusi märgata on Taani – ja selgus, et seal on sünnikuupäevade järgi vanusegruppidesse panemine keelatud alla 10a vanustele. Tulemus: kui enne arvati, et profispordis läbi löömine on puhtalt ande teema, siis tegelikkuses reaalne harjutamisele ja mängimisele kulunud aeg on kaugeltki enam tähtsam. Ja tõendid on igal pool olemas.

Viiulimängijad ja pianistid

Psühholoog Anders Ericsson ja tema 2 kolleegi viisid läbi  uuringu Berliini Muusikaakadeemias. Nad palusid juhendajatel liigitada õpilased kolme rühma: tulevased tähed, teised gruppi läksid “head” ja kolmandasse need, kellest tõenäoliselt ei saa professionaalseid muusikuid. Nüüd küsisid uurijad noorte muusikute käest, et kui palju nad on harjutanud.

Selgus, et kõik grupid alustasid pillimängu enam vähem samal ajal – nii 5 aastaselt. Vahe tuli sisse, kui nad olid umbes 8-aastased. Parimasse gruppi kuuluvad noormuusikud harjutasid rohkem kui teised: kuus tundi nädalas 9 aastaselt, 8 tundi nädalas 12 aastaselt, 16 tundi nädalas 14-aastaselt ja edasi üha rohkem. 20-aastaselt nad mängisid ja harjutasid juba üle 30 tunni nädalas. See tähendab, et 20-aastaseks saades oli neil juba üle 10 000 tunni harjutamisaega. Keskmisse gruppi kuuluvatel õpilastel oli mänguaeg ca 8000 tundi ja kolmandasse gruppi kuulujatel vaid 4000 tundi.

Mis on hämmastav selle uuringu juures on see, et nad ei leidnud mitte ühtegi loomulikku talenti. Mitte keegi ei olnud saavutanud tippklassi vähe harjutades ja samuti ei leidnud nad mitte kedagi, kes oleks harjutanud vähemalt 10 000 tundi, aga oleks mõnes muus klassis. Nende uuring näitab, et kui sul on alustuseks piisavalt annet, et saada sisse muusikakooli, siis edasi sinu edu määrab ainult aeg, mis pühendatakse treeningutele.

Aga Mozart?

Lapsgeenius Mozart, kes juba komponeeris 6-aastaselt – mis siis temaga oli? Michael Howe kirjutab raamatus Genius Explained, et Mozarti esikteosed polnud midagi erilist võrreldes küpsete heliloojatega. Tema esimesed heliloomingud olid üldsegi teiste autorite tööde ümberseaded, mille oli kirja pannud tema isa (kes võis omalt poolt midagi lisada). Mozarti täielikest omaloomingutest esimene, mida peetakse maailmaklassi teoseks, oli kirjutatud siis, kui ta oli 21-aastane. Selleks ajaks aga Mozart oli juba mänginud ja heliloomingut teinud üle 10 aasta…

The Beatles

10 000 tunni reegel kehtib ka biitlitele. Enne kui nad läksid Ühendriikidesse 1964 ja hakkasid hitte välja laskma, olid nad olnud ja musitseerinud koos juba üle 7 aasta – kirja saanud tublilt üle 10 000 mängutunni. Vahe nende üldtunnistatud parima albumi ning üheskoos musitseerimise alustamise vahel oli 10 aastat. 1960ndal aastal, kui nad olid alles keskkoolibänd, siis nad said läbi juhuse kutse minna suveks Hamburgi, kus nad 3 kuud jutti mängid 7 päeva nädalas, 8-12 tundi päevas oma lugusid, kavereid, jazzi ja mida iganes. Nad käisid Hambrugi vahet veel mitmeid aastaid. See andis neile meeletu eelise: harjutada tohtutuid tunde ja mängida rahva ees.

Enne kui nad hakkasid hitte välja laskma, oli pikk ja raske töö juba selja taga.

Bill Gates

Programmeerimisgeenius? Võib-olla, aga tema kujunemislugu rajaneb mitmetel õnnelikel kokkusaatumustel. Tal vedas, et käis koolis, kuhu juba 1960ndatel osteti arvuti – ja seda time-share terminalide läbi. Juba 8nda klassi poisikesena 1968 oli Gates programmeerimisega ametis. Sellest ajast peale elas ta arvutiklassides. Tal vedas, et elas ka Washingtoni ülikooli vahetus läheduses ja sai kasutada sealset tehnoloogiat. Õnn viskas ka ta teele muid kanaleid, kus oli võimalus programmeerida ja saada juhendatud tolle aja parimate matemaatikute poolt.

Selleks ajaks kui Gates end Harvardi nimekirjast maha võttis, et proovida õnne oma programmeerisfirmaga Microsoft, oli ta ammu ületanud 10 000 tundi piiri. Tal oli selleks ajaks üle 7 aasta järjepidevat programmeeriskogemust. Kui paljudel teistel noortel oli sel ajal sama kogemustepagas? Gates ise arvas, et kui kogu maailma peale oleks olnud 50, oleks ta olnud väga üllatunud. “I had a better exposure to software development at a young age than I think anyone did in that period of time”, ütles Gates.

10 000 tundi

Sarnase loo leiame ka Steve Jobsi või Sun Microsystemsi asutaja Bill Joy kohta. Tundub, et 10 000 tundi (mis on kuskil 5 kuni 10 aastat, oleneb kui palju oma päevast millegagi tegelemisele pühendad) on see maagiline arv, mis võimaldab meil saada maailmaklassi tegijaks mingil alal. Selleks ajaks on meie ajus tekkinud oma ala suhtes kontseptuaalne mõtlemine, haarame uut lennult, oleme võimalised innovatsiooniks ja improvisatsiooniks. Inimesed, kes vaatavad 10 000 tunni tegelasi kõrvalt, peavad neid sündinud geeniusteks.

Minu jaoks koorub siit välja 2 väga olulist mõtet:

1) Fokusseeri, keskendu. Pühenda järjepanu aega millelegi, et olla selles tõeliselt hea. Investeeri need 10 000 tundi teadlikult.

2) Veelgi olulisem: mis alal sa tahaksid maailmaklassi tegija olla? Mis asjus sa tahaksid, et kogu maailm pöörduks sinu poole, et nõu küsida? Kui sa pole eriline tegija mitte mingil alal praegu, siis las olla. Elu pikk. Sul on võimalik valida midagi praegu ning 5 kuni 10 aasta pärast oled maailma absoluutne tipp.

Milline see levinud kontaktileht siis välja näeb? Umbes midagi sellist:

Võtke meiega ühendust!

info@meiedomeen.ee
+372 50 00 000
Tamme 23-2, Põllulinn 12345

Sellisel lahendusel on palju puudusi:

• miks ma üldse peaksin ühendust võtma?
• kes seda e-maili üldse loeb? juhataja? sekretär? kas üldse keegi?
• usaldusväärsus on nullis
• tekitab kahtlust, et kas selle lehe taga üldse on “päris” inimesi

Kui muidugi eesmärk ei ole saada inimesi (potentsiaalseid kliente) endaga ühendust võtma, siis on teine asi. Samas kui see ei ole eesmärk, siis miks? Ettevõtluse eesmärkidele aitab reeglina klientide rohkus kaasa.

Kuidas seda paremini teha

Mõned nõuanded tulemusliku konktaktilehe loomiseks.

• Väldi info@domeen.ee kasutamist eelistatud kontakti kanalina. See on äärmiselt ebaisiklik ja tekitab tunde, et kirjad lähevad musta auku. Sul võib selline emaili konto muidugi olla, aga ära eksponeeri seda kui peamist aadressit.
• Otsekontaktid päris inimesteni. Too veebilehel välja oma töötajate nimed, ametikohad ja võimalused nendega otse ühendust võtta. Kui keegi ei soovi oma isiklikku mobiili avalikustada see on teine asi, aga ametialase e-posti ja lauatelefoni saab alati välja tuua. Eriti hea oleks see, kui oleks kenasti välja toodud, et kellega mis asjus ühendust võtta. Nii jõuab õige info kiiremini õigete inimesteni.
• Näita oma inimesi. Töötajate fotode panemine veebilehele on tõestatud viis usaldusväärsuse tõstmiseks. Kui sa ei julge ennast oma veebilehel näidata, kas sul on midagi varjata? Kardad, et kliendid tunnevad tänaval ära?
• Anna selge põhjus ühendust võtmiseks. Müügikontaktide saamine läbi veebilehe on väga oluline (pea) iga ettevõtte jaoks. Seepärast ära jäta sinuga ühenduse võtmist juhuse hooleks, vaid näe vaeva selle kallal, et neid kontakte saada. Too välja kliendi kasule orienteeritud põhjus ühendumiseks. Näiteks paku mingit tasuta konsultatsiooni (stiilis “telli tasuta oma veebilehe otsimootoritest leitavuse analüüs”), mingit konkreetset infopaketti (tasuta e-raamat “kuidas olla efektiivsem juht” vms) või muud taolist. Ära küsi kohe müüki (stiilis “kirjuta meile, et osta PR teenust”) . Kui eelnevat kontakti pole inimesega olnud, siis liiga varajane müügi küsimine peletab eemale.
• Väldi kontaktvorme, eriti pikki. Kui info@domeen.ee on halb, siis kontaktvormid on veel hullemad. See tekitab musta augu sündroomi ruudus (sest kasutaja ei saa iial kindel olla, kas teade üldse läks kuhugi (ja kuhu?)). Vastavad kasutajate uuringud on näidanud, et peaaegu mitte keegi ei eelista kontaktvormide kaudu ühendust võtta. Kui sa tahad kasutajasõbralik olla, siis korista need vormid ära.
• Ütle, et sul on hea meel kliendilt kirja saada. Mõned ei julge kirjutada, sest äkki teisel pool toru saab keegi pahaseks. Seepärast tee soojade ja siirate sõnadega selgeks, et iga inimese sõnum on oodatud ja see on alati päeva tipphetk, kui keegi kirjutab.

Järgi neid kuut soovitust ja sinu kontaktileht on juba kordi parem.

Milliseid “huvitavaid” kontaktvorme sa oled näinud? Milliseid häid kontaktilehti oled kohanud?

1. Mis on su kirg?

Üks parimaid viise otsustada millist äri omale luua on endalt küsida: mis oleks minu suurim kirg? Kas sa armastad kasse? Oled hull autode järgi? Ei suuda lakata mõtlemast toataimedele? Või kohtamistest? Nendes peituvad siis täpselt Sinu vastused.  Kui Sa tunned kirge antud juhises käsitletud teema vastu, siis oled tõenäoliselt naudid oma äri loomist sel alal.

Pole absoluutselt mingit mõtet luua äri valdkonnas mille vastu sul puudub tõmme. Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis sind tõeliselt ei huvita. Kui sinu töö on sinu hobi, siis sa ei tööta enam ühtegi päeva elus, kõik muutub mänguks. Sinu töö on siis just see, mida sa ise vabatahtlikult tahaksid koguaeg teha!

Kui kire leidmine tundub liiga keeruline, siis mõtle milles sa tegija oled (nt samal alal kus hetkel töötad) või millest sa lihtsalt tead väga palju.

2. Otsi omale liitlane

Kui hakkad mõtteid liigutama (ja kirja panema!) oma tulevase äri valdkonna teemal, ära hoia seda ainult endale. Kuigi see võib olla hirmutav vahel, räägi oma plaanidest lähedastele. Ole valmis selleks, et paljud hüppavad sulle selga ja toovad 100 põhjust miks see ei tööta. Inimestele ei meeldi kui sa oled nendest erinev. Otsi endale üks toetav liitlane, kellega saad aru pidada, kes aitab sind nõu ja jõuga ning annab konstruktiivset tagasisidet. Usaldusväärne kaaslane teeb teekonna lihtsamaks.

3. Uuri tulevasi konkurente

Võta aga Google lahti ja hakka uurima, mis sinu kire valdkonnas toimub. Milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse? Milliseid veebilehti sel teemal leidub? Millised on kõige populaarsemad foorumid sel teemal? Tee piisavalt uurimistööd, et luua endale selge arusaam, millised konkurendid on juba sellel turul ees ja milliseid tooteid nad pakuvad. Võimalusel ära piirdu ainult meie väikese koduriigiga, sea latt kõrgemale ja võta sihiks globaalne internetiäri. Kui sulle huvipakkuval turul polegi otseselt ühtegi konkurenti ees, siis võid saada kas esimese tulija eelise või siis pole sellel turul võimalik (arvestatavat) raha teha.

4. Loo suhteid

Isiklikud suhted võivad vägagi kasuks tulla. Võta ühendust inimestega, kes juba samal turul tegutsevad ja mõtle, kuidas saaksite koostööd teha. Näiteks kui keegi müüb turul mingit väga edukat toodet, siis äkki sa saad luua toote, mis seda täiendaks. Nii saad ehk teha ka kaasturundust ning sõita juba eduka tegija tuules. Alati leidub palju erinevaid viise kuidas sünergiat luua.

Võimaluse korral proovi kõigiga ka näost-näkku kohtuda, sest see on hoopis võimsam ja tulemuslikum kui puhtalt internetivahendusel suhtlemine.

Samuti hakka looma suhteid oma tulevaste klientidega (punkt 5).

5. Otsi üles oma tulevased kliendid

Kui sa oled väljamõelnud, et mis su kirg on – oletame, et see on golf – siis hakka otsima oma tulevasi kliente ja nendega suhteid looma. Guugelda golfiga seonduvaid märksõnu ja proovi leida üles veebilehed ning foorumid kus golfihuvilised koos käivad. Nii sa ei pea hakkama mõtlema, et kuidas leida golfist huvitatud inimesi ja nendeni jõuda – kui on olemas mingi keskne temaatiline foorum, siis saad oma reklaamipingutused sinna keskendada. Vastavate foorumite ja vestluste leidmiseks on olemas lisaks Googlele mitmeid vahendeid.

Samuti on väga oluline, et sa liituksid kõigi nende foorumite ja veebilehtedega ning hakkaksid aktiivselt kaasa rääkima. Kui sa oled abivalmis, lahke ja sinu kommentaarid on sisukad/asjalikud/abistavad, siis  hakkavad inimesed sinusse hästi suhtuma ja sind usaldama. Usaldus on aga müügis kõige olulisem.

Väga hea mõte on ka alustada blogi selle valdkonna teemadel, mis tõstab sinu usaldusväärsust veelgi ning aitab sul positsioneerida end kui eksperti.

6. Pane paika ärimudel ja turundusplaanid

Peale oma uuringut oled tuttav turul eksisteerivate teenuste ning toodetega. Samuti osaledes aktiivselt foorumites ja muudes temaatilistes lehtedes, siis sul on päris hea aimdus, et mida need inimesed soovivad, millised on nende probleemid ja mured. Seda pilti vaadates saad välja mõelda milline toode on hetkel veel turul puudu ja mille järgi oleks nõudmist. Samuti teades ja tundes oma sihtrühma oskad paremini planeerida ka oma turundussõnumeid.

Mõtle hoolega oma ärimudeli peale: kuidas hakkaks su ettevõte raha teenima? Kui läbi klientide, siis mille eest su kliendid sulle raha hakkaks maksma, millist teenust või toodet sa saaksid pakkuda? Kuidas kindlustada, et see oleks unikaalne ja tarbijale väärtuslik?

7. Loo omale toode

Kui su ärimudel on paigas, siis sul on vaja luua toode, mida hakata müüma. Infotooted (e-koolitustooted, e-raamatud, e-õppekeskkonnad) on üks parimaid võimalus alustada oma internetiäri:

• Uuringud on kinnitanud, et enamus inimesi kasutab internetti info otsimiseks; see muudab infotooted üheks enim otsitud toodetest, mida on võimalik online osta
• Infotooteid on kerge toota, need ei nõua tehnilisi teadmisi võrreldes keerukamate online-teenuste loomisega
• Sa ei vaja mingit stardikapitali peale intellektuaalse kapitali, sinu kulutused on minimaalsed (põhiliselt sinu enda aeg)
• Infotooted on „tooted“ - sa võid neid müüa piiramatus koguses, mis teeb ärimudeli skaleeritavaks
• Infotooted on digitaalsed – sul puuduvad ladustamis- ja saatekulud ning klient saab „kaubad“ kätte viivitamatult pärast ostu tegemist

Kui sa pole ise ekspert mingil alal, et oma infotooteid luua, siis leia omale partner, kellel oleks vastavad teadmised. Sinu poolt tuleks turundus ja äri juhtimine. Võit-võit situatsioon.

Loomulikult võid sa ka hakata Hiinast mingeid kaupu vedama (alibaba.com), hulgimüüjatelt üleilma midagi kokku ostma või misiganes muud moodi oma tooteid leida. Võid samamoodi ka hakata turundama teiste tooteid, võimalusi kui palju.

Ma tunnen isiklikult mitmeid inimesi, kes leidsid mingi väikeettevõtte, kellel on väga head tooteid, aga kes ei osla neid müüa. Nüüd nad turundavad selle ettevõtte tooteid ja jagavad kasumi 50-50.

8. Hakka äriga pihta põhitegevuse kõrvalt

Sa ei pea homme oma ametit maha panema. Ära sülita vanasse kaevu enne kui uus valmis. Iga ettevõtmise ülesehitamine võtab omajagu aega. Sul võib minna 6, 12 või ka rohkem kuud enne kui sa teenid oma uue äri pealt piisavalt, et sellele 100% keskenduda. Kui kaua selleks aega läheb oleneb sinust: kui palju sa suudad sellele aega ja pingutust pühendada. Sa võid selle saavutada ka paari kuuga.

9. Õpi!

Ettevõtlus tähendab pidevat õppimist, nii raamatutest, teiste kogemustest, kursustest, blogidest – kust iganes. Õppimine tähendab arenemist ja kasvamist, sellega mitte tegelemine stagneerumist. Mitte keegi meist ei ole sündinud ärigeenius ja ei tee puhtalt intuitsiooni najal kiirelt suuri tulemusi. Sul võib vedada nii ühe kui teise asjaga, ent viimaks tasub õppimise ignoreerimine end kätte.

Mina loen oma erialal vähemalt 1 raamatu nädalas, mitukümmend blogipostitust ja artiklit päevas, võtan osa mingist seminarist/kursusest kord kuus, tutvun uuringutega ja panen kirja oma äridest õpitut, et seda analüüsida. Ilma selleta ei oleks mitte midagi.

Loe iga päev vähemalt 30 minutit, näiteks enne magama minekut. Kui loed mingist konkreetsest valdkonnast läbi 10 raamatut, siis tead sellest rohkem kui 90% kogu maailma elanikkonnast. Teadmised on jõud. Inimesed kes on saavutanud märkimisväärset edu pole ilmtingimata rohkem intelligentsemad kui teised. Mis neid eristab ülejäänutest on teadmistejanu – mida rohkem sa tead, seda rohkem on sul potentsiaali saavutada.

10. Hakka kohe tegutsema!

Oma ärist mõtlemine on väga oluline, aga ideedest pole mitte mingit kasu tegutsemiseta. Garanteeritud edu tuleb ainult initsiatiivi võtmisest ja pihta hakkamisest. Alusta eelpool mainitud punktide elluviimisest ja astu üks samm korraga. Kui sa kunagi midagi ei alusta, siis pole ka läbikukkumisvõimalust, aga ilma proovimata sa ka kunagi ei õnnestu. Unusta hirm läbikukkumise ees ja asu tegutsema. See pole nii hirmuäratav ja keeruline kui sa arvad.

Aga ma tahan turvalist sissetulekut…

Mitmed ei julge soolo teedpidi minna, sest jääb ära “turvalisus” oma töökoha pärast. Miski ei ole tõest kaugem. Mingisugusest turvalisest töökohast me ei saa küll rääkida, kui juba suured kalad nagu Hansapank Swedbank, Stora Enso, Estonian Air, Krimelte jt koondavad sadu (tuhandeid) inimesi ja meedia kirjutab, et juba ainuüksi Tallinnas jääb iga päev tööta 70 inimest, inimeste haridustasemest hoolimata. Mis turvalisusest me siin räägime. Senikaua kuni sa töötad kellegi teise heaks, on sinu saatus kellegi teise hooles. Keegi teine otsustab, kas ja millal sind koondada või vallandada. See mulle küll ei tundu väga turvalise situatsioonina.

Mõte, et töökoha omamine on kõige turvalisem viis sissetulekut teenida on jama. Kas üksainus sissetulekuallikas tundub tõesti turvalisem kui 10? Turvaline on oma sissetulekut mitmekesistada. Sinu olukord ei saa olla turvaline kui sul puudub kontroll ja otsustusõigus, ja palgatöölisena otsustab sinu saatuse üle alati tööandja.

Töö(koha)tu ja õnnelik

Erinevad uuringud on veenvalt tõestanud, et inimesed, kes töötavad iseendale on märkimisväärselt õnnelikumad kui palgatöölised. Iseenda jaoks töötamine lihtsalt on parem alternatiiv. Lõpeta oma aja vahetamine rahaks, see on lihtsalt rumal. Teadvusta endale, et palju targem viis sissetulekut teenida on pakkuda väärtust, mitte aega. Parim viis selle jaoks on oma ettevõtte loomine.

Iga ettevõtte loomine ja edule juhtimine nõuab püsivust, pühendumist ja tarka tegutsemist. Esimese kahe punktiga pead sa ise hakkama saama, viimase juures ma saan sind aidata kui liitud internetiäri e-kursusega, mis aitab sind kiirelt eduteele ning säästab sulle väga palju aega, raha, vigade tegemist ja mõttetut siblimist. Kursusega liitumine on täiesti riskivaba, sul on ainult võita. Tee endale teene ja astu samm iseseisva elu suunas.

Ma tahaksin küll saada kõiki hüvesid, aga…

Ma ei tea kedagi, kes ei tahaks oma elujärge parandada või siis teha asju, mida veel pole teinud. Ma tean aga päris mitmeid, kes sellest hoolimata ei tee midagi selle heaks. Rääkida ja süü kellegi teise kaela veeretada (valitsus, tööandja, majanduslangus, sugulased jne) on ju hoopis lihtsam kui ise midagi teha.

Kui ma veel Dubais elasin ja käisin korterikaaslasega trenni tegemas, siis jõusaalis kangi tõstes ja higistades ütles ta: “süüa on ikka kuradima lihtne”. Kui tark lause see on. See võtab nagu kokku terve elufilosoofia. Muidugi on süüa jube lihtne. Lotoga oleks maru hea 8 miljonit võita. Rikas onu Kanadas võiks juba päranduse teha. Küll oleks hea saavutada kõik mitte midagi tegemata. Eks vist need inimesed ise ka tea, et ega mingisugust arvestatavat muutust nende ellu ei tule, pigem mingi kunstliku lootusetunde omamine on lihtsalt soe ja elu mõtestav.

Edu algab otsusest

Ükskõik, mida sa ka oma elus saavutada ei tahaks, selleks tuleb piltlikult öeldes jalad tagumiku alt välja võtta ja tegema hakata. See kehtib nii indiviidide kui ettevõtete puhul (USA eduka lennufirma Southwest Airlines strateegiline plaan on “asjade ärategemine”). Niisama vegeteerimine viib ainult suurema vegeteerimiseni.

Sageli hoiab inimesi tagasi see, et eesmärk tundub nii kauge ja raske. Nii palju takistusi. Kuidas ma hakkama saan? Mul pole piisavalt raha, teadmisi, oskusi, julgust, tutvusi. Niimoodi tunda on täiesti inimlik. Aga kui sa oma eesmärgi jagad väikesteks sammudeks, siis see pole enam üldse nii raske.

Vaatame kõige efektiivsemat muutuste juhtimise näidet – Anonüümsed Alkohoolikud. Otsus mitte enam juua võtab sekundi. Ja siis raske töö algab. Ainus viis, kuidas nad hakkama saavad on see, et nad lähevad päev korraga. Täna ei joo. See on teostatav. Sellega saan hakkama. Kui eesmärk oleks, et aegade lõpuni enam ei joo, kukuksid enamik läbi. Aga kõik algab otsusest! Kui sa soovid oma eesmärke saavutada, siis sind lahutab sellest vaid otsus. Ja selle otsuse pead sa tegema uuesti igal hommikul.

Tegijaks saamine võtab silmapilgu

Meil kõigil on oma pagas. Meie halvad ja head harjumused, mõtted sellest, mida me suudame ja ei suuda teha. Kui sa pole varem mõelnud näiteks ettevõtjaks hakkamise peale, siis see ei ole oluline. Kõik võib muutuda hetkega. Sa ei ole staatiline kivitükk, sa oled valguskiir.

Kui kaua aega võtab, et saada suurepäraseks? Seda küsiti kunagi IBMi asutaja Thomas Watsoni käest. Tema vastus: „1 minut.” See võtab ühe otsuse. Otsus, kohe praegu, mitte iial enam teha midagi, mis ei oleks suurepärane. Kui sa tead, milline sa tahad, et su elu oleks – siis nende eesmärkide saavutamine on ainult selle otsuse taga.

Raskem teha kui öelda, muidugi. Ent siinkohal ma nõustun Tom Petersiga: „Excellence is Cool! Excellence is Fun!” Iga päev on väljakutse! Vähe on asju, mis pakub sama palju rahuldust kui teadmine, et oled end järjekordselt viinud võimalikkuse piirini. Ja sealt veel natuke edasi! Nagu jooksjad jäävad sõltuvusse jooksmisest (teooria räägib endorfiinidest, mis vallanduvad peale jooksu ja sellest mõnutundest jääb sõltuvusse – heasse sõltuvusse), siis ka suurepärasusest võib sama moodi jääda. Ainult latti tuleb kogu aeg kergitada! Et väljakutse ei kaoks. Et oleks, kuhu pürgida, mida tõestada. Pidevalt end viies võimete piirini, tuleb meie potentsiaal esile. Me keha/mõistus annab meile vaid seda, mida me sellelt küsime.

Mida rohkem ma ise ettevõtlusega tegelen, seda rohkem ma seda naudin. Mida rohkem edu ma saavutan, seda rohkem ma seda naudin. Iga päevaga on elu üha rohkem fun. Iga päev ma õpin midagi uut, minu maailm avardub. See on igavesti huvitav ja seikluslik maailm ilma ühegi igava hetketa.

Mida sa soovid oma elult? Ja millise otsuse sa pead tegema selle saavutamiseks?