Kas on võimalik 100% kindlusega mingi toote edu ette ennustada? Kas oleks võimalik teha suurt turu-uuringut, kus küsitleks tuhandeid inimesi nende vajaduste kohta, mis annaks selge vastuse? Mis siis, kui toode on innovaatiline ja inimesed ei oskagi seda veel tahta? Kui ma alustan ettevõtjana mingit äri, siis kui kindlalt ma saan oma edu ette ennustada? Vastus on see, et päris kindlalt ei tea mitte midagi ette – iga ettevõtmisega kaasneb risk.Kas saad siit blogist head ja kasulikku materjali? See pole veel midagi.
Blogis sisalduv on jäämäe tipp võrreldes teadmistega, mida saaksid minu internetiturunduse e-kursusest. Sealt saad teada kuidas
- alustada oma internetäri kiiresti ja targalt
- teada mida inimesed tahavad ning kuidas luua oma toode, millele on garanteeritud ostjaskond
- tuua oma veebilehele sadu ja tuhandeid ostjaid - tasuta!
- muutuda oma potentsiaalsete klientide jaoks usaldusväärseimaks nõuandjaks ning seeläbi tõsta müüki lakke
- automatiseerida väga paljud äriprotsessid ja teenida raha ka siis kui magad
- kasutada müügipsühholoogiat oma tulemuste mitmekordistamiseks
... ja palju muud: üle 15h õppevideosid ja 100+ lk internetiturunduse õpetusi. End korduvalt tõestanud internetiturunduse strateegiad ja taktikad on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Vaata kohe järgi.
Viimased 5 postitust
» Kuidas panna e-postiturundus enda jaoks tööle ja kuidas optimeerida oma veebileht müügile» 2012 siin blogis
» Soovin tutvuda Wordpressi guruga
» Parimad äriraamatud 2011
» Viimane päev registreerimiseks
Loading ...
Point proven. Mulle tundub, et edukad on need, kes teevad, katsetavad. Kahjuks kirjutatakse tavaliselt edukatest äritegijatest siis, kui nad on juba millegi suurega hakkama saanud. Küll aga ei kirjutata sellest, kuidas nad on enne suurt edu (ja kindlasti ka pärast) ämbrisse astunud. Võtke kes tahes Eestist: HHLuik – kaotas raha Bravocomis, mitmes kinnisvaratehingus jne. HTamäjärv – enne Hansapanka tegi nirupoolset taburetiäri Venemaaga, RLõhmuse ebaõnnestunud äride nimekiri on pikemgi, eelkõige mitmesugused netis asjatavate äridega seoses jne.
Iva on, et edukad on need, kes teevad, katsetavad. Hävivad. Ja siis teevad jälle. Turumajandus :-)
Väga hea raamatu selle kohta, kuidas ja kas oskame prognoosida tulevikku, sh mingi toote edu, kirjutas Nicholas Taleb, raamatu nimi “The Black Swan”. Tema sõnul on olemas ärisid, kus positiivne üllatus on tõenäolisem (nt raamatu kirjutamine, ka mitmed internetiga seotud asjad, konsulatsioon jne). Ning ärisid, mis saavad sind pigem üllatada negatiivselt (fikseeritud sissetulekuga asjad, nt pangandus). Hea lugemine, soovitan.
Peep!
Kas Googleis ei ole olemas tööriista, mis näitaks otsisõnade TOPi kategooriate kaupa? Seda just sinu esimese punkti kasutamiseks – mida inimesed otsivad ;)
Kaido
Hei Kaido, mitte päris… kes oleks see, kes kategoriseeriks kõik sõnad ja laused, mida inimesed sisestavad?
Võid huvi pärast uurida seda viidet: http://www.google.com/intl/en/press/zeitgeist2008/index.html
Üks natukene egoistlikum lähenemine. Aja jooksul on selgunud, et mistahes probleemid mu teele satuvad, analoogseid probleeme on teistelgi olnud. Enamus mu probleemidest on ühel või teisel moel lahenduse leidnud. Pole midagi väga palju keerulisemat kui oma lahendus probleemile pakendada ja teistele sama murega vaevlevatele tarbimiseks sööta.
Siinkohalgi ongi internetiturunduse “lõpututue võimaluste imemaailm” abikätt ulatamas. Kui just mu naabrimees ei ole minule sarnase probleemiga hädas, siis läbi Google jõuab nii mõnigi kodanik minu probleemi lahendanud toote juurde.
Turu-uuringu mõte ei saagi olla edu ette ennustamine. Eriti mis puutub uutesse toodetesse-teenustesse. Kui turu-uuring ütleb et sinu idee õnnestumise shansid on 30/70 vastu, siis ma vean kihla, et kulud uuringule on oluliselt väiksem kaotus kui kulud projekti ebaõnnestmuse korral. St sageli võib olla uuringu mõistlik tulemus idee maha kandmine. Või edasi arendamine jne.
Ülevalt tekstist jääb kuidagi esklikult mulje, et turu-uuring on nagu midagi ebavajalikku jne. Ilmselt kehtib ka siin põhimõte, et kui seda vaja ei oleks, kui see ei töötaks, siis ettevõtjad lihtsalt ei ostaks seda teenust.
Ja Lisaks. Googeldamine, foorumite lugemine jne on oma olemuselt tegelikult üks kõige vanemaid turu-uuringu vorme. Morednne kirjutuslaua uuring (Desk), mis on iga täisteenust pakkuva uuringufirma portfellis omal kohal. Asi mis omab kindlasti oma püsivat tükki sellest 12 miljardisest ärist millele viidatakse. Seega mulle tundub natuke üle võimendatud see turu-uuringute seadmine antud kontekstis oponendiks.
Hei
Turu-uuringuid tehakse ikka erinevatel eesmärkidel, seal hulgas ka kombitakse turgu, et mida inimesed arvaksid ühest või teisest asjast. Võetakse fookusgrupp kokku ja küsitakse nende arvamusi. Seda tehakse nii TV-seriaalide, telemängude, tehnoloogia kui söögi-joogiga. Põhjus, miks need sageli ei anna õiget peegeldust sellest, kuidas tootel tegelikult turul läheb, on see, et inimesed tegelikult ei tea ise ka, miks nad ühte või teist asja eelistavad või kuidas nad reaalselt käituksid. Detailsemalt on vastavatest uuringutest kirjutatud raamatus Martin Lindströmi väga heas neuroturunduse raamatus “Buyology: The Truth and Lies About Why We Buy”
Loomulikult see on kõigest üks turu-uuringute kasutamise valdkond ja ma ei sea üldsegi kahtluse alla selle vajalikkust.
Noh… Küsimus sellest kuidas tarbija tegelikult tarbib ja kuidas ta arvab et ta tarbib on tõenäoliselt üks neist lõpututest fundamentaalsetest vaidlustest. Muidugi on mis iganes sõnumil (sh ka mis iganes uuritava ja uurija vahel) ühes otsas kodeerimine ja teises lahtikodeerimine, mis käivad erineva algoritmiga. See viga on süsteemi juba eos sisse kirjutatud. St _reaalsuse peegeldust ei saa nagunii ühegi meetodiga_.
St – sama viga on sisse kodeeritud ka foorumites kirjutatusse ning Google ostingutesse jne… selles osas ei ole ülal kirjeldatu kuidagi tavapärasest “turu-uuringust” erinev.
Arvamus, et jutt foorumis või google otsingu stats on kuidagi lähemal tegelikkusele kui mingi uuringu tulemus, on seega naiivne. Võime möönda, et siin on küsimusi erinevate meediumide kasutamisel vastuste motivatsioonist aga “müra” on nii ühes kui teises kanalis… oluline on juba eos saada pihta õigele sihtgrupile. Nii turu-uuringu kui täpselt samuti mis iganes veebiotsingu, foorumi puhul on kõige alus oma probleemi defineermise/sõnastamise oskus, täpsus. Kui see on paigas, siis saab arvestatava tulemuse nii ühe kui teisega. Kui see on mööda, siis ei kumbagiga… Nagu ikka :)
Üldiselt on see muidugi elementaarne ja meelde tuletamist vääriv idee see, et igasugune taustainfo kogumine peaks algama sisemiste ja avalike ressursside kasutamisest. Info, mis on avalikult ja eriti firma siseselt kättesaadav on sageli vääga kasulik! Samamoodi nagu on väga kasulik lihtsalt mõne oma kliendiga silmast silma rääkimine, vahetu kontakti otsimine. Võib ju näida et, see on “tasuta” ja et see ei ole nö ametlik “turu-uuring”. Tegelikult ei ole siin sisuliselt absoluutselt vahet turu-uuringu firmalt teenuse tellimisega, sisu on sama. Küsimus on lihtsalt selles, kas ettevõtjal on seda sisemist ressurssi sellega ise tegelda või mitte.
disclaimer: jah ma vaatan turu-uurija mätta otsast :)
Väärt blog, Edu!