Kas saad siit blogist head ja kasulikku materjali? See pole veel midagi.
Blogis sisalduv on jäämäe tipp võrreldes teadmistega, mida saaksid minu internetiturunduse e-kursusest. Sealt saad teada kuidas
- alustada oma internetäri kiiresti ja targalt
- teada mida inimesed tahavad ning kuidas luua oma toode, millele on garanteeritud ostjaskond
- tuua oma veebilehele sadu ja tuhandeid ostjaid - tasuta!
- muutuda oma potentsiaalsete klientide jaoks usaldusväärseimaks nõuandjaks ning seeläbi tõsta müüki lakke
- automatiseerida väga paljud äriprotsessid ja teenida raha ka siis kui magad
- kasutada müügipsühholoogiat oma tulemuste mitmekordistamiseks
... ja palju muud: üle 15h õppevideosid ja 100+ lk internetiturunduse õpetusi. End korduvalt tõestanud internetiturunduse strateegiad ja taktikad on vaid paari hiireklõpsu kaugusel. Vaata kohe järgi.
Viimased 5 postitust
» Eliitlaager 2013» Kuidas müüa välisturgudele läbi blogiturunduse
» 1-2-3 juhend oma äri püsti panemiseks
» Kuidas lüüa läbi USA, UK ja teistel ingliskeelsetel turgudel
» Pakun tööd front-end arendajale




Oleks, et see kehtiks kõikides valdkondades..
Nagu isegi mainid, räägid pigem tipptegijatest.
On terve suur kontingent inimesi kes ei oska, ei taha ja tõenäoliselt ei ole ka tulevikus huvitatud otsuste vastuvõtmisest isegi väikeses skaalas.
Mis puudutab n.ö. “mõtlevate inimeste” seltskonda siis olen sinuga enamasti nõus – see on reeglina pärssiv, kui neid pidevalt keelada ja käskida, olen ise sellesse pange korra astunud. Erandid on tegelased, kes näiteks ilma projektijuhi käehoidmiseta ei olegi võimelised ühestki antud lubadusest ja tähtajast kinni pidama.
Hei Annar, aitäh!
Mulle tundub, et on päris loomulik ja meile inimestena omane see, kui esimese hooga keeldume vastutusest – see hirmutab meid, kuna see on, vähemasti paljudele meist, midagi, mida me pole teinud.
Kuid see, et inimesi on harjutud käskima-kamandama ja nende eest ära otsustama, ei tähenda sugugi seda, et nad seda tahavad ja ootavad. Nad ilmselt eeldavad seda, kuna nii on kogu aeg tehtud, ent see pole sama asi.
Miks ma nii arvan? Oled sa näinud inimest, kes tööl on piltlikult öeldes degradeeritud väikeseks mutrikeseks, ent kodus on vägagi hästi endaga hakkama saav isiksus. Seega, potentsiaali ja tahtmist ilmselt on, millegipärast ei peeta seda aga tööl oluliseks…
Juhi puudusel kaob kõigel perspektiiv. Igaüks ajab mingit oma asja ja inimesed ei ole robotid, inimeste vahel on lahkhelid, erinevad soovid, vajadused. Ilma juhita jääb selline ettevõte kindlasti tarretise sarnaselt võdisema. Varem või hiljem kaob visioon ja ülevaade. Vahest tuleb ka häid töötajaid lahti lasta, sest töötajatel saavad ideed otsa, tuleb võtta asemele värkseid inimesi. Kes vabatahtlikult loobuks oma kohast?
Asja mõte pole selles, et juhti pole üldse vaja. Mõte selles, et juhti praeguses traditsioonilises “kõiketeadja ja oskaja ka kamandaja!” rollis pole vaja. Ülemusi pole vaja, vaja on partnereid.
Ja just sellepärast polegi vaja, et inimesed pole robotid, neil on olemas oma tahtmised ja soovid ning kui need sobivad organisatsioonile, siis on see ju imehästi – juhi töö on koristada takistusi!
Muuseas, inimesed on võimalised palju enamaks, kui neile aga võimalus antaks ja neid veidi toetataks. Üllatus-üllatus, nad on võimelised ka päris ilma juhita töötama, vaata näiteks http://erinevadsignaalid.net/suureparase-tulemuse-saavutamine-ilma-juhita/
Mu enda kogemus ütleb, et olenevalt inimese enda iseloomust, väga paljud (ka näiteks IT-valdkonnas) tahavadki, et neil oleks “kamandaja” (tähtaegade ja äriliste eesmärkide mõistes). Vastasel juhul on tulemuseks kummist tähtaeg ja eelarve ning see mõjutab väga tugevalt inimese töötasu.
Tead sa mõnda edukalt teostatud suuremat(!) IT-projekti kus ei olnud head projektijuhti, kes nagu kuutõbine iga päeva-paari tagant progejatelt küsib, et kuidas läheb ja kas saan kuidagi aidata?
Mis puudutab loovuse osasse, siis jah, “kõiketeadja” ülemus on halb kui inimene peab keerulisi otsuseid vastu võtma. Samas näiteks tööstusettevõtetes see reegel kogu personalile kohe kindlasti ei kehti.
Iseenesest päris huvitav arutelu – kustkohast läheb see piir, kus inimene on võimeline ise enda haldusalas olevaid protsesse juhtima?
Ise olen viimased 8 aastat juba nii juhi kui töö tegija rollis vastavalt vajadusele ning töö tegijana naudin seda kui keegi projektijuhtimise rolli enda peale võtab ning aeg-ajalt meelde tuletab, et eile oli see tähtaeg kus pidin miski X jupi testimisse andma. Lisaks kõigele saab juhi kaela ka igasuguseid ebamugavaid kohustusi veeretada :)
Ma ütleks, et ülemuse mõiste iseenesest tähendab võimu omamist alluvate üle ja selles mõttes ülemuse-alluva suhe iseenesest ei kao ilmselt kuskile – sest ilma võimuta ei saa olla ka vastutust.
See ei tähenda muidugi, et ülemus peaks olema diktaator(see sõltub ilmselt eelkõige tiimi liikmetest, millises ulatuses oma võimu on vajalik rakendada), aga ülemus jääb siiski ülemuseks. Selles mõttes ma võibolla sõnastaks selle natuke ümber aga üldise ideega olen nõus.
Raimo, see tõde “kellelgi ei peaks olema ülemust” kehtib meietaoliste jaoks. Paraku on maailmas palju inimesi, kes ei ole sisemiselt motiveeritud.
Indrek, olen idealist ja arvan siiski, et kehtib kõigi jaoks. Paljudel pole lihtsalt õnnestunud seda sisemist motivatsiooni üles leida. Ja sedasi jätkates paljudel see ka ei õnnestu. Ent ideaalses maailmas oleme me kõik võimelised olema sisemiselt motiveeritud, mistahes ametis.
Keep the faith :-)